Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski IT-süsteemid ja andmete kvaliteet

IT-süsteemid ja rakendused, mida finantseerimisasutus kasutab kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski riskipositsioonide tuvastamise, mõõtmise ja agregeerimise toimingute teostamiseks, töötlemiseks ja registreerimiseks ning aruannete koostamiseks, peaksid suutma toetada sellise intressiriski õigeaegset ja täpset juhtimist. Süsteemid peaksid eelkõige:

• (a) jäädvustama intressimäära riski andmeid kõigi finantseerimisasutuse oluliste kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski positsioonide, sh intressilõhe riski, alusriski ja optsiooniriski positsioonide kohta. See peaks toetama asutuses kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski oluliste allikate tuvastamiseks, mõõtmiseks ja agregeerimiseks kasutatavat mõõtmissüsteemi;
• (b) olema suutelised täielikult ja selgelt salvestama kõiki finantseerimisasutuse tehtud tehingud, võttes arvesse nende kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski omadusi;
• (c) olema kohandatud kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski põhjustavate tehingute keerukuse ja arvuga;
• (d) olema piisavalt paindlikud, et võimaldada mõistlikus ulatuses šoki- ja stressistsenaariumide ja võimalike lisastsenaariumide arvessevõtmist;
• (e) võimaldama asutusel täielikult mõõta, hinnata ja jälgida konkreetsete tehingute mõju oma üldisele riskipositsioonile;
• (f) suutma arvutada kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski majandusliku väärtuse ja tulu põhiseid näitajaid ning muid sellise intressiriski näitajaid, mida asjaomased pädevad asutused ette näevad, võttes aluseks punktides 4.3.3 ja 4.3.4 sätestatud intressimäära šoki- ja stressistsenaariumid;
• (g) olema piisavalt paindlikud, et hõlmata finantseerimisasutuse riskiparameetrite sise-eeldustele järelevalvega seoses kehtestatud piiranguid.

IT-süsteem ja tehingute süsteem peaksid suutma salvestada toodete ümberhindamise profiili, intressimäära omadusi (sh marginaali) ning optsiooni omadusi, et võimaldada intressilõhe riski, alusriski ja optsiooniriski mõõtmist. Tehingute süsteem peaks samuti võimaldama koguda üksikasjalikku teavet konkreetse tehingu ümberhindamise kuupäeva(de), intressimäära tüübi või indeksi, võimalike optsioonide (sh varajane tagasimaksmine või lunastamine) ning kõnealuste optsioonide kasutamisega seotud tasude kohta. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmissüsteemid peaksid võimaldama tuvastada kõigil toodetel kõnealuse intressiriski omadusi. Samuti peaksid süsteemid võimaldama kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski individuaalsete instrumentide/portfellide mõju osadeks jaotamist kauplemisportfellivälise riski tasandil.

Tehingusüsteem peaks eelkõige keerukate ja struktureeritud toodetega seoses võimaldama teabe kogumist toote eri osade kohta ning nende kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski omaduste tuvastamist (näiteks varade ja kohustuste omadused, mis on rühmitatud teatud omaduste alusel, nt ümberhindamise kuupäevad või optsioonielemendid). Finantseerimisasutus peaks tagama, et IT-süsteem säilitab oma funktsionaalsuse uute toodete kasutusele võtmisel.

Juurutada tuleks IT-süsteemide nõuetekohased organisatsioonilised kontrollid, et vältida kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski arvutisüsteemides ja -rakendustes kasutatavate andmete rikkumist ning kontrollida neis rakendustes kasutatava koodi muutusi, et tagada eelkõige järgmist:

• (a) kasutatud sisendandmete usaldusväärsus ning kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mudelite töötlussüsteemide terviklikkus;
• (b) IT-süsteemides vigade (sh andmete töötlemise ja agregeerimise käigus tekkivate vigade) tõenäosuse minimeerimine;
• (c) turuhäirete või -madalseisu toimumise korral nõuetekohaste meetmete võtmine.

Riskinäitajad peaksid tuginema usaldusväärsetele turuandmetele ja asutusesisestele andmetele. Finantseerimisasutused peaksid kontrollima intressimäärade ajalooliste andmebaaside loomiseks kasutatud teabe asutuseväliste allikate kvaliteeti ja samuti andmebaaside ajakohastamise sagedust.

Andmete hea kvaliteedi tagamiseks peaksid finantseerimisasutused rakendama asjakohaseid protsesse, millega tagatakse IT-süsteemi sisestatud andmete õigsus. Andmete sisestamine peaks olema võimalikult automatiseeritud, et vähendada haldusvigu, ning andmete kaardistamist tuleks regulaarselt võrdluses heakskiidetud näidisversiooniga läbi vaadata ja testida. Lisaks peaksid asutuse riskimõõtmisprotsessides kasutatavad peamised andmeallikad olema piisavalt dokumenteeritud. Finantseerimisasutused peaksid samuti võtma kasutusele nõuetekohased mehhanismid agregeerimisprotsessi õigsuse ja mudeli tulemuste usaldusväärsuse kontrollimiseks. Kõnealused mehhanismid peaksid kinnitama andmete täpsust ja usaldusväärsust.

Kui krediidiasutus ja investeerimisühing jaotab rahavooge erinevatele ajavahemikele (nt GAP-analüüsis) või erinevatele haripunktidele, et kajastada intressimäärakõvera erinevaid lõpptähtaegu, peaksid jaotamise kriteeriumid olema ajas stabiilsed, et võimaldada riskinäitajate sisulist võrdlust erinevate perioodide vahel.

Finantseerimisasutused peaksid tegema selgeks andmete töötlemisel tekkida võivate lahknevuste ja ebakorrapärasuste põhjused. Peaks tuleks kehtestada selliste lahknevuste ja ebakorrapärasuste käsitlemise menetlused, sh positsioonide vastastikuse tasakaalustamise menetlused, mis võimaldaksid neid lahknevusi ja ebakorrapärasusi kõrvaldada.

Finantseerimisasutused peaksid võtma kasutusele nõuetekohased protsessid, et tagada grupis kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmise mudelite sisenditena (nt tulu simuleerimiseks) kasutatavate andmete kooskõla finantsplaneerimises kasutatavate andmetega.