4.2 Seoste hindamine

Selleks et toetada EBA kriisilahenduskõlblikkuse suuniste punktides 99–101 osutatud nõuet ja tagada ülekandeala järjepidevus, kui see on käesolevate suuniste punkti 13.b kohaselt ülejäänud konsolideerimisgrupist eraldatud, peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema võimalik selgitada kriisilahendusasutustele taustaanalüüsi, mis toetab EBA kriisilahenduskõlblikkuse suuniste punktidega 15, 16 ja 44 hõlmatud teabe kindlakstegemist ning toetab kriisilahenduse kavandamist. Eelkõige peaks krediidiasutustel ja investeerimisühingutel, võttes arvesse proportsionaalsust, olema võimalik:

• - jagada põhiäriliinid ja kriitilised funktsioonid funktsionaalseteks protsessideks⁷ ja kaardistada need organisatsiooniüksustele vastavalt vajadusele;
• - hinnata organisatsiooniliste üksuste rolli ja nende pakutavaid teenuseid;
• - teha kindlaks organisatsiooniliste üksuste vastavad elemendid, nagu varad, kohustused, personal, ressursid, süsteemid ja rakendused, kui asjakohane.

⁷ Funktsionaalseid protsesse võib määratleda kui igapäevaseid tegevusi, mis toetavad äriliine.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kriisilahendusasutustele välja tooma võimalikud probleemid organisatsiooniliste üksuste elementide eraldamisel (esimese tasandi) ülekandeala põhikomponentidest (eraldatavuse konfliktid), sest neid ei saa lihtsalt asendada, kuna nendega võivad kaasneda täiendavad ja ebaproportsionaalsed riskid, või seetõttu, et nende eraldamine ei oleks kriisilahenduse eesmärkide seisukohast optimaalne. Võimaliku eraldatavuse konflikti tuvastamise protsessis tuleks arvesse võtta käesolevate suuniste punktides 37 kuni 49 sätestatud elemente ning see peaks võimalikult palju toetama majanduse taastamise kavandamist. Tulemust tuleks arvesse võtta kriisilahenduskavas esitatud ülekande ulatuse kindlaksmääramisel ja kriisilahendusstrateegia teostatavuse hindamisel. Sõltuvalt omavaheliste seoste ulatusest ja kriisilahendusstsenaariumide mitmekesisusest võib vastastikuseid seoseid hinnata aja jooksul järk-järgult.

Finantsseosed

Kooskõlas kriisilahenduskõlblikkuse suuniste punktiga 100 peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud esitama kriisilahendusasutustele direktiivi 2014/59/EL artiklitega 76–80 kaitstud seosed.

Selleks et i) vältida tarbetuid finantshäireid ja tagada ülekandeala kaudu osutatavate finantsteenuste usaldusväärsus või ii) piirata jätkuva tegevuse rahastamise ebastabiilsust (sealhulgas varasema üksuse puhul varade eraldamise vahendi raames), tuleks peamine ülekandeala võimaluse korral ja käesolevate suuniste lõike 41 kohaselt üle kanda koos seonduvate finantskohustuste ja kaitsega. Seepärast peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud, kelle kriisilahenduse kavades sisalduvad ülekandestrateegiad, kriisilahenduse kavandamisel:

• - tegema kindlaks finantsseosed bilansiväliste ja bilansiliste riskipositsioonide ja kohustuste ning eelkõige tagatiste vahel (sealhulgas vajaduse korral viited: reguleerimisalale⁸ ; kestusele; ennetähtaegse lõpetamise õigustele; kontrolli või kohustuste risttäitmise klauslite muutmisele; või kohaldatavale õigusele), mis on antud ja saadud, eristades väliseid tagatisi ja grupisiseseid tagatisi. Eriti tuleks analüüsida grupisiseseid tagatisi⁹ , et hinnata, kas need tuleks üle anda või tühistada, põhjustamata soovimatut kaost;
• - tegema kindlaks olemasolevad riskimaandamismeetmed, mida eespool osutatud kaitsemeetmed veel ei hõlma;
• - teha kindlaks organisatsioonilised üksused, kes vastutavad rahastamise eest, ja nende lepingulised seosed teiste üksustega, võttes arvesse raha sisse- ja väljavoolu ning tasakaalustamisvõimet;
• - töötada vajaduse korral välja kord, millega tagatakse olemasolevate lepingute säilitamine kriisilahenduse ajal ja pärast kriisilahendust, eraldatud üksuste kompensatsioonitehingute järjepidevus, eraldatud üksuste juurdepääs valuutadele.

Õiguslikud seosed

⁸ Näiteks kinnituskirjad.

⁹ Grupisiseseid tagatisi tuleb käesolevate suuniste kontekstis üldiselt mõista kui kahjumi ülekandmise mehhanisme.

Kriisilahendusasutuste toetamiseks peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tegema kindlaks õiguslikud seosed peamise ülekandeala ja ülejäänud krediidiasutuse või investeerimisühingu vahel, sealhulgas, kuid mitte ainult:

• a. Üksustevahelisel tasandil: i) üksustevahelised omandiõiguse instrumendid; ii) maksualased seosed; iii) kohustused teiste ühistu liikmete ees, kui see on asjakohane; iv) õigussuhe üksuste ja mis tahes solidaarsusmehhanismide või krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemide vahel; v) asjakohased lepingud, mis sisaldavad välistamisklausleid, näiteks ühisettevõtted või muud ühingud, näiteks kindlustusseltsidega.
• b. Organisatsiooniliste üksuste tasandil: õiguslikud seosed, mis tulenevad olemasolevatest teenustaseme kokkulepetest või mitte, töölepingutest ja kollektiivlepingutest¹⁰ ning iga üksuse varade ja kohustustega seotud lepingulistest sätetest.

¹⁰ Vastavalt ettevõtjate ülemineku direktiivi 2001/23/EÜ artikli 5 lõikele 1 ja direktiivi 2014/59/EL artikli 34 lõikele 4 ei pruugi töölepingute automaatne üleminek kehtida ülemineku korral, kui kasutatakse sildasutuse, ettevõtte võõrandamise või varade eraldamise vahendeid.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tegema kindlaks eespool nimetatud elementidega seotud võimalikud eraldatavuse konfliktid ja esitama kriisilahendusasutustele kogu vajaliku teabe, et selgitada järgmisi elemente:

• (i) üleminekuala määratluse võimalikud tagajärjed asutuse omandistruktuurile ja omandaja sõltumatusele;
• (ii) kas ülekandeala teine tase võiks olla üles ehitatud nii, et see ei põhjustaks maksustamisega seotud põhjustel tarbetut kahjumit;
• (iii) kas koostöökokkuleppeid tuleks jätkata ja kas need tooksid ülekandealale kasu;
• (iv) kas krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemi, ühingu või muu sarnase solidaarsuskokkuleppe liikmesust saab endiselt jätkata ülekandmise ulatuse ja ülekandealaga seotud võimalike seonduvate kohustuste puhul, hinnates vajaduse korral ka seda, kas krediidiasutuste ja investeerimisühingute kaitseskeemist/assotsiatsioonist (nagu need, mis on ette nähtud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 113 lõikega 7 ja artikli 49 lõikega 3) seotud vabastusi jätkatakse või lõpetatakse kriisilahenduse käigus ja millised oleksid selle tagajärjed;
• (v) kas ja mil määral mõjutavad võimalikud kohtuvaidluse riskid (sealhulgas kriisilahendusasutuste juhendamisel kriisilahenduse meetmest tulenevad kohtuvaidluse riskid) ülekandeala.

Kriisilahendusasutused peaksid hindama, mil määral võiks kasutada direktiivi 2014/59/EL artikli 64 lõike 1 kohaseid õigusi lepingute muutmiseks või tühistamiseks, et paremini määratleda ülekandeala teine tase ja kõrvaldada tarbetud seosed.

Operatiivsed seosed

Lisaks täistööaja ekvivalentide (täistööajale taandatud töötajad) seostamisele ülekandeala komponentidega (vt käesolevate suuniste punkt 35), peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud andma teavet ülekandealas sisalduvate tegevuste elluviimiseks vajalike eksperditeadmiste kohta. Lõppkokkuvõttes on see arusaam eksperditeadmistest, mida kasutatakse töötajate asendatavuse hindamisel ja eraldatavuse konfliktide leevendamisel.

Ettevõtetevahelised seosed

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kindlaks määrama äriühendused, näiteks kõik organisatsioonidevahelised seosed, mille puhul äriliin toimub mitme organisatsioonilise üksuse kaudu või mille tulu tuleneb eri organisatsiooniüksuste tegevusest, sealhulgas sünergiast või risttegevuse klientide tegevusest.

Kriisilahendusasutused peaksid kaaluma ülekandeala määratlemise metoodikat, võttes arvesse ettevõtete omavahelisi seoseid, nii et i) varahaldusettevõtjale ülekantav ala ei mõjuta negatiivselt ettevõtte frantsiisi (sealhulgas kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine), mis jääb kriisilahenduse objektiks olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ja mida kavatsetakse jätkata, ii) või teise võimalusena, et üksuste jätmine kriisilahenduse objektiks olevale krediidiasutusele või investeerimisühingule ei kahjusta potentsiaalsele omandajale üleantud äritegevuse frantsiisi (sealhulgas kriitilisi funktsioone ja põhiäriliine) ega ettevõtetevahelisi seoseid.