6.3.1.1 Definition of economic loss and realised LGD

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktis a osutatud makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks peaksid finantseerimisasutused arvutama iga riskipositsiooni jaoks mainitud määruse artikli 4 lõike 1 punktis 55 viidatud realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära majandusliku kahju ning makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata krediidi iseloomuga nõude, sh mis tahes väärtuses põhisummat, intressi ja teenustasusid sisaldava summa suhtena.

Lõike 131 kohaldamisel peaksid finantseerimisasutused arvutama instrumendiga (st makseviivituses oleva tehinguga) seotud realiseerunud majandusliku kahju, millele on osutatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 5 punktis 2, alljärgnevate väärtuste vahena:

• (a) krediidi iseloomuga nõude makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata summa, ilma et see piiraks lõike 140kohaldamist, muu hulgas mis tahes väärtuses põhisumma, intress ja teenustasud, mida suurendatakse makseviivituse tekkimise hetke väärtuseni diskonteeritud instrumendi sissenõudmisega seotud olulise otsese ja kaudse kulu võrra;
• (b) mis tahes sissenõutud summad, mis on realiseerunud pärast makseviivituse tekkimise hetke ja diskonteeritud makseviivituse tekkimise hetke väärtuseni.

Lõike 132 kohaselt riskipositsiooniga seotud realiseerunud majandusliku kahju arvutamiseks peaksid finantseerimisasutused võtma arvesse kõiki realiseerunud sissenõudmisi, muu hulgas teadmata allikatest pärinevaid sissenõutud summasid ja sissenõudmisi, mis on seotud tagatistega, mis ei vasta määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punkti f nõudele.

Kui makseviivitusega seonduvalt on mõni osa riskipositsioonist kustutatud või maha kantud enne makseviivitust või makseviivituse kuupäeval ja kustutatud või mahakantud summa ei kajastu krediidi iseloomuga nõude makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata summas, tuleb riskipositsiooni kustutatud või mahakantud summa krediidi iseloomuga nõude makseviivituse tekkimise hetkeks tasumata summale liita majandusliku kahju lõikes 132 täpsustatu kohaselt arvutamisel lugejas ning krediidi iseloomuga nõude tasumata summa arvutamisel realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära nimetajas.

Selliste riskipositsioonide korral, mille makseviivituses mitteolek taastub, peaksid finantseerimisasutused majandusliku kahju arvutama nii nagu kõigi teiste makseviivituses olevate riskipositsioonide puhul, ning ainsaks erinevuseks on see, et täiendavat sissenõutud rahavoogu tuleks kalkulatsioonis kajastada nii, nagu oleks võlgnik teinud makse sh mis tahes põhisummat, intressi ja teenustasusid hõlmavas summas, mis oli makseviivituses mitteoleku taastumise kuupäeval tasumata („kunstlik rahavoog“). See kunstlik rahavoog tuleks diskonteerida makseviivituse tekkimise hetke väärtuseni samamoodi, nagu kõigi täheldatud rahavood. Kui riskipositsioonid vastavad lõikes 101 määratletud kriteeriumidele, tuleks realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäär arvutada esimese makseviivituse kuupäevast lähtudes, võttes arvesse kõiki alates esimese makseviivituse kuupäevast täheldatud rahavooge, muu hulgas neid, mida täheldatakse esimese ja teise makseviivituses olemise juhu vahelisel perioodil, ning ilma kunstlikke rahavooge lisamata.

Kui finantseerimisasutused avavad uusi tehinguid, et asendada eelnevalt makseviivituses olnud tehinguid restruktureerimise osana või tehnilistel põhjustel, peaksid nad realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärad arvutama esialgselt makseviivituses olnud tehingute põhjal. Sellel otstarbel peaks finantseerimisasutustel olema täheldatud kulude, sissenõutud summade ja mis tahes täiendava krediidilimiidi kasutamise esialgsetele tehingutele määramiseks usaldusväärne mehhanism.

6.3.1.2 Teenustasude, intressi ja makseviivitusele järgneva täiendava krediidilimiidi kasutamise käsitlemine