4.1 Üldsätted

Krediidiasutus peaks järgima käesolevaid suuniseid viisil, mis võtab asjakohaselt arvesse asutuse suurust ja sisekorraldust, tegevuse ja portfelli laadi, ulatust ja keerukust ning üldisemalt kõiki muid krediidiasutusega (ja kui see kuulub kontserni, siis kontserniga) seotud asjaomaseid fakte ja asjaolusid. Kui kasutatakse õigesti kavandatud proportsionaalseid meetodeid, ei tohiks see eeldatavat krediidikahju käsitlevate raamatupidamistavade korrektset rakendamist mõjutada.

Veel peaks krediidiasutus nõuetekohaselt kaaluma olulisuse põhimõtte kohaldamist. Siiski ei tohiks selle tulemusena tunnistada ebaoluliseks individuaalseid riskipositsioone või portfelle, mis on kumulatiivselt krediidiasutuse jaoks oluline riskipositsioon. Olulisust ei tohiks hinnata ka üksnes aruandekuupäeval kasumi- või kahjumiaruandele avalduva võimaliku mõju alusel. Näiteks peetakse laenunõuete suuri portfelle (nagu kinnisvarale seatud hüpoteegid) üldiselt oluliseks isegi siis, kui neil on väga tugev tagatis.

Kui kaalutakse, kuidas võtta eeldatava krediidikahju metoodika kavandamisel või rakendamisel arvesse proportsionaalsust või olulisust, tuleb jääda erapooletuks.

Krediidikvaliteedi halvenemise ja allahindluse õigeaegse kajastamisega ei tohiks viivitada. See ei mõjuta asjaolu, et eeldatavat krediidikahju käsitlevad raamatupidamistavad on sümmeetrilised, nii et võlgniku krediidiriski profiilis tuleks allahindluse mõõtmisel arvesse võtta edasisi muutusi (nii krediidikvaliteedi halvenemist kui ka selle halvenemise pöördumist).

4.1.2 Mõistliku ja põhjendatud teabe arvessevõtmine

Krediidiasutus peaks eeldatavat krediidikahju käsitlevaid raamatupidamismudeleid kohaldades arvesse võtma suurt hulka teavet. See teave peaks olema konkreetse hinnatava laenunõude krediidiriski hindamise ja eeldatava krediidikahju mõõtmise seisukohast asjakohane. Teabe hulka kuuluvad andmed varasemate sündmuste, praeguste tingimuste ja tulevaste majandustingimuste prognooside kohta. Krediidiriski hindamisel ja eeldatava krediidikahju mõõtmisel lõplikult arvesse võetav teave peaks olema ka mõistlik ja põhjendatud. Arvesse võetava asjaomase teabe ulatuse kindlaksmääramisel ning teabe mõistlikkuse ja põhjendatuse üle otsustamisel peaks krediidiasutus kasutama oma kogemustel põhinevat krediidihinnangut. Mõistlik ja põhjendatud teave peaks põhinema asjassepuutuvatel faktidel ja usaldusväärsel hinnangul.

4.1.3 Ettevaatavate andmete arvessevõtmine

Krediidikahju õigeaegseks kajastamiseks peaks krediidiasutus võtma arvesse ettevaatavaid andmeid, sealhulgas makromajanduslikke tegureid. Seejuures tuleks tal kohaldada hoolikat hindamist, mis on kooskõlas üldiselt tunnustatud majandusanalüüsi- ja prognoosimeetoditega ning mida toetab piisav hulk andmeid.

Krediidiasutus peaks suutma näidata, kuidas ta on eeldatava krediidikahju hindamise ja mõõtmise protsessis asjakohast, mõistlikku ja põhjendatud teavet arvesse võtnud. Tulevikustsenaariumide kaalumisel tuleks kohaldada kogemuspõhist krediidihinnangut ning võtta arvesse võimalike sündmuste tagajärgi ja nende mõju krediidikahju mõõtmisele. Sellest protsessist ei tohiks teavet välja jätta pelgalt seepärast, et sündmuse ilmnemise tõenäosus on väike või selle mõju krediidiriskile või eeldatava krediidikahju suurusele on ebaselge. Teatavatel tingimustel ei pruugi krediidiriski hindamise ja mõõtmise seisukohalt asjakohane teave olla mõistlik ega põhjendatud ning seetõttu tuleks see eeldatava krediidikahju hindamise ja mõõtmise protsessist välja jätta. Et sellised asjaolud on erandlikud, peaks krediidiasutus esitama selgelt dokumenteeritud ja kaalukad põhjendused.

Teabe kasutamisel tuleks kaaluda erapooletult asjakohaseid tegureid ja nende mõju krediidikvaliteedile ja rahapuudujäägile. Asjakohased tegurid on need, mis on pangale ja selle tegevusele omased või tulenevad välistest tingimustest.