10. Viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise järelevalvealane hindamine

Kui pädevad asutused suhtlevad krediidiasutustega järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames, peaksid nad teostama järelevalvet käesolevate suuniste kohaldamise üle krediidiasutuste poolt, eelkõige viivisnõuete strateegiate ning seonduvate juhtimis- ja tegevusraamistike väljatöötamise ja rakendamise üle, nagu on kirjeldatud punktides 4 ja 5. Pädevate asutuste hinnangud peaksid muu hulgas kajastama, kas krediidiasutuse viivisnõuete strateegia:

• a) on osa krediidiasutuse üldstrateegiast ja hõlmab asjakohast viivisnõuete juhtimist, sealhulgas riskijuhtimis- ja kontrolliraamistikku;
• b) tugineb krediidiasutuse sisemise suutlikkuse usaldusväärsele enesehindamisele;
• c) võtab asjakohaselt arvesse krediidiasutuse tegevuskeskkonda, välistingimusi ja kapitaliolukorda;
• d) hõlmab nii lühiajalist kui ka keskpikka ja/või pikka ajavahemikku;
• e) sisaldab ajaliselt piiritletud, realistlikke, kuid ambitsioonikaid kvantitatiivseid viivisnõuete ja sundtäitmisel olevate varade eesmärke (kui asjakohane), mida toetab tegevuskava.

Kui pädev asutus järeldab, et krediidiasutuse viivisnõuete strateegias puudub selgelt üks või mitu lõike 235 punktides a–e loetletud elementi, tuleks seda käsitada viivisnõuete strateegia tõsise puudusena. Sellisel juhul peaksid pädevad asutused nõudma viivisnõuete strateegia viivitamatut läbivaatamist.

Kui pädeva asutuse hinnangul vastab viivisnõuete strateegia üldjoontes lõike 236 punktide a– e nõuetele, kuid tuvastati on mõned puudused, peaks pädev asutus tagama, et krediidiasutused esitavad puuduste kõrvaldamise ning tõhusa ja õigeaegse viivisnõuete juhtimise raamistiku loomise tegevuskava.

Pädevad asutused peaksid kohaldama järelevalvealast hindamist proportsionaalselt, võttes arvesse asutuste eripära (nt nende suurust, laadi ja keerukust). Pädevad asutused peaksid viivisnõuete strateegiate ning neid toetava juhtimise ja töökorralduse hindamisel järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames võtma arvesse ka asutuste ärimudeleid, eriti juhul, kui asutuse ainus tegevus on viivisnõuete ost ja müük.

Väiksema ja vähem keeruka krediidiasutuse (nt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 3. või 4. kategooria asutus³⁴ ) viivisnõuete strateegia järelevalvealasel hindamisel on proportsionaalsust võimalik saavutada, kui viia hindamine kooskõlla järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kaasamise mudeliga, mis tagab järelevalve riskipõhise käsitluse ja võtab arvesse ülemaailmsete ja kohalike asutuste süsteemset olulisust.

³⁴ Kirjeldatud EBA järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi suuniste punktis 2.1.1 „Krediidiasutuste või investeerimisühingute kategooriatesse jaotamine” (EBA/GL/2014/13).

Pädevad asutused peaksid vaidlustama krediidiasutuste:

• a) Tegevuskava ja töökorda, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:
• i. Pädevad asutused peavad ebapiisavaks viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete määratlemise, mõõtmise, haldamise, järelevalve ja maandamise raamistikku, sealhulgas viivisnõuete varajast tunnustamist ja asjakohaseid realiseerimistegevusi, võttes arvesse viivisnõuete probleemi suurust ja keerukust krediidiasutuses.
• ii. Selles ei sätestata ega prognoosita vajalike personali- ja tehniliste ressursside tulevast jaotamist ega asjakohast kaetust sisekontrolli funktsioonide poolt.
• iii. Selles ei kirjeldata piisavalt viivisnõuete jälgimisprotsessi kasutuselevõttu.
• b) Viivisnõuete strateegia kui erinevate portfellide ja segmentide, sealhulgas sundtäitmisega seotud varade (kui asjakohane) strateegiliste võimaluste kombinatsioon ei anna pädeva asutuse arvates tulemuseks kõige mõjusamat ja tõhusamat viivisnõuete vähendamise strateegiat.
• c) Kapitalikava, kui selles ei sätestata nõuetekohaselt viivisnõuete kavandatud vähendamist bilansis viivisnõuete strateegia kohaselt ning see ei sisalda sobivaid meetmeid, millega tagatakse piisava hulga kapitali ja kapitalipuhvrite olemasolu, samuti õigeaegse ja piisava väärtuse languse ja mahakandmise kavandamist.
• d) Tulemuslikkuse hindamise süsteemi, kui juhtorganile, asjaomastele juhtivtöötajatele ja töötajatele suunatud motivatsiooniskeemis puuduvad krediidiasutuse viivisnõuete strateegias määratletud viivisnõuete vähendamise eesmärkidega seotud konkreetsed kvantitatiivsed elemendid.

Arvestades halveneva krediidikvaliteedi varajase avastamise ja ennetamise tähtsust, peaksid pädevad asutused hindama, kas krediidiasutuste sisemenetlustes rakendatakse varajase hoiatamise mehhanisme.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas krediidiasutused:

• a) on kehtestanud makseraskuste tõttu restruktureerimise poliitika ja sellega seotud protsessid, et hinnata meetmete jätkusuutlikkust ning jälgida nende tõhusust ja mõjusust;
• b) kajastavad ja liigitavad viivisnõuded ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõudeid, sealhulgas sisenemis- ja väljumiskriteeriume, järjepidevalt kogu grupis ning komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 680/2014 V lisas esitatud määratluste alusel;
• c) on kehtestanud poliitikad ja meetodid, et tagada väärtuse languse ja mahakandmise mõõtmine selle õigeaegseks kajastamiseks.

Pädevad asutused peaksid tagama, et krediidiasutustel on kinnisvara hindamiseks asjakohased kirjalikud poliitikad ja menetlused, nagu on kirjeldatud punktis 9. Eelkõige peaksid pädevad asutused kontrollima, kas need poliitikad hõlmavad kõiki krediidiriski tagamiseks kasutatavaid kinnis- ja vallasvara liike, individuaalsete või indekseeritud hindamismeetodite valimise kriteeriume ja hindajate sobivuse nõudeid.

Kui krediidiasutused teatavad kooskõlas punktiga 4.4 tegevuskava olulistest kõrvalekalletest, peaksid pädevad asutused hindama, kas kavandatud parandusmeetmed on kavast kõrvalekalde lõpetamiseks piisavad. Kui pädev asutus on mures kavandatavate meetmete mõjususe pärast, peaks ta nõudma krediidiasutuselt lisameetmete võtmist.

Eespool sätestatud viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete haldamise järelevalvealase hindamise nõuded täiendavad ja täpsustavad EBA järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühiste menetluste ning metoodikate suunistes sätestatud viivisnõuete ja makseraskuste tõttu restruktureeritud nõuete hindamist krediidiriski juhtimise raames. Sellise järelevalvealase hindamise tulemusi võetakse arvesse EBA järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi ühiste menetluste ning metoodikate suuniste jaotise 6.2 kohases krediidiriski hindamises ning see annab teavet krediidiriski punktisumma jaoks.