3. Tegevuskava hindamine

Pädevad asutused peaksid läbi viima äriplaani kvalitatiivse läbivaatamise, et saada ülevaade kõigist tegevustest, mida kavandatav kolmanda riigi filiaal hakkab teostama, eelkõige kapitalinõuete direktiivi artikli 47 lõikes 1 nimetatud põhipangateenustest, tegevustest, mille suhtes kehtib riikliku õiguse kohane tegevusluba, ning tegevustest, mille jaoks liikmesriigi õiguse kohaselt tegevusluba ei ole vajalik.

Pädevad asutused peaksid kontrollima, et kavandatud tegevus on suunatud üksnes klientidele selles liikmesriigis, milles tegevusloa taotlus on esitatud, ja et äristrateegia ei näe ette piiriülest tegevust. Samuti tuleks kindlaks teha kavandatava kolmanda riigi filiaali kavandatava tegevuse koostoime muude ELis asutatud kolmanda riigi filiaalide, tütarettevõtjate või filiaalidega.

Pädevad asutused peaksid kindlaks määrama põhitegevusega mitteseotud ja põhitegevusega seotud ärivaldkonnad, sihtklientide tüübid ning kavandatavate tegevuste äri- ja finantspõhjendused, võttes arvesse ka taotleva peaettevõtja ja kolmanda riigi konsolideerimisgrupi üldist strateegiat. Tähelepanu tuleks pöörata äriplaani kvantitatiivsetele ja kvalitatiivsetele eesmärkidele, sealhulgas kavandatava kolmanda riigi filiaali teenustele või toodetele, pakutavale väärtusele ja turupositsioonile. Selleks peaksid pädevad asutused võtma arvesse asjakohaseid välis- ja sisetegureid ning aluseks olevate kvantitatiivsete eelduste usutavust, samuti äristrateegia tugevaid ja nõrku külgi ning kolmanda riigi filiaali mis tahes konkurentsieelist.

Seoses peamiste välistegurite ja ettevõtluskeskkonnaga peaksid pädevad asutused omandama piisava arusaamise sihtklientidest ja sihtturu segmendist, võttes arvesse peamiste olemasolevate turuosaliste ja võimalike konkurentide tegevust. Sihtturusegmendiga seoses peaksid pädevad asutused võtma arvesse olemasolevaid turusuundumusi, mis võivad mõjutada kavandatava kolmanda riigi filiaali tulemuslikkust ja kasumlikkust, näiteks regulatiivseid, makrotasandi usaldatavuse, tehnoloogilisi, sotsiaalseid või demograafilisi suundumusi.

Seoses peamiste siseteguritega peaksid pädevad asutused mõistma edutegureid ja peamisi sõltuvusi, analüüsides eelkõige tugevaid külgi suhetes klientide, tarnijate ja partneritega, tegevus- ja ressursisuutlikkust ning selliseid tegureid nagu kolmandatest isikutest teenuseosutajad, vahendajad ja regulatiivsed tegurid.

Pädevad asutused peaksid vaatama läbi finantsprognoosid, et hinnata, kas need vastavad äriplaanis sätestatud äristrateegiale. Ilma et see piiraks kolmanda riigi filiaali võimalust osutada teenuseid pöördpakkumise tulemusena vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 48c lõike 4 punktile d, peaksid pädevad asutused kontrollima, et finantsprognoosid ei tugineks piiriülesele tegevusele, mida kavatsetakse osutada pöördpakkumise tulemusena.

Samuti peaks pädev asutus kontrollima, kas äriplaani rakendamiseks ja elluviimiseks on olemas selge kava, hinnates kohaliku juhtkonna kutsealast suutlikkust ning inim- ja tegevusressursside piisavust äristrateegia rakendamiseks.

Finantsprognooside hindamiseks peaksid pädevad asutused tegema vähemalt järgmist:

• a) vaadata kvantitatiivselt läbi äriplaan nii põhistsenaariumi kui ka stressistsenaariumi alusel, et hinnata kavandatava kolmanda riigi filiaali suutlikkust saavutada prognoositud tulemused kooskõlas mõlema stsenaariumi usaldatavusnõuetega;

14

• b) vaadata läbi selgitus ärimudeli esialgse elujõulisuse ja kestlikkuse kohta äriplaani kolmeaastase ajavahemiku jooksul;
• c) stressistsenaariumiga seoses tuleb eelkõige kontrollida järgmist: (i) majanduslikud ja ärialased eeldused on ranged, kuid usutavad; (ii) kindlaksmääratud juhtimismeetmed on piisavad;
• d) hinnata eesmärgiks seatud äristrateegiat kajastavaid finantsprognoose tegevuste, äri - ja tootevaldkondade kaupa, lähtudes kasumisse antavast panusest, ning uurida aluseks olevate kvantitatiivsete eelduste (nt kasvumäär, tulud, kulud, riskid, klientide arv, personalikulud, makromajanduslikud eeldused) usaldusväärsust;
• e) määratleda äritegevuse tulemuslikkuse peamised mõjutegurid ja sõltuvused, sealhulgas grupisisesed sõltuvused, nagu äritegevuse jaotamine, üleandmishinnad, kulude katmine ja võimalikud haavatavused;
• f) vaadata läbi toote hinnakujundus ja struktuur ning arvestada näiteks tuginemist riskantsetele, kontsentreeritud või volatiilsetele tuluallikatele;
• g) mõista eri tuluallikaid (nt intressi- või tasupõhine tulu), konkreetseid tulutegureid, peamisi tulemusnäitajaid ja asjaomaste ärivaldkondade riskitaset;
• h) kui võimalik ja asjakohane, määrata kindlaks asjakohane vastastikune võrdlus, mis põhineb konkureerivatel toote-/äriliinidel, mis on suunatud samale kasumiallikale / samadele klientidele, ning tugineda analüüsis pädevate asutuste valduses olevatele järelev alve-, turu- ja makromajanduslikele andmetele;
• i) vajaduse korral kaaluda kasumlikkuse suundumuste ja näitajate hindamist, võttes arvesse kolmanda riigi filiaali kavandatavat riskiprofiili ning suhtelist tulemuslikkust võrreldes sarnaste ettevõtetega. Selle hindamise toetamiseks võivad pädevad asutused vi idata kõige levinumatele kasumlikkuse ja riski näitajatele, mis kajastavad kolmanda riigi filiaali poolt kasumi teenimiseks ette nähtud riski liiki ja taset;
• j) vajaduse korral ja proportsionaalselt esitada tulude/sissetulekuallikate jaotus, et saada ülevaade, kas oodatavad allikad on kooskõlas üldise äristrateegiaga (ärimudeli tüüp, ettevõtte suurus);
• k) vaadata läbi sihtkulude struktuur (nt tööjõu-, haldus- või IT-kulud) absoluutarvudes ning, kui asjakohane ja võimalik, võrreldes sarnaste ettevõtetega;
• l) pöörata tähelepanu kulude kontsentratsioonidele.

Pädev asutus ei tohiks äriplaani hindamisel võtta arvesse juhtimisvalikuid, mis jäävad taotluse esitanud peaettevõtja autonoomia piiresse. Pädev asutus võib siiski paluda taotluse esitanud peaettevõtjal teha kolmanda riigi filiaali äriplaanis muudatusi, mis on vajalikud kindla ja usaldusväärse juhtimise tagamiseks.

4. Kolmanda riigi filiaali sisejuhtimise ja riskijuhtimise raamistiku hindamine

5. Kolmanda riigi filiaali suhtes kohaldatavate rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete hindamine

6. Minimaalse tagatiskapitali nõude hindamine

7. Likviidsusnõude hindamine

8. Kolmanda riigi filiaali kirjendamiskorra hindamine