9.2 Hindamiste sagedus

Usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil peaksid krediidiasutused ajakohastama kõigi tagatud riskipositsioonide hinnangud vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 208 lõike 3 ja artikli 210 punkti c nõuetele.

Tagatiste kogumit, mille suhtes kohaldatakse regulaarselt individuaalseid hindamisi ja ümberhindamisi, tuleks ajakohastada riskipositsiooni viivisnõudeks liigitamise ajal ja vähemalt kord aastas, kuni riskipositsioon on jätkuvalt sellisena liigitatud. Krediidiasutused peaksid tagama, et indekseerimisele kuuluva tagatise või muude sarnaste meetodite kasutamisel ajakohastatakse indekseerimist vähemalt kord aastas.

Varadel, mille ajakohastatud individuaalne hindamine tehti viimase 12 kuu jooksul (kooskõlas kõigi käesolevas punktis loetletud kohaldatavate põhimõtete ja nõuetega), võib kinnisvara väärtust indekseerida kuni väärtuse languse läbivaatamise perioodini.

Juhul kui turul toimuvad märkimisväärsed negatiivsed muutused ja/või kui on märke individuaalse tagatise väärtuse olulisest vähenemisest, peaksid krediidiasutused tegema sagedasemat järelevalvet.

Seetõttu peaksid krediidiasutused oma tagatise hindamise poliitikates ja menetlustes määratlema kriteeriumid, mille alusel tehakse kindlaks, kas tagatise väärtus on märkimisväärselt langenud. Võimaluse korral hõlmavad need iga tagatise liigi kvantitatiivseid künniseid, mis tuginevad saadud empiirilistele andmetele ja krediidiasutuse asjakohastele kvalitatiivsetele kogemustele ning võtavad arvesse selliseid asjakohaseid tegureid nagu turu hinnasuundumused või sõltumatute hindajate arvamus.

Krediidiasutustel peaksid olema asjakohased protsessid ja süsteemid vananenud hindamiste märgistamiseks ja hindamisaruannete esitamiseks.