5.2.1 Viivisnõuete realiseerimise üksused

Selleks et piisavalt vähendada mis tahes huvide konflikti viivisnõuete haldamisel ja kasutada sihipäraselt viivisnõuetega seotud teadmisi kogu organisatsioonis, peaksid krediidiasutused moodustama viivisnõuete realiseerimise üksused, mis on sõltumatud laenude väljastamise tegevusest. Selline ülesannete lahusus peaks hõlmama mitte ainult kliendisuhetega seotud tegevust (nt läbirääkimised klientidega restruktureerimise lahenduste üle), vaid ka otsustusprotsessi. Seetõttu peaksid krediidiasutused kaaluma viivisnõuete realiseerimisele pühendunud otsustusorganite loomist (nt viivisnõuete komitee).

Kui osalist kattumist laenude väljastamise protsessi otsustusorganite, juhtide või ekspertidega ei ole võimalik vältida, peaksid institutsiooniline raamistik ja sisekontroll tagama, et kõik võimalikud huvide konfliktid on piisavalt maandatud.

Krediidiasutused peaksid kehtestama korra, millega tagatakse regulaarne tagasiside andmine laenude väljastamise üksuste ja viivisnõuete realiseerimise üksuste vahel.

Viivisnõuete realiseerimise üksusele sobiva struktuuri kavandamisel peaksid krediidiasutused arvesse võtma oma peamiste viivisnõuete portfellide eripära, sealhulgas riskipositsiooni liiki (jaeklient, väike või keskmise suurusega ettevõte, ettevõte) ja tagatise liiki.

Homogeensete viivisnõuete jaekliendiportfellide puhul peaksid krediidiasutused kaaluma viivisnõuete realiseerimise üksuste jaoks automatiseeritud protsesside väljatöötamist. Kui see on asjakohane, sõltuvalt viivisnõuete sektorilisest kontsentratsioonist, peaksid krediidiasutused ettevõtete viivisnõuete portfellide puhul kaaluma kliendisuhete haldamise lähenemisviisi, kus viivisnõuete realiseerimise üksuste töötajad on sektoripõhiselt spetsialiseerunud. Füüsilisest isikust ettevõtjate ja mikroettevõtjate puhul tuleks kaaluda automatiseeritud elementide ja kliendisuhete haldamise kombinatsiooni.

Väiksematel ja vähem keerukatel krediidiasutustel (nt need, mis on liigitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 3. või 4. kategooriasse) võivad olla oma suuruse, laadi, keerukuse ja riskiprofiiliga proportsionaalsed spetsiaalsed realiseerimisfunktsioonid. Krediidiasutused peaksid tagama, et selliste funktsioonide ülesehitus takistab ja kõrvaldab viivisnõuete haldamisel huvide konflikti.

Proportsionaalsuse huvides võivad väiksemad ja vähem keerukad krediidiasutused (nt need, mis on liigitatud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 3. või 4. kategooriasse) viivisnõuete realiseerimisega seotud spetsiaalsete otsustusorganite loomise alternatiivina täita vajalikud nõuded olemasolevates krediidi- või riskikomiteedes, kuni huvide konfliktid on piisavalt maandatud.