5.4.1 Viivisnõuete parameetrid

Krediidiasutused peaksid oma raamatupidamises tähelepanelikult jälgima viivisnõuete ja makseraskuste tõttu struktureeritud nõuete suhtelist ja absoluutset taset, samuti sundtäitmisel olevaid varasid (või muid viivisnõuetega seotud tegevustest tulenevaid varasid) ning varajasi maksevõlgnevusi.

Krediidiasutused peaksid teostama neid jälgimistegevusi tehingu/laenuvõtja tasandil ja portfelli või alamportfelli tasandil, kui asjakohane, võttes arvesse selliseid aspekte nagu tegevussuund, laenuvõtja segment, geograafiline piirkond, tooted, kontsentratsioonirisk, tagatuse tase ja antud tagatise liik ning võla teenindamise suutlikkus.

Krediidiasutused peaksid jälgima viivisnõuete väärtuse langust, et esitada juhtorganile põhjalik teave kaetuse kohta. Analüüs peaks sisaldama koondandmeid, samuti andmeid erinevate viivisnõuete portfellide tasemel. Viivisnõuete portfellide valikul tuleks arvesse võtta selliseid aspekte nagu riskipositsiooni liik, sealhulgas tagatud/tagamata, tagatise liik ja garantiid, geograafiline piirkond, aastate arv alates viivisnõudeks liigitamisest, taastumisaeg ning tegevuse jätkuvuse ja katkemise põhimõtte kasutamine. Tuleks jälgida ka kaetuse muutusi ja vähenemine selgelt lahti seletada.

Krediidiasutused peaksid võrdlema viivisnõuete suhtarvu ja kaetuse näitajaid võrreldavate partnerite kättesaadavate näitajatega, et anda juhtorganile selge ülevaade konkurentsiseisundist ja võimalikest puudustest.

Krediidiasutused peaksid jälgima kõrvalekaldeid eelarvest, et juhtorgan saaks aru, mis põhjustab olulisi kõrvalekaldeid kavast.

Viivisnõuete sissevoolu ja väljavoolu põhinäitajad tuleks esitada juhtorganile regulaarses aruandluses, sealhulgas viivisnõuete hulka arvamised ja neist välja arvamised, makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded, katseajal olevad viivisnõuded, nõuetekohaselt teenindatavad makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuded ja varajased maksevõlgnevused (tasumise tähtaeg ületatud ≤ 90 päeva).

Krediidiasutused peaksid kaaluma reitingute muutmise maatriksite kasutamist, mille abil jälgitakse nõuete liikumist viivisnõuete hulka ja neist välja.

Krediidiasutused peaksid prognoosima reitingute muutumise määrasid ja nõuetekohaselt teenindatavate nõuete kvaliteeti kuude lõikes, nii et meetmeid saaks prioriseerida ja viivitamata rakendada, et takistada portfelli kvaliteedi halvenemist. Reitingute muutmise maatriksid saab täiendavalt jagada riskipositsiooni liigi (hüpoteegiga tagatud eluasemelaenud, tarbijakrediidid, kinnisvara), äriüksuste või muude alamportfellide kaupa, et teha kindlaks, kas liikumise põhjustaja on konkreetne alamportfell.

Oma järelevalvetegevuses peaksid krediidiasutused kasutama asutusesisest teavet (nt sisemised hindamissüsteemid) ja välisteavet (nt reitinguagentuurid, krediidibürood, spetsialiseeritud sektoripõhised uuringud või konkreetsete geograafiliste piirkondade makromajanduslikud näitajad) ning see peaks viitama konkreetsele ajahetkele või vaatlusperioodile. Sellise sise- ja välisteabe näited on esitatud 3. lisas.