5.4.4 Likvideerimismeetmed

Isegi kui jätkusuutlikku restruktureerimise lahendust ei ole võimalik leida, peaksid krediidiasutused viivisnõude siiski lahendama. Lahenduseks võib olla õigusmenetluste algatamine, varade sundtäitmine, võla vahetamine varade/aktsiate vastu, laenuvõimaluste võõrandamine müügi teel, ülekandmine varahaldusettevõtjale või väärtpaberistamine. Kui kinnisvara sundvõõrandamisest saadud hind mõjutab tarbija võlgnetavat summat, peaksid krediidiasutused likvideerimismeetme ja järgmiste sammude üle otsustamisel asjakohasel määral arvesse võtma direktiivi 2014/17/EL²⁵ artikli 17 lõike 5 sätteid.

²⁵ Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/17/EL, 4. veebruar 2014, elamukinnisvaraga seotud tarbijakrediidilepingute kohta ning millega muudetakse direktiive 2008/48/EÜ ja 2013/36/EL ja määrust (EL) nr 1093/2010 (ELT L 60, 28.2.2014, lk 34).

Krediidiasutused peaksid jälgima likvideerimistegevust, et töötada välja strateegiad ja poliitikad. Krediidiasutused peaksid teostama võõrandamise üle järelevalvet ja jälgima realiseeritud müügi-/siirdehindu bilansiliste netomaksumuste suhtes.

Krediidiasutused peaksid jälgima õigusasjade ja sundtäitmise juhtumite mahtusid ja sissenõudmismäärasid. Tulemuslikkust tuleks mõõta seatud eesmärkide alusel, võttes arvesse kuude/aastate arvu ja asutusele tekkinud kahju. Tegeliku kahjumäära jälgimisel eeldatakse, et asutused koostavad iga laenuportfelli kohta varasemate perioodide aegread, et toetada eeldusi, mida kasutatakse väärtuse languse läbivaatamisel ja stressitestide tegemisel.

Tagatise või muud liiki garantiiga kaetud riskipositsioonide korral peaksid krediidiasutused jälgima tagatise likvideerimiseks või garantii jõustamiseks vajalikku aega. Krediidiasutused peaksid jälgima likvideerimisel ka võimalikke sundmüügi väärtuskärpeid ja teatavate turgude (nt kinnisvaraturud) arengut, et saada ülevaade võimalikest sissenõudmismääradest.

Sundtäitmisest ja muudest õigusmenetlustest tulenevate sissenõudmismäärade jälgimine peaks aitama krediidiasutustel usaldusväärselt hinnata, kas sundtäitmise otsus võimaldab suuremat nüüdispuhasväärtust kui makseraskuste tõttu restruktureerimise võimaluse kasutamine. Sundtäitmise sissenõudmismääradega seotud andmeid tuleks pidevalt jälgida ja arvesse võtta krediidiasutuste võlgade sissenõudmise / juriidiliste portfellide strateegiates võimalike muudatuste tegemisel.

Krediidiasutused peaksid jälgima ka hiljuti lõppenud õigusmenetluste keskmist kestust ja neist lõppenud menetlustest saadud keskmisi sissenõutud summasid (sh seotud sissenõudmiskulusid).

Krediidiasutused peaksid hoolikalt jälgima juhtumeid, kus võlg vahetatakse laenuvõtja vara või omakapitali vastu, kasutades vähemalt mahunäitajaid varaliikide kaupa, ning tagama, et järgitakse mis tahes asjakohastes riiklikes õigusaktides kehtestatud osalusi käsitlevaid piiranguid. Selle lähenemisviisi kasutamist makseraskuste tõttu restruktureerimise meetmena peaks toetama asjakohane äriplaan, mis piirdub varadega, millega seoses asutusel on piisavad teadmised ja turg reaalselt võimaldab kindlaksmääratud väärtuse varast mahaarvamist lühikeses kuni keskpikas perspektiivis. Samuti peaks asutus tagama, et vara hindavad kvalifitseeritud ja kogenud hindajad.