4. Lihtsusega seotud kriteeriumid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 1 kohaldamiseks ja selleks, et õigustada kolmandate isikute usaldust, sealhulgas nende kolmandate isikute usaldust, kes kontrollivad lihtsate, läbipaistvate ja standarditud väärtpaberistamise (standardväärtpaberistamise) nõuetele vastavust määruse artikli 28 kohaselt, ning pädevate asutuste selles määratletud nõuetele vastavust, tuleks esitada kõik alljärgnev:

• (a) kinnitus tegeliku müügi kohta või selle kohta, et kohaldatava riikliku raamistiku alusel eraldab loovutamine või ülekandmine aluspositsioonid müüja, tema võlausaldajate ja likvideerijate omadest, sealhulgas müüja maksejõuetuse korral, samasuguse õigusliku toimega, mis oleks saavutatud tegeliku müügiga;
• (b) punktis a nimetatud kinnitus tegeliku müügi, loovutamise või sama õigusliku toimega ülekandmise täitmisele pööratavuse kohta müüja või kelle tahes muu kolmanda isiku suhtes, kohaldatava riikliku raamistiku alusel;
• (c) tagastamisriskide ja ümberliigitamise riskide hinnang.

Punktis 10 nimetatud aspektide kinnitus peab olema väljastatud kvalifitseeritud välise õigusnõustaja õigusliku arvamuse alusel, välja arvatud korduvate emiteerimise korral eraldi väärtpaberistamisstruktuuridesse või ühisusaldusfondidesse, mis kasutavad ülekandmiseks samasuguseid õiguslikke mehhanisme, sealhulgas juhtudel, kui õiguslik raamistik on sama.

Punktis 11 nimetatud õiguslik arvamus peab olema kättesaadav ja tuleb esitada kellele tahes kolmandale isikule, kes kontrollib standardväärtpaberistamise nõuetele vastavust määruse (EL) 2017/2402 artikli 28 kohaselt, ja mis tahes asjaomasele pädevale asutusele, kes on nimetatud sama määruse artiklis 29.

Müüja krediidikvaliteedi oluline halvenemine

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 5 kohaldamiseks peaks tehingu dokumentides müüja krediidikvaliteedi olulise halvenemise kohta olema märgitud krediidikvaliteedi künnised, mis on objektiivselt jälgitavad ja seotud müüja finantsolukorraga. Müüja maksejõuetus

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 5 kohaldamiseks peaks müüja maksejõuetuse käivitav sündmus viitama vähemalt seaduskohasele maksejõuetusele, nagu on määratletud riiklikes õigusraamistikes.

4.2 Aluspositsiooni sobivuskriteeriumid, aktiivne portfelli valitsemine (artikli 20 lõige 7)

Aktiivne portfelli valitsemine

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 7 kohaldamiseks tuleb aktiivset portfelli valitsemist mõista kui portfelli valitsemist, mis vastab järgmisest kahest tingimusest ühele:

• (a) portfelli valitsemise tulemusena sõltuvad väärtpaberistamise tulemusnäitajad nii aluspositsioonide tulemusnäitajatest kui ka väärtpaberistamise portfelli valitsemise tulemusnäitajatest, mistõttu ei ole investoril võimalik modelleerida aluspositsioonide krediidiriski ilma portfellivalitseja portfelli valitsemise strateegiat arvestamata;
• (b) portfelli valitsetakse spekulatiivsel eesmärgil, et saavutada paremad tulemusnäitajad, suurem tootlus, üldine finantstulu või muu puhtalt rahaline või majanduskasu.

Portfelli valitsemise tehnikad, mida ei saa lugeda aktiivseks portfelli valitsemiseks, on muu hulgas järgmised:

• (a) aluspositsioonide asendamine või tagasiostmine kinnituste ja tagatiste rikkumise tõttu;
• (b) regulatiivsete vaidluste või uurimistega seotud aluspositsioonide asendamine või tagasiostmine vaidluse lahendamise või juurdluse lõpetamise lihtsustamiseks;
• (c) aluspositsioonide täiendamine amortiseeritud või makseviivituses olevate riskipositsioonide asendamisega aluspositsioone lisades uueneva perioodi jooksul;
• (d) uute aluspositsioonide omandamine n-ö käivitamisperioodi jooksul, et viia aluspositsioonide väärtus kooskõlla väärtpaberistamise kohustuste väärtusega;
• (e) aluspositsioonide tagasiostmine lõpetava ostuoptsiooni kasutamise kontekstis määruse (EL) 2017/2401 artikli 244 lõike 3 punkti g kohaselt;
• (f) makseviivituses olevate riskipositsioonide tagasiost nende sissenõudmis- ja likvideerimisprotsessi lihtsustamiseks;
• (g) aluspositsioonide tagasiost määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 13 kohase tagasiostukohustuse alusel. Selged sobivuskriteeriumid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 7 kohaldamiseks tuleb kriteeriume mõista kui selgeid, kui neile vastavust saab määrata kohtulikult, kas õiguslikult või faktiliselt või mõlemal viisil.

Sobivuskriteeriumid, millele peavad vastama riskipositsioonid, mis pärast tehingu sulgemist kantakse üle väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 7 kohaldamiseks tuleb esialgsete aluspositsioonide suhtes kohaldatavatele sobivuskriteeriumidele vastamist mõista kui sobivuskriteeriume, mis vastavad järgmisest kahest tingimusest ühele:

• (a) tavaliste väärtpaberistamiste korral on need vähemalt sama ranged kui esialgsete aluspositsioonide suhtes tehingu sulgemisel kohaldatavad sobivuskriteeriumid;
• (b) väärtpaberistamiste korral, kus emiteeritakse mitu väärtpaberite seeriat, sealhulgas ühisusaldusfondid, on need vähemalt sama ranged kui kõige viimasena emiteeritud esialgsete aluspositsioonide suhtes kohaldatavad sobivuskriteeriumid, mille tulemusena võivad sobivuskriteeriumid sulgemiste vahel erineda, kokkuleppel väärtpaberistamise osapooltega ja tehingu dokumentide kohaselt.

Punkti 18 kohaselt aluspositsioonidele kohaldatavad sobivuskriteeriumid tuleks täpsustada tehingu dokumentides ja need peaksid osutama riskipositsiooni tasemel kohaldatavatele sobivuskriteeriumidele.

4.3 Homogeensus, aluspositsioonide kohustused, perioodilised maksevood, vabalt võõrandatavate väärtpaberite keeld (artikli 20 lõige 8)

Lepinguliselt siduvad ja täitmisele pööratavad kohustused

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 8 kohaldamiseks tuleks lepinguliselt siduvaid ja täitmisele pööratavaid kohustusi, mis annavad võlgnike ja (kui kohaldatav) garantiiandjate suhtes täieliku regressiõiguse, mõista järgmiselt: need tähendavad kõiki investoritele asjakohaseid lepingutingimustes olevate kohustuste aluspositsoone, sest mõjutavad võlgniku ja (kui kohaldatav) garantiiandja mis tahes kohustust teostada makseid või esitada tagatisi.

Perioodiliste maksevoogudega riskipositsioonid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 8 kohaldamiseks peaksid kindlapiiriliste perioodiliste maksevoogudega riskipositsioonid hõlmama järgmist:

• (a) ühes osas tasutavad riskipositsioonid uueneva väärtpaberistamise korral määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 12 kohaselt;
• (b) krediitkaartidega seotud riskipositsioonid;
• (c) riskipositsioonid, mille osamaksed koosnevad intressidest ja kus põhisumma makstakse tagasi lõpptähtajal, sealhulgas ainult intressimaksetega hüpoteeklaenud;
• (d) riskipositsioonid, mille osamaksed koosnevad intressidest ja põhisumma osalisest tagasimaksest, kui on täidetud üks järgmisest kahest tingimusest:
• (i) järelejäänud põhisumma makstakse tagasi lõpptähtajal;
• (ii) põhisumma tagasimakse sõltub riskipositsiooni tagava vara müügist määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 13 ja suuniste punktide 48–50 kohaselt;
• (e) ajutiste maksepuhkustega riskipositsioonid, mille võlgnik ja laenuandja on lepingus kokku leppinud.

4.4 Laenude väljastamise standardid, väärtpaberistamise tehingu algataja asjatundlikkus (artikli 20 lõige 10)

Samalaadsed riskipositsioonid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 10 kohaldamiseks loetakse riskipositsioone samalaadseteks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

• (a) riskipositsioonid kuuluvad ühte järgmistest varakategooriatest, mis on nimetatud delegeeritud määruses, milles täpsustatakse, mis aluspositsioone loetakse homogeenseteks määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 8 ja artikli 24 lõike 15 kohaselt:
• (i) eluasemelaenud, mis on tagatud ühe või mitme hüpoteegiga elamukinnisvarale, või eluasemelaenud, mis on täielikult tagatud aktsepteeritava krediidiriski kaitse andja poolt, kes on nimetatud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 201 lõikes 1 ja kes vastavad krediidikvaliteedi astmele 2 või sellest kõrgemale astmele määruse 3. osa II jaotise 2. peatüki kohaselt;
• (ii) kommertslaenud, mis on tagatud ühe või mitme hüpoteegiga ärikinnisvarale või muule äripinnale;
• (iii) laenuvõimalused, mis on antud üksikisikutele isikliku, perekondliku või majapidamises tarbimise eesmärgil;
• (iv) autolaenud ja liisingud;
• (v) krediitkaardinõuded;
• (vi) nõuded klientide vastu;
• (b) riskipositsioonid kuuluvad mikro-, väikestele, keskmise suurusega ja muud liiki ettevõtetele ja äriühingutele antud laenuvõimaluste varakategooriasse, sealhulgas laenud ja liisingud, mis on nimetatud delegeeritud määruse artikli 2 lõikes d, milles täpsustatakse, mis aluspositsioone loetakse homogeenseteks määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 8 ja artikli 24 lõike 15 kohaselt kui teatud liiki võlgnike aluspositsioonid;
• (c) kui nad ei kuulu ühtegi käesoleva alapunktides a ja b nimetatud varakategooriasse, ning nagu on nimetatud delegeeritud määruses, milles täpsustatakse, mis aluspositsioone loetakse homogeenseteks määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 8 ja artikli 24 lõike 15 kohaselt, jagavad aluspositsioonid samalaadseid tunnuseid võlgniku liigi, tagatisõiguse järgu, kinnisvara liigi ja/või jurisdiktsiooni alusel.

Vähemalt sama ranged laenude väljastamise standardid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 10 kohaldamiseks tuleb väärtpaberistatud riskipositsioonidele kohaldatavaid laenude väljastamise standardeid võrrelda laenude väljastamise standarditega, mida kohaldatakse samalaadsetele riskipositsioonidele väärtpaberistatud riskipositsioonide algatamise ajal.

Selle nõudega vastavuses olemine ei nõua, et väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja peaks väärtpaberistatud riskipositsioonide valimise ajal või täpselt nende väärtpaberistamise ajal hoidma oma bilansis samalaadseid riskipositsioone, samuti ei nõua see, et samalaadseid riskipositsioone algatati tegelikult väärtpaberistatud riskipositsioonide algatamise ajal.

Oluliste muutuste avalikustamine võrreldes varasemate laenude väljastamise standarditega

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 10 kohaldamiseks tuleb olulisi muutusi laenude väljastamise standardites, mille täielik avalikustamine on nõutav, mõista kui selliseid olulisi muutusi laenude väljastamise standardites, mida kohaldatakse riskipositsioonidele, mis kantakse üle või loovutatakse väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale pärast väärtpaberistamise sulgemist portfelli valitsemise kontekstis, nagu on viidatud lõigetes 15 ja 16.

Selliseid laenude väljastamise standardite muutusi tuleks lugeda olulisteks, kui need on seotud ühega järgmisest kahest laenude väljastamise standardite muutuste liigist:

• (a) muutused, mis mõjutavad laenude väljastamise standardite samalaadsuse nõuet, mis on täpsustatud delegeeritud määruses, milles täpsustatakse, mis aluspositsioone loetakse homogeenseteks määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 8 ja artikli 24 lõike 15 kohaselt;
• (b) muutused, mis mõjutavad oluliselt aluspositsioonide portfelli üldist krediidiriski või eeltavaid keskmisi tulemusnäitajaid, ilma et need oluliselt muudaks aluspositsioonidega seotud krediidiriski hindamise käsitust.

Kõigi laenude väljastamise standardite muutuste avalikustamine peaks sisaldama muutuste eesmärgi selgitusi.

Klientide vastu esitatud nõuete suhtes, mis ei ole algatatud laenu vormis, tuleks artikli 20 lõike 10 viidet laenude väljastamise standarditele mõista kui laenude väljastamise standardeid, mida müüja kohaldab lühiajalistele laenudele, mis on üldiselt sellist liiki, mille tulemusel tekib väärtpaberistatud riskipositsioon ja mida pakutakse klientidele seoses oma toodete ja teenuste müügiga.

Eluasemelaenud

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 10 kohaldamiseks ei peaks aluspositsioonide kogum sisaldama eluasemelaene, mida nii turustati kui ka väljastati eeldusel, et laenutaotlejat või vahendajaid teavitati, et esitatud teavet ei pruukinud laenuandja kontrollida.

See nõue ei hõlma eluasemelaene, mida väljastati, kuid ei turustatud eeldusel, et laenutaotlejat või vahendajaid teavitati, et esitatud teavet ei pruukinud laenuandja kontrollida, või nad said sellest teada pärast laenu väljastamist.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 10 kohaldamiseks tuleks esitatud teabeks lugeda üksnes asjakohast teavet. Teabe asjakohasus peaks põhinema sellel, kas teave on asjakohane laenu väljastamise parameeter, näiteks teave, mida loetakse asjakohaseks laenuvõtja krediidivõime hindamisel, tagatisele juurdepääsu hindamisel ja pettuste riski vähendamisel.

Tavaliselt loetakse asjakohaseks teabeks üldiste tulu mittetoovate hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude korral sissetulekut ja tulutoovate hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude korral renditulu. Teavet, mis ei ole laenude väljastamise parameetrina kasulik, näiteks mobiiltelefoninumbrid, ei tuleks lugeda asjakohaseks teabeks.

Kolmandate riikide samaväärsed nõuded

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 10 kohaldamiseks tuleks kolmandate riikide laenuvõtjate krediidivõimet hinnata (kui kohaldatav) järgmiste põhimõtete alusel, nagu on sätestatud direktiivides 2008/48/EÜ ja 2014/17/EÜ:

• (a) enne krediidilepingu sõlmimist hindab laenuandja laenuvõtja krediidivõimet piisava teabe alusel, mis on saadud laenuvõtjalt ja vajaduse korral asjaomase andmebaasi andmete põhjal;
• (b) kui lepingupooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmise pärast krediidilepingu sõlmimist, peaks krediidiandja ajakohastama tema käsutuses oleva finantsteabe laenuvõtja kohta ning hindama laenuvõtja krediidivõimet enne krediidi kogusumma mis tahes olulist suurendamist;
• (c) laenuandja peaks enne krediidilepingu sõlmimist põhjalikult hindama laenuvõtja krediidivõimet, asjakohaselt arvestades tegureid, et kontrollida laenuvõtja väljavaateid täita krediidilepingu kohustusi;
• (d) hindamise aluseks olev menetlus ja teave tuleks dokumenteerida ja säilitada;
• (e) krediidivõime hindamisel ei tuleks tugineda ülekaalukalt asjaolule, et elamukinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et elamukinnisvara väärtus tõuseb, v.a kui krediidilepingu eesmärk on elamukinnisvara ehitamine või renoveerimine;
• (f) laenuandjal ei tohiks olla võimalust lepingut pärast selle sõlmimist laenuvõtja kahjuks tühistada või muuta põhjendusega, et krediidivõimet hinnati valesti;
• (g) laenuandja peaks võimaldama laenuvõtjale krediiti ainult siis, kui krediidivõime hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse krediidilepinguga nõutavatel tingimustel;
• (h) laenuvõtja krediidivõimet tuleks uuesti hinnata ajakohastatud teabe alusel enne krediidi kogusumma mis tahes olulist suurendamist krediidilepingu sõlmimise järel, v.a kui selle täiendava krediidi andmisega arvestati esialgses krediidivõime hinnangus.

Väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja asjatundlikkuse määramise kriteeriumid

Et määrata, kas väärtpaberistamise tehingu algatajal või algsel laenuandjal on asjatundlikkus määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 10 kohaste väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal, tuleks rakendada mõlemat järgmist tingimust:

• (a) väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja juhtorgani liikmetel ning kõrgemal juhtkonnal, kes ei ole juhtorgani liikmed ja vastutavad väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise eest, peavad olema piisavad teadmised ja oskused väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise kohta;
• (b) arvestada tuleb järgmisi asjatundlikkuse kvaliteedi põhimõtteid:
• (i) juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete roll ja kohustused ning nõutav suutlikkus peaks olema piisav;
• (ii) juhtorgani ja kõrgema juhtkonna liikmete varasemate ametikohtade töökogemus, haridus ja koolitus peaksid olema piisavad;
• (iii) juhtorgani ja kõrgema juhtkonna osalemine riskipositsioonide algatamisega seotud funktsiooni juhtimisstruktuuris peab olema asjakohane;
• (iv) usaldatavusnõuete täitmisele allutatud üksuse korral tuleks üksusele antud reguleeriva asutuse lube pidada väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamisel asjakohaseks.

Väärtpaberistamise tehingu algatajat või algset laenuandjat tuleks pidada asjatundlikuks, kui kehtib üks järgmisest kahest tingimusest:

• (a) üksuse või konsolideerimisgrupi, kuhu üksus kuulub raamatupidamise või usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil, äritegevus on hõlmanud väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamist vähemalt viie aasta jooksul;
• (b) kui punktis a nimetatud nõue ei ole täidetud, tuleks väärtpaberistamise tehingu algatajat või algset laenuandjat pidada asjatundlikuks, kui ta täidab mõlemat järgmist nõuet:
• (i) vähemalt kahel juhtorgani liikmel on vähemalt viieaastane isiklik asjaomane töökogemus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamisel;
• (ii) kõrgema juhtkonna liikmetel, kes ei ole juhtorgani liikmed ja vastutavad väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise eest, on vähemalt viieaastane isiklik asjaomane töökogemus väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamisel.

Töökogemuse aastate tõendamiseks tuleks asjaomast asjatundlikkust avalikustada piisavalt üksikasjalikult ja kehtivate konfidentsiaalsusnõuete kohaselt, et investorid saaksid täita oma kohustusi määruse (EL) 2017/2402 artikli 5 lõike 3 punkti c kohaselt.

4.5 Keeld makseviivituses olevate riskipositsioonide ja riskipositsioonide halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes (artikli 20 lõige 11)

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 11 esimese lõigu kohaldamiseks tuleks makseviivituses olevaid riskipositsioone tõlgendada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses, nagu on täpsustatud delegeeritud määruses tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära kohta, mis on välja töötatud selle määruse artikli 178 kohaselt, ja EBA suunistes makseviivituse mõiste kohaldamise kohta sama määruse artikli 178 lõike 7 alusel.

Kui väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja ei ole krediidiasutus või investeerimisühing ja seega määrust (EL) nr 575/2013 tema suhtes ei kohaldata, peaks väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja vastama eelmises lõikes sätestatud suunistele ulatuses, milles nende kohaldamist ei peeta põhjendamatult koormavaks. Sellisel juhul peaks väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja rakendama kindlaksmääratud protsesse ja teavet, mis on saadud võlgnikelt riskipositsioonide algatamise kohta või väärtpaberistamise tehingu algatajalt riskipositsioonide vahendamise või riskijuhtimise protsessi käigus või mille on väärtpaberistamise tehingu algatajale teatanud kolmas isik.

Riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 11 kohaldamiseks tuleks lõike punktides a–c sätestatut mõista kui halvenenud krediidikvaliteedi määratlust. Muudele võimalikele halvenenud krediidikvaliteedi asjaoludele, mida punktides a–c ei nimetata, käesolev nõue ei laiene.

Keeldu valida aluspositsioone halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes ja kanda neid väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõikes 11, tuleks mõista kui nõuet, et valimise ajal peab olema regressiõigus väärtpaberistatud riskipositsiooni kogusummale vähemalt ühe halvenenud krediidikvaliteediga osapoole suhtes, sõltumata sellest, kas osapool on võlgnik või garantiiandja. Sel põhjusel ei tohi aluspositsioonid hõlmata kumbagi järgmisest kahest tingimusest:

• (a) riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku suhtes, kui väärtpaberistatud riskipositsiooni kogusummale ei ole garantiiandjat;
• (b) riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku suhtes, kellel on halvenenud krediidikvaliteediga garantiiandja.

Väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise kohaselt

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 11 kohaldamiseks tuleks parima teadmise nõue lugeda täidetuks, kui teave saadakse üksnes järgmiste allikate ja asjaolude kombinatsioonide põhjal:

• (a) võlgnikelt riskipositsioonide algatamise kohta;
• (b) väärtpaberistamise tehingu algatajalt riskipositsioonide vahendamisel või riskijuhtimisel;
• (c) mille on väärtpaberistamise tehingu algatajale teatanud kolmas isik;
• (d) avalik teave või teave ühe või mitme krediidiregistri kannete kohta halva krediidiajalooga isikute kohta aluspositsiooni algatamise ajal, üksnes ulatuses, milles seda teavet oli juba punktide a, b ja c kontekstis arvestatud, ning kohaldatavate regulatiiv- ja järelevalvenõuete kohaselt, sealhulgas seoses määruse (EL) 2017/2402 artiklis 9 sätestatud kindlate laenuandmiste kriteeriumide kohaselt. Erand kehtib klientide vastu esitatud nõuetele, mis ei ole algatatud laenu vormis, mille suhtes laenuandmise kriteeriume ei ole vaja kohaldada. Riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes, kelle suhtes on toimunud võla restruktureerimise protsess

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 11 punkti a kohaldamiseks tuleb nõuet välistada riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes, kelle suhtes on toimunud seoses viivisnõuetega võla restruktureerimise protsess, mõista järgmiselt: see tähendab nii asjaomase võlgniku või garantiiandja restruktureeritud riskipositsioone kui ka tema restruktureerimisele mittekuuluvaid riskipositsioone. Artikli kohaldamiseks ei tohiks restruktureeritud riskipositsioonide, mis vastavad artikli punktide i ja ii nõuetele, tulemusel toimuda võlgniku või garantiiandja määramist halvenenud krediidikvaliteediga võlgnikuks või garantiiandjaks.

Krediidiregister

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 11 punktis b sätestatud nõue peaks olema piiratud riskipositsioonidega võlgnike või garantiiandjate suhtes, kelle puhul kehtivad aluspositsiooni algatamise ajal mõlemad järgmised nõuded:

• (a) võlgnik või garantiiandja on krediidiregistris säilitatud negatiivse staatuse või negatiivsete andmete alusel selge sõnaga kantud krediidiregistrisse kui halva krediidiajalooga üksus;
• (b) võlgnik või garantiiandja on krediidiregistris krediidiriski hindamise jaoks asjakohastel põhjustel.

Lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on oluliselt suurem kui võrreldavate riskipositsioonide korral

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 11 punkti c kohaldamiseks ei tuleks lugeda, et riskipositsioonid on saanud krediidikvaliteedi hinnangu või krediidikvaliteedi astme, mis näitab, et lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on oluliselt suurem kui väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavate võrreldavate, väärtpaberistamata riskipositsioonide korral, kui kehtivad järgmised tingimused:

• (a) kõige asjakohasemad aluspositsioonide eeldatavaid tulemusnäitajaid määravad tegurid on sarnased;
• (b) selliste näitajate alusel nagu varasemad tulemused või asjaomased mudelid on punktis a viidatud sarnasuse tulemusena mõistlik eeldada, et tehingu kehtivusaja jooksul, või kui tehingu kehtivusaeg on pikem kui neli aastat, maksimaalselt nelja aasta jooksul, ei oleks nende tulemusnäitajad oluliselt erinevad.

Eelmise lõike nõuded tuleks lugeda täidetuks, kui kehtib üks järgmisest kahest tingimusest:

• (a) aluspositsioonid ei hõlma riskipositsioone, mis on liigitatud ebatõenäoliselt laekuvaks, langenud väärtusega või viivisnõudeks või liigitatud samalaadseks nõudeks asjaomase raamatupidamistava alusel;
• (b) aluspositsioonid ei hõlma riskipositsioone, mille krediidireitingutel või muudel krediidikvaliteedi künnistel põhinev krediidikvaliteet erineb oluliselt võrreldavate nende riskipositsioonide krediidikvaliteedist, mille väärtpaberistamise tehingu algataja algatab tavapärase laenutegevuse ja krediidiriski strateegia käigus.

4.6 Teinud vähemalt ühe makse (artikli 20 lõige 12)

Kriteeriumi kohaldamisala

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 12 kohaldamiseks ei tuleks riskipositsiooni täiendavate väljamaksete tegemist teatud laenuvõtjale pidada uue vähemalt ühe makse nõude põhjustajaks sellise riskipositsiooni suhtes.

Vähemalt üks makse

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 12 kohaldamiseks peaks sellises nõudes, mille kohaselt peab ülekandmise hetkeks olema tehtud vähemalt üks makse, viidatud makse olema rendi-, põhisumma- või intressimakse või mis tahes muud liiki makse.

4.7 Ei tohi olla peamiselt sõltuvad varade müügist (artikli 20 lõige 13)

Peamine sõltuvus varade müügist

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 13 kohaldamiseks ei tuleks tehinguid, millele amortiseeruva väärtpaberistamise puhul väärtpaberistamise algatamise ajal või uueneva väärtpaberistamise puhul uueneva perioodi ajal kehtivad kõik järgmised tingimused, lugeda peamiselt sõltuvaks aluspositsioone tagavate varade müügist ja seetõttu on lubatud:

• (a) lepingus kokku lepitud tagasimaksmata põhisumma jääk aluspositsioonide lepingu lõpptähtajal, mis sõltub neid aluspositsioone tagavate varade müügist, millega makstakse tagasi põhisumma jääk, ei ületa 50% kõigi väärtpaberistatud riskipositsioonide algsest koguväärtusest;
• (b) punktis a nimetatud aluspositsioonide tähtajad ei ole seotud olulise kontsentratsiooniriskiga ja on piisavalt jaotatud tehingu kogu kehtivusaja jooksul;
• (c) punktis a nimetatud kõigi aluspositsioonide koondsumma ühe võlgniku suhtes ei ületa 2% kõigi väärtpaberistatud aluspositsioonide koondsummast.

Kui ei ole selliseid väärtpaberistatud aluspositsioone, mis sõltuvad varade müügist, millega lepingu lõpptähtajal makstakse tagasi põhisumma jääk, ei ole vaja lõike 48 nõudeid kohaldada. Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 13 teises lõigus sätestatud erand

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 20 lõike 13 teises lõigus sätestatud erand tagasimaksete kohta väärtpaberistamise positsioonide omajatele, mille aluspositsioonid on tagatud varadega, mille väärtus on tagatud või täielikult kaetud aluspositsioone tagavate varade või aluspositsioonide eneste tagasiostukohustusega muu kolmanda isiku poolt, peaksid müüja või kolmas isik vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

• (a) nad ei ole maksejõuetud;
• (b) ei ole alust uskuda, et üksus ei suuda täita tagatise või tagasiostuga seotud kohustusi.