2.4 Proportsionaalsus ja järelevalveline sekkumine

Pädevad asutused peaksid kohaldama proportsionaalsuse põhimõtet seoses järelevalvelise sekkumise ja investeerimisühinguga suhtlemise ulatuse, sageduse ja intensiivsusega ning järelevalvealaste ootustega nende standardite suhtes, millele investeerimisühing peaks vastama, vastavalt allpool tabelis 2 esitatud investeerimisühingu kategooriale.

Järelevalvelise sekkumise proportsionaalsuse aspekti korral peaksid pädevad asutused järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tegevuste kavandamisel järgima minimaalse sekkumise mudelit, nagu on esitatud järgmistes alapeatükkides ja tabelis 2.

Kui pädevad asutused tuvastavad, et investeerimisühingutel on sarnased riskiprofiilid, võivad nad teha temaatilised järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamised mitme investeerimisühingu kohta ühe hindamise raames (eelkõige võib teha ärimudeli analüüsi kõigi väikeste investeerimisühingute suhtes, kes saavad ja edastavad korraldusi mõne varaklassi kohta, arvestades, et sellega tõenäoliselt tuvastatakse samad äritegevuse elujõulisuse probleemid kõigi investeerimisühingute korral). Pädevad asutused võivad sarnase riskiprofiiliga investeerimisühingute järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamiseks kasutada ka kohandatud metoodikat.

Investeerimisühingute korral, kellel on järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor 4, ja vajaduse korral investeerimisühingute korral, kellel on üldine järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldskoor 3, peaksid pädevad asutused määrama SREP-elementide varasemate hindamiste tulemuste põhjal kindlaks täiendava sekkumise taseme, mille korral tuleks nõuda ulatuslikumaid järelevalvevahendeid ja suuremat hindamissagedust (vähemalt ajutiselt), olenemata investeerimisühingu kategooriast. Võttes arvesse järgmistes alapeatükkides ja tabelis 2 täpsustatud kõigi SREP-elementide hindamise miinimumsagedust, võivad sagedamad hindamised hõlmata konkreetseid SREP-elemente, kui erilist tähelepanu on vaja pöörata suurema riski tõttu, või järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi täielikku hindamist.

Olenemata ajast, mis on möödunud viimasest järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessist, peaksid pädevad asutused tegema uue hindamise, kui esines vähemalt üks järgmistest olukordadest:

10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 596/2014, mis käsitleb turukuritarvitusi (turukuritarvituse määrus) ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/6/EÜ ja komisjoni direktiivid 2003/124/EÜ, 2003/125/EÜ ja 2004/72/EÜ (ELT L 173, 12.6.2014, lk 1). 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/57/EL turukuritarvituse korral kohaldatavate kriminaalkaristuste kohta (turukuritarvituse direktiiv) (ELT L 173, 12.6.2014, lk 179). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/109/EÜ läbipaistvuse nõuete ühtlustamise kohta teabele, mis kuulub avaldamisele emitentide kohta, kelle väärtpaberid on lubatud reguleeritud turul kauplemisele, ning millega muudetakse direktiivi 2001/34/EÜ (ELT L 390, 31.12.2004, lk 38). 14

• a. põhinäitajate jälgimisel täheldatakse olulist muutust võrreldes SREP-elementide viimase hindamise kuupäevaga;
• b. investeerimisühingu kohta on teada negatiivset avalikku teavet, mis viitab võimalikule olulisele riskile (maineriski, käitumisriski, IT-turvalisuse kontekstis);
• c. pädevatel asutustel on muid põhjusi arvata, et investeerimisühingu ärimudel või riskiprofiil on oluliselt muutunud pärast SREP-elementide viimase hindamise kuupäeva.

Pädevad asutused peaksid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi tegevuste planeerimisel pöörama eritähelepanu tegevuste koordineerimisele teiste hindamises otseselt või kaudselt osalevate isikutega, eelkõige juhul, kui vajatakse sisendit investeerimisühingult ja/või piiriüleste konsolideerimisgruppide järelevalves osalevatelt teistelt pädevatelt asutustelt, nagu on sätestatud jaotises 11.

Proportsionaalsuse osas peaksid pädevad asutused käesolevate suuniste kohaldamisel järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi rakendamisel mõistma, et jaotistes 4, 5, 6 ja 8 sätestatud eri elemendid, metoodikaaspektid ja hindamise komponendid ei ole sama olulisusega kõigi investeerimisühingute jaoks. Pädevad asutused peaksid vajaduse korral kohaldama hindamisele eri detailsusastet olenevalt investeerimisühingule määratud kategooriast ning ulatust, mis vastab investeerimisühingu suurusele ja ärimudelile, ning tema tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele.

Kõigi SREP-elementide iga hindamise lõpus võivad pädevad asutused teavitada investeerimisühingut järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise tulemustest ning nad peaksid esitama järgmise teabe:

• a. aruanne nende omavahendite koguse ja koosseisu kohta, mida investeerimisühing peab hoidma määruses (EL) 2019/2033 II, III ja IV osas sätestatud nõudeid ületavas koguses, kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 39 lõike 2 punktiga a;
• b. aruanne nende omavahendite koguse ja koosseisu kohta, mida investeerimisühing peab hoidma kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 41;
• c. aruanne hoitava likviidsuse ja konkreetsete likviidsusnõuete kohta, mille pädevad asutused on kehtestanud kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikliga 42;
• d. aruanne muude järelevalvemeetmete kohta, mida pädev asutus kavatseb võtta.

2.4.1 1. kategooria investeerimisühingud

Et tagada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiga seotud järelevalvetegevuste asjakohane sagedus 1. kategooria investeerimisühingute korral, peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. jälgima kord kvartalis põhinäitajaid;
• b. vähemalt kord iga 2 aasta tagant ajakohastama kõigi individuaalsete SREP-elementide hinnanguid;

15

• c. olema pidevas ühenduses ja pidama dialoogi investeerimisühingu juhtorgani ja kõrgema juhtkonnaga.

2.4.2 2. kategooria investeerimisühingud

Et tagada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiga seotud järelevalvetegevuste asjakohane sagedus 2. kategooria investeerimisühingute korral, peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. jälgima kord kvartalis põhinäitajaid;
• b. vähemalt iga 3 aasta tagant ajakohastama kõigi individuaalsete SREP-elementide hinnanguid;
• c. olema ühenduses investeerimisühingu juhtorgani ja kõrgema juhtkonnaga vähemalt sama sageli kui kõigi SREP-elementide hindamisel.

2.4.3 3. kategooria investeerimisühingud

Et tagada järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessiga seotud järelevalvetegevuste asjakohane sagedus 3. kategooria investeerimisühingute korral, peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. jälgima kord kvartalis põhinäitajaid;
• b. hindama kõiki SREP-elemente, võttes arvesse uut olulist teavet tekkivate riski kohta, kusjuures läbivaatamise ulatus ja põhjalikkus on kohandatud investeerimisühingu konkreetsele riskiprofiilile;
• c. olema ühenduses investeerimisühingu juhtorgani ja kõrgema juhtkonnaga vähemalt sama sageli kui kõigi SREP-elementide hindamisel.

Kui seda peetakse asjakohaseks, võivad pädevad asutused määrata korrapärase miinimumsageduse kõigi SREP-elementide hindamiseks 3. kategooria investeerimisühingutele või nende osadele.

2.4.4 Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud

Väikeste ja mitteseotud investeerimisühingute korral, mis vastavad määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõike 1 kriteeriumidele, peaksid pädevad asutused tegema järgmist:

• a. jälgima vähemalt kord aastas põhinäitajaid;
• b. hindama kõiki SREP-elemente, võttes arvesse uut olulist teavet tekkivate riski

investeerimisühingu konkreetsele riskiprofiilile;

• c. olema ühenduses ja pidama dialoogi investeerimisühingu juhtorgani ja kõrgema juhtkonnaga, kui seda peetakse vajalikuks, ning eelkõige seoses SREP-elementide hindamisega, kui seda tehti.

Tabel 2. Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kohaldamine investeerimisühingute eri kategooriatele Põhinäitaja