4.2 Vabastuse saamise nõuetele vastavad investeerimisühingud

Määruse (EL) 2019/2033 artikli 43 lõike 1 kohastest likviidsusnõuetest vabastamisel peaksid pädevad asutused kaaluma üksnes selliseid investeerimisühinguid, kes osutavad järgmisi piiratud investeerimisteenuseid:

• i) direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 1 osutatud ühe või mitme finantsinstrumendiga seotud korralduse vastuvõtmine ja edastamine;
• ii) direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 2 osutatud korralduste täitmine klientide nimel;
• iii) direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 4 osutatud väärtpaberiportfelli valitsemine;
• iv) direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 5 osutatud investeerimisnõustamine;
• v) direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 7 osutatud finantsinstrumentide emissioon ilma kindla kohustuseta.

Pädevad asutused peaksid kaaluma, kas investeerimisühingu osutatavad kõrvalteenused põhjustavad likviidsusriski. Investeerimisühingul, mille tegevus hõlmab näiteks investorile

4 EBA Public

krediidi või laenu andmist, on suurem likviidsusrisk ja seetõttu ei tohiks sellist investeerimisühingut likviidsusnõuete täitmisest vabastada.

Pädevad asutused peaksid kaaluma, kas investeerimisühingu osutatavad muud teenused põhjustavad klientidele või kolmandatele isikutele tagatiste andmisel likviidsusriski, sest neile kohaldatakse ka rangemat likviidsusnõuet kooskõlas määruse (EL) 2019/2033 artikliga 45. Selline hindamine tuleks teha ka väärtpaberite laenamisega tegeleva investeerimisühingu puhul, kuna investeerimisühingut võib ohustada likviidsusrisk, sest laenuvõtjal ei pruugi olla võimalik väärtpabereid investeerimisühingule õigeaegselt või nõudmisel tagastada.

Pädevad asutused peaksid investeerimisühingu likviidsusnõuetest vabastamisel võtma arvesse bilansilisi ja bilansiväliseid positsioone, sealhulgas kauplemisportfelliväliseid tuletisinstrumentide positsioone, mida hoitakse riskimaandamise eesmärgil, sest märkimisväärses koguses selliseid bilansiväliseid kirjeid omav investeerimisühing võib olla avatud olulisele likviidsusriskile.

Pädevad asutused ei tohiks anda vabastust, kui investeerimisühing tegeleb märkimisväärsel tasemel välisvaluutatehingutega ning investeerimisühingu võime vahetada valuutasid ja tema juurdepääs asjakohastele valuutaturgudele võib stressitingimustes halveneda.