6.3 Kliendile tekitatava riski hindamine

Pädevad asutused peaksid hindama kliendile tekitatavat riski, mis tuleneb kõikidest riskipositsioonidest, sealhulgas bilansivälistest riskipositsioonidest: valitsetavad varad, kliendi raha, hoitavad ja hallatavad varad ning käsitletavad kliendikorraldused. Samuti peaksid nad kooskõlas direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 29 lõikega 1 kaaluma riskide juhtimise tõhusa vahendina siseriiklikke õigusakte, mis reguleerivad kliendi raha lahusust ja kutsekindlustuse kättesaadavust investeerimisühingule.

Kliendile tekitatava riski hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse eri kliendiliike ning investeerimisühingu tegevuse laadi ja keerukust seoses nende klientidega.

6.3.2 Kliendile tekitatava olemusliku riski hindamine

Kliendile tekitatava olemusliku riski hindamise kaudu peaksid pädevad asutused kindlaks määrama investeerimisühingu kliendile tekitatava riski K-teguri ja hindama selle riski mõju olulisust investeerimisühingu usaldatavusnõuetele. Seetõttu peaks kliendile tekitatava olemusliku riski hindamine koosnema järgmistest põhietappidest:

• a. esialgne hindamine;
• b. kliendi varade valitsemise, kliendi raha hoidmise, kliendi varade kaitsmise ja kliendikorralduste käitlemisega seotud teenuste ja tegevuste laadi ja ulatuse hindamine ning
• c. nende tegevustega seotud süsteemide ja protsesside hindamine.

Pädevad asutused peaksid hindama kliendile tekitatava riski nii praegusest kui ka tuleviku seisukohast.

52

Kui asjakohane, peaksid pädevad asutused tegema detailsema hindamise, võimaluse korral üksikklientide tasandil.

Esialgne hindamine

Pädevad asutused peaksid kliendile tekitatava riski hindamise ulatuse määramiseks kõigepealt tuvastama kliendile tekitatava riski allikad, millele investeerimisühing on avatud või võib olla avatud.

Pädevad asutused peaksid arvestama vähemalt järgmist:

• a. riskivalmidus seoses kliendiriskiga, võttes arvesse investeerimisühingu ärimudelit;
• b. K-teguri summa osakaal kliendile tekitatava riski korral võrreldes põhiteguri kogusummaga;
• c. kliendiriski K-teguri summa prognoosid, kui olemas;
• d. investeerimisühingu bilansiliste ja bilansiväliste kliendiga seotud kirjete olemus, maht ja koosseis;
• e. võimaluse korral kliendikontode tegevuskahjumi kulu võrreldes tasudega.

Pädevad asutused peaksid tegema esialgse analüüsi, võttes arvesse eespool nimetatud näitajate muutumist aja jooksul, et kujundada teabepõhine seisukoht investeerimisühingu kliendile tekitatava riski peamistest teguritest.

Valitsetavad varad

Pädevad asutused peaksid hindama riski, et kliendid saavad kahju valitsetavate kliendivarade halva haldamise tõttu. Valitsetavad varad hõlmavad nii kaalutlusõigusel põhineva väärtpaberiportfelli valitsemise kui ka pideva kaalutlusõigusevälise nõustamiskorralduse alaseid varasid. See risk võib muu hulgas tuleneda volituse tingimuste rikkumisest, ülemäärasest finantsvõimendusest, ülemäärasest kontsentreerumisest, varadest, mille suhtes kohaldatakse likviidsuspiiranguid, või volitusega võrreldes ebapiisavast toote keerukusest.

Pädevad asutused peaksid keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui asjakohane:

• a. volituste, investeerimispoliitika avalduse või rakendatud strateegiate keerukus;
• b. kliendiprofiilid (riiklikud investeerimisfondid, institutsionaalsed investorid, äri- või jaekliendid) ja riskitaluvus;
• c. alusportfelli varaklassid;
• d. valitsetava vara kogusumma.

53 Hoitav klientide raha

Pädevad asutused peaksid hindama riski, et klient kaotab raha ja peab hüvitama klientidele kahju, mis on tingitud kliendikontode halvast haldamisest investeerimisühingu poolt.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kliendi raha hoitakse vastavalt kliendi raha kaitset käsitlevatele siseriiklikele õigusaktidele ja kas seda saab selgelt eristada investeerimisühingu enda rahast.

Pädevad asutused peaksid keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui asjakohane:

• a. konto liik (kommertspanga deposiit);
• b. kokkulepe investeerimisühingu juurdepääsu kohta kliendi rahale;
• c. kliendi raha osas lubatud investeeringute poliitika;
• d. esindajakontod või üksikklientide eraldi kontod;
• e. kliendi raha jälgitavus;
• f. hoitava klientide raha summa ja klientide arv;
• g. valuutad, mida kasutatakse kliendikontode vääringutena.

Hoitavad ja hallatavad varad

Pädevad asutused peaksid hindama riski, et kliendid kannavad kahju ja neile tuleb hüvitada investeerimisühingu hoitavate ja hallatavate varade halvast haldamisest tingitud kahju.

Pädevad asutused peaksid keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui asjakohane:

• a. hoitava tagatise uuesti kasutamine;
• b. varade likvideerimisõigused;
• c. tagatise amortisatsioon;
• d. teistelt finantsettevõtjatelt saadavad volitused ja teistele finantsettevõtjatele antavad volitused;
• e. varade liigid;
• f. varadega seotud sündmustega seotud toimingud või toimingute tegemata jätmine (hääletamine üldkoosolekul, kupongimaksed, õigustega seotud küsimused).

54 Käideldavad kliendi korraldused

Pädevad asutused peaksid hindama tegevuskahjude riski kliendikorralduste käitlemisel. See risk võib tuleneda süsteemivigadest või inimlikest vigadest, mis tulenevad protsesside, menetluste ja IT-süsteemide keerukusest (sh uute tehnoloogiate kasutamisest) ulatuses, milles need võivad põhjustada vigu, sealhulgas viivitusi, ebatäpsusi või turvarikkumisi.

Pädevad asutused peaksid keskenduma järgmistele olemuslike riskide allikatele, kui asjakohane:

• a. käideldud kliendikorralduste arv ja summa;
• b. alusvara olemus (börsivälised väärtpaberid, enam-vähem likviidsed…);
• c. korralduse liigid ja tunnused (plokkide kaupa, fikseeritud hinnaga…);
• d. edastamise või täitmise tunnused (elektrooniline kauplemine või häälkauplemise kaudu…);
• e. ülekande- või täitmisprotsessid ja -korraldus (kasutajatugi varaklasside, müüjate-kauplejate, oma arvel kauplemise, turulepääsu jms järgi).

6.3.3 Kliendile tekitatava riski juhtimise ja kontrollide hindamine

Et saavutada terviklik arusaam investeerimisühingu riskiprofiilist, peaksid pädevad asutused vaatama läbi ka tema tegevuse aluseks oleva riskijuhtimisraamistiku. Selleks peaksid pädevad asutused hindama järgmisi elemente, kui asjakohane:

• a. investeerimisühingul on usaldusväärne, selgelt sõnastatud ja dokumenteeritud riskistrateegia, mille juhatus on nõuetekohaselt kinnitanud ning mis hõlmab varahaldust, rahavoogude juhtimist ühingus ning hoitavate ja hallatavate varade valitsemist;
• b. investeerimisühingul on asjakohane organisatsiooniline raamistik, et tagada klientidele teenuste tõhus osutamine, tagades piisavad (nii kvalitatiivsed kui ka kvantitatiivsed) inim- ja tehnilised ressursid (tehingute sõlmimise ja arveldusosakonnad, infosüsteemid);
• c. investeerimisühingul on tugev ja terviklik kontrolliraamistik (kontrollifunktsioonide tulemuslikkus ja sõltumatus) ning usaldusväärsed kaitsemeetmed, et maandada klientidele tekitatavaid riske kooskõlas juhtimisstrateegia ja riskivalmidusega;
• d. investeerimisühingul on selgelt määratletud põhimõtted ja menetlused klientidele tekitavate operatsiooniriskide tuvastamiseks, juhtimiseks, mõõtmiseks ja kontrollimiseks;
• e. ühingu juurdepääsuõigused kliendikontodele on kooskõlas kehtivate eeskirjadega.

55 6.3.4 Tulemuste kokkuvõte ja skoori määramine

Pärast eespool nimetatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha investeerimisühingu kliendile tekitatava riski kohta. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 5 kirjeldatud kaalutluste alusel määratud riskiskooriga. Kui pädev asutus otsustab teatud riskitegurite olulisuse tõttu neid hinnata ja määrata nende skoor eraldi, tuleks selle tabeli juhiseid kohaldada analoogia alusel nii suures ulatuses kui võimalik.

Tabel 5. Kliendile tekitatavale riskile riskiskoori määramise järelevalvekaalutlused