4. Ülekandeala määratlus

Kriisilahendusasutused peaksid täpsustama ülekantava ettevõtja või üksuste, äriliinide või üleantavate varade, õiguste ja/või kohustiste portfellide (edaspidi „ülekandeala“) määratlemise metoodika, kuna see jääb kriisilahenduse ajal kriisilahendusasutuste vastutusalasse.

Kriisilahenduse kavandamise etapis peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik teha ettepanek ülekandeala ulatuse kohta, nagu on määratletud lõikes 10 Selleks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tuvastama kõik takistused ja tegema ettepanekuid võimalike paranduste kohta ning neil peaks olema võimalik teha ettepanekuid alternatiivseks ülekandealaks või selle muutmiseks, et parandada kriisilahenduse kavas kirjeldatud ülekandestrateegia või -vahendi usaldusväärsust ja teostatavust.

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks kriisilahendusasutuse taotlusel olema võimalik:

• a) teha kindlaks ja isoleerida ülekandeala komponendid, nagu need on määratletud kriisilahendusasutuste poolt ja nende juhendamisel kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikliga 11;
• b) kontrollida ülekandeala kohaldatavust eri stsenaariumide puhul, millest kriisilahendusasutused on teatanud vastavalt direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõikele 3, artikli 10 lõike 7 punktile j ja artikli 12 lõikele 3.

Kriisilahendusasutused, kes kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõikega 1, artikli 10 lõike 7 punktiga j ja artikli 12 lõike 3 punktiga b kehtestavad kriisilahenduskavades ülekandeala määratlemise metoodika, peaksid kaaluma järgmist:

• a. vahendite eesmärgid (vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu jaoks määratletud kriisilahendusstrateegiale) ja krediidiasutuste ja investeerimisühingute tegevus. Lõppkokkuvõttes peaks peamine ülekandeala koosnema varadest, õigustest ja/või kohustustest, mis on olulised või kriitilise tähtsusega, et täita kriisilahenduse eesmärke, regulatiivseid kohustusi (sealhulgas direktiivi 2014/59/EL artikli 44 kohaseid kaitstud kohustusi või direktiivi 2014/59/EL artikli 73 kohaseid kohustusi) ja vahendi eesmärke („ülekandeala esimene tasand“) ning selle kindlaksmääramine peaks vastama allpool punktis 4.1 täpsemalt täpsustatud kriteeriumide loetelule;
• b. krediidiasutuse ja/või investeerimisühingu sisesed seosed. Kui eelmisest lõigust a ei tulene teisiti, tuleks ülekandealasse integreerida seosed („ülekandeala teine tasand“), mida ei ole võimalik kõrvaldada ilma aeganõudvate ja kulukate jõupingutusteta või õiguslike piirangute tõttu (sealhulgas direktiivi 2014/59/EL artiklites 76–80 sätestatud kaitsemeetmetega seotud piirangud), kooskõlas allpool esitatud punktiga 4.2.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kriisilahendusasutustele märku andma ülekantavuse takistustest, kohaldades samal ajal ülekandeala määratlust oma varade, õiguste ja/või kohustuste suhtes, ning pakkuma välja võimalikke leevendavaid tegureid ja lahendusi. Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid töötama selle nimel, et neid takistusi aja jooksul vähendada. Ülekandmist takistavate asjaolude hindamisel tuleks pöörata erilist tähelepanu piiriülestele küsimustele kooskõlas punktiga 4.3.

Kehtestades ülekandeala määratlemise metoodika ja eesmärgiga töötada välja kriisilahendusstrateegia, millega kriisilahenduse eesmärgid kõige paremini saavutatakse, peaksid kriisilahendusasutused kaaluma võimalust jagada ala erinevateks üksusteks, et valmistuda erinevateks stsenaariumideks, võtta arvesse ülekandevahendite kombinatsiooni, võimaldada erinevaid järjestikuseid ülekandeid ja kombinatsioone sama kriisilahendusvahendi raames või mitmele saajale, mida võib olla vaja.

4.1.1 Ettevõtte võõrandamine

4.2 Seoste hindamine

4.3 Piiriüleste aspektide hindamine