6.5. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski ja krediidimarginaali riski hindamine

Hinnates olemuslikku intressiriski, mis tuleneb kauplemisportfellivälisest ja bilansivälisest tegevusest tulenevatest intressimääratundlikest positsioonidest (mida tavaliselt nimetatakse pangaportfelli intressiriskiks (IRRBB)) ja kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenevast krediidimarginaali riskist (mida tavaliselt nimetatakse CSRBBks), ning sisekontrolliraamistiku asjakohasust, peaksid pädevad asutused muu hulgas hindama seda, kas finantsinstitutsioon järgib lõikes 12 osutatud õigusakte, mis on eraldi avaldatud EBA veebisaidil.

Pädevad asutused peaksid raamatupidamisarvestuse eesmärgil hindama pangaportfelli intressiriski, sealhulgas nende positsioonide riskimaandust, olenemata nende kajastamisest ja mõõtmisest ning olenemata kahjumi ja kasumi kajastamisest ning mõõtmisest.

Pädevad asutused peaksid pangaportfelli intressiriski hindamisel arvestama vähemalt järgmiste alamkategooriate³⁹ asjakohasust ja olulisust: intressilõhe risk, alusrisk ja optsioonirisk.

³⁹ Pangaportfelli intressiriski alamkategooriate mittetäielik jaotus on esitatud IV lisas.

Pangaportfelli intressiriski hindamist tuleks eristada kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva krediidimarginaali riski hindamisest, mida pädevad asutused peaksid samuti läbi viima vastavalt punktile 6.5.3. Eelkõige peaksid pädevad asutused võtma arvesse, kas finantsinstitutsioonide sisesüsteemid hindavad ja jälgivad asjakohaselt CSRBBd majandusliku väärtuse ja netointressitulu (sealhulgas turuväärtuse muutuste) seisukohast ning määratlevad asjakohaselt CSRBB ning määravad kindlaks selle ulatuse⁴⁰ .

⁴⁰ Võttes arvesse ka dokumendis EBA/2022/14 esitatud suuniseid.

Pädevad asutused peaksid pangaportfelli intressiriski olemusliku riski ning kõnealuse intressiriski ja krediidimarginaali riski juhtimise ning kontrolli üldise hindamise põhjal kujundama seisukoha pangaportfelli intressiriski ja krediidimarginaali riski kohta, mille tulemuseks on kombineeritud skoor, kasutades tabelis 12 esitatud kriteeriume. Iga individuaalse riski hindamise tulemus peaks väljenduma tulemuste kokkuvõttes, kus esitatakse peamiste riskitegurite selgitus.

6.5.2. Pangaportfelli intressirisk

6.5.2.1. Pangaportfelli olemusliku intressiriski hindamine

Pädevad asutused peaksid pangaportfelli intressiriski olemuslikku taset hinnates määrama finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriski positsiooni põhitegurid ning hindama selle riski võimalikku mõju finantsinstitutsiooni usaldatavusele. Esialgne hindamine

Pädevad asutused peaksid pangaportfelli intressiriski hindamise ulatuse määramiseks kõigepealt tuvastama pangaportfelli intressiriski allikad, millega finantsinstitutsioon kokku puutub või võib kokku puutuda, ning kas on toimunud olulisi muutusi. Selleks peaksid pädevad asutused kasutama teadmisi, mille nad on saanud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi käigus, pangaportfelli intressiriski aruandlusest, järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi teiste elementide hindamisest, finantsinstitutsiooni ja konkurentide positsioonide võrdlusest ning mis tahes muudest järelevalvetegevustest. Selle raames peaksid pädevad asutused võtma arvesse finantsinstitutsiooni intressimäärariski juhtimist, sealhulgas selle peamist pangaportfelli intressiriski strateegiat ja riskivalmidust seoses pangaportfelli intressiriskiga, ning sisemise kapitali mahtu, mille asutus on pangaportfelli intressiriskile eraldanud.

Finantsinstitutsiooni intressiriski profiili olemus ja koosseis

Pädevad asutused peaksid kujundama selge vaate selle kohta, millist negatiivset mõju võivad intressimäärad avaldada finantsinstitutsiooni netointressitulule (ja, kui asjakohane, tema tuludele) ja majanduslikule väärtusele (eeldatavate rahavoogude nüüdisväärtus), et saada nii lühi- kui ka pikemaajaline ülevaade võimalikust ohust kapitali adekvaatsusele.

Selleks peaksid pädevad asutused analüüsima finantsinstitutsiooni varade, kohustuste ja bilansiväliste riskipositsioonide struktuuri ja omadusi, sealhulgas nende tundlikkust intressimäärade, lõpptähtaegade ja ümberhindamise kuupäevade muutuste suhtes, ebakindlate lõpptähtaegadega (nt optsiooni tunnustega või ettemakse tunnustega) toodete ja positsioonide osakaalu ning nendega seotud käitumuslikke eeldusi, ning kujundama neist selge ülevaate.

Lisaks peaksid pädevad asutused vaatama läbi finantsinstitutsiooni riskimaandamisstrateegia ja selle, mil määral võib kohaldada loomulikku riskimaandust (võttes arvesse ka määratlemata lõpptähtajaga kirjete ümberhindamise lõpptähtaegade modelleerimise usaldusväärsust), riskimaanduseks kasutatavate tuletisinstrumentide summa ning selle, kas tuletisinstrumendid võivad leevendada tundlikkust omakapitali majanduslikus väärtuses, netointressitulus või muudes parameetrites, mida finantsinstitutsioon asutusesiseselt kasutab.

Pädevad asutused peaksid pöörama tähelepanu ka mis tahes kontsentreerumisele (nt laenu- või võlakirjaportfellides) seoses ümberhindamise tähtajaga või automaatse või käitumusliku valikulisusega toodetes, viivisnõuetele ning õiglase väärtuse instrumentides, sealhulgas vähem likviidsetes instrumentides, nagu 3. tasandi varad ja kohustused, sisalduva kauplemisega mitteseotud tegevustest tuleneva intressiriski laadile.

Analüüsides mõju finantsinstitutsiooni tulule peaksid pädevad asutused olema teadlikud sellest, mil määral sõltub finantsinstitutsiooni tulu intressimääratundlikest positsioonidest, ja nad peaksid kindlaks tegema, kuidas intressimäärade erinevad muutused mõjutavad finantsinstitutsiooni netointressitulu, lisaks tegema kindlaks ka instrumentide turuväärtuse muutumise mõju – sõltuvalt arvestuslikust käsitlusest – näidatuna kas kasumi ja kahjumi kontol või otse omakapitalis (nt muu koondkasumi kaudu).

Analüüsides mõju finantsinstitutsiooni majanduslikule väärtusele ja tuludele, peaksid pädevad asutused kõigepealt arvesse võtma direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5 sätestatud ja delegeeritud määruses (EL) 2024/856 täpsustatud järelevalvealase võõrväärtustestide tulemusi, et saada esialgne võrdlusalus, millega võrrelda, kuidas intressimäära muutused mõjutavad finantsinstitutsiooni. Selle hindamise puhul peaksid pädevad asutused pöörama erilist tähelepanu rahavoogude tundlikkusele ümberhindamise suhtes (nii ajastuse kui ka suuruse poolest), põhieelduste muutustele (eelkõige konkreetsete ümberhindamise kuupäevadeta ja/või omakapitalita kliendikontode, kliendi optsiooni tunnustega ja/või omakapitaliga kliendikontode korral).

Kui netointressitulu järelvalvealase võõrväärtustesti tulemusel tuvastatakse, et finantsinstitutsioon on erandlik asutus, peaksid pädevad asutused vajaduse korral (nt arvestades finantsinstitutsiooni ärimudelit) kaaluma täiendavate aspektide analüüsimist, et hindamist täiendada. Lisamõõtmed, mida tuleb arvesse võtta, võivad hõlmata õiglase väärtuse instrumentide turuväärtuse muutusi, halvimate netointressitulu prognooside hindamist võrreldes praeguse realiseeritud netointressitulu ning halduskulude/üldkulude ja netovahendustasude/-tasudega varjatud kahju/kasu hõlmamiseks intressimäärade ja turutingimuste täheldatud muutuste tõttu.

Pädevad asutused peaksid pöörama tähelepanu rahavoogude tundlikkusele kauplemisportfelliväliste õiglase väärtusega instrumentide hindamise muutuste suhtes, sealhulgas kauplemisportfelliväliste instrumentide riskimaandamiseks kasutatavate intressimäära tuletisinstrumentide suhtes (nt õiglase väärtuse instrumentide turuväärtuse muutuste mõju kasumiaruandele, riskimaandamiskonto tõhusus).

Lisaks direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõikes 5 sätestatud ja delegeeritud määruses (EL) 2024/856 täpsustatud järelevalvealase võõrväärtustesti kasutamisele võivad pädevad asutused nõuda, et finantsinstitutsioonid võtaksid arvesse muid intressimäära šokistsenaariume.

Pädevad asutused peaksid kvantitatiivsel hindamisel arvestama ka finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriski mõõtmise sise- või standardmeetodi tulemusi, mille seas peaksid pädevad asutused hindama ka eri valuutades tegutsevate finantsinstitutsioonide mõju eri valuutadest tulenevatele majandusliku väärtuse ja tulu näitajatele ning – kui kohaldatakse sisemist metoodikat – metoodikatele, mida finantsinstitutsioonid kasutavad nende valuutade summeerimiseks. Pädevad asutused peaksid nende metoodikate analüüsi kaudu mõistma paremini finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriski profiili aluseks olevaid riski põhitegureid.

Pädevad asutused peaksid nii järelevalvealaste võõrväärtustestide kui ka finantsinstitutsiooni sise- või standardmetoodikate mõju tulemusi analüüsides arvestama nii hetkeväärtusi kui ka varasemaid suundumusi. Neid suhtarve tuleks võrrelda konkurentidega ja analüüsida ülemaailmse turuolukorra kontekstis.

Šokistsenaariumid ja stressitestimine

Pädevad asutused peaksid hindama ja arvestama toimuva juhtimise intressimäära šokistsenaariumi ja stressitestide tulemusi ning pangaportfelli intressiriski stressiteste, mille finantsinstitutsioon on teinud oma toimuva sisejuhtimise protsessi osana. Selles kontekstis peaksid pädevad asutused olema teadlikud finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriski peamistest allikatest ning eelkõige käitumise eelduste muutuste mõjust, näiteks tähtajata hoiusele.

Kui finantsinstitutsiooni šokistsenaariumide ja stressitestide tulemuste läbivaatamisel leitakse ümberhindluse/tähtaegade oluline koondumine kõvera eri punktides või kahtlustatakse selle olemasolu, võivad pädevad asutused teha lisaanalüüse.

6.5.2.2 Pangaportfelli intressiriski juhtimis- ja kontrolliraamistiku hindamine

Pädevad asutused peaksid finantsinstitutsiooni kauplemisportfellivälise intressiriski profiili põhjalikuks mõistmiseks vaatama läbi asutuse intressimäära riskipositsioonidega seotud juhtimiskorralduse ja raamistiku.

Pangaportfelli intressiriski strateegia ja valmidus

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on usaldusväärne, selgelt sõnastatud ja dokumenteeritud pangaportfelli intressiriski strateegia ning riskivalmidus, mille juhtorgan on heaks kiitnud. Hindamisel peaksid pädevad asutused muu hulgas arvestama juhtorgani rolli pangaportfelli intressiriski strateegia ja riskivalmiduse määramisel, heakskiitmisel ja läbivaatamisel, selle strateegia nõuetekohast rakendamist kõrgema juhtkonna poolt ning selle asjakohasust finantsinstitutsiooni jaoks, arvestades tema ärimudelit, turukeskkonda ja rolli finantssüsteemis ning kapitali adekvaatsust.

Organisatsiooniline ja sisekontrolliraamistik

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on nõuetekohane organisatsiooniline raamistik ja selgelt määratletud vastutusvaldkonnad pangaportfelli intressiriski juhtimiseks, mõõtmiseks, jälgimiseks ja kontrollifunktsioonideks koos piisavate inim- ja tehniliste ressurssidega. Hindamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse pangaportfelli intressiriski üldise juhtimise ning sellise intressiriski võtmise, jälgimise, kontrollimise ja aruandluse eest vastutuse jaotuse adekvaatsust, sealhulgas pangaportfelli intressiriski kontrollipiirkonna sõltumatust.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on pangaportfelli intressiriski juhtimiseks selgelt määratletud poliitikad ja menetlused, mis on kooskõlas pangaportfelli intressiriski strateegia ja valmidusega, mille juhtorgan on heaks kiitnud ja korrapäraselt läbi vaadanud. Poliitikad peaksid olema selgelt sõnastatud ning neist tuleks teatada ja neid tuleks kohaldada järjepidevalt nii kogu finantsinstitutsioonis kui ka pangandusgruppides. Pädevad asutused peaksid kontrollima, et tegevuspõhimõtetes oleksid määratletud uute toodete arendamise, oluliste riskide maandamise või riskijuhtimise algatuste menetlused, tagades, et enne nende elluviimist kohaldatakse nende suhtes asjakohaseid menetlusi ja kontrollimeetmeid ning et finantsinstitutsioon on analüüsinud nende võimalikku mõju oma üldisele riskiprofiilile.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on asjakohane pangaportfelli intressiriski tuvastamise, mõistmise, mõõtmise ja jälgimise raamistik kooskõlas tema kauplemisportfelliväliste positsioonide taseme, keerukuse ja riskiga ning finantsinstitutsiooni suuruse ja keerukusega. Hindamine peaks hõlmama sisemudeleid, näiteks selliseid, mis on seotud kliendikäitumisega (nt deposiidi stabiilsusmudelite või laenu enneaegse tagasimaksega). Selle hindamise käigus peaksid pädevad asutused hindama, kas riskijuhid ja finantsinstitutsiooni kõrgem juhtkond mõistavad mõõtmissüsteemide aluseks olevaid eeldusi ning kas nad on teadlikud mudeliriski ulatusest, mis iseloomustab asutuse riskimõõtmismeetodeid.

Lisaks peaksid nad arvestama kas infosüsteemid ja mõõtmistehnikad võimaldavad juhtkonnal mõõta pangaportfelli olemuslikku intressiriski kõigi selle oluliste bilansi- ja bilansivälistel riskipositsioonide puhul tähtaegade ja vastaspoolte kontsentratsioonides kauplemisportfellivälistes portfellides (kui need on grupi tasandil asjakohased), sealhulgas sisemist riskimaandust. Pangaportfelli intressiriski raamistik tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja selle tulemuslikkust hinnata. Pädevad asutused peaksid võrdlema asutusesiseseid läbivaatamisi ja hindamisi COREPist saadud teabega.

Pädevad asutused peaksid hindama finantsinstitutsiooni lähenemisviisi tähtajata hoiuste käitumise modelleerimisele, sealhulgas seda, kas selles võetakse arvesse asjakohaseid riskitegureid, mis mõjutavad tähtajata hoiuste ümberhindamiskäitumist. Pädevad asutused peaksid selle hindamiseks kasutama asjakohaseid analüüsivahendeid, võttes arvesse asutuse ärimudelit. Asjakohaste lähenemisviiside hulka kuuluvad muu hulgas hinnang sellele, kuidas finantsinstitutsioon segmenteerib tähtajata hoiuseid, kasutades selleks kliendi, finantsinstitutsiooni või turuprofiiliga seotud riskitegureid, ning võrdlus sarnase riskiprofiiliga sarnaste asutustega. Lisaks peaksid pädevad asutused kaaluma, kuidas finantsinstitutsioon võrdleb varasemaid andmeid tulevikku suunatud lähenemisviiside ja eksperdihinnanguga ning vaatama läbi mõju netointressitulule ja omakapitali majanduslikule väärtusele, kui käitumuslikke eeldusi korrigeeritakse.

Pädevad asutused peaksid kaaluma, kas finantsinstitutsiooni sisemistes riskimõõtmissüsteemides arvestatakse finantsinstitutsioonile avalduvaid intressiriski olulisi vorme (nt intressilõhe riski, alusriski ja optsiooniriski). Integreeritud juhtimissüsteeme tuleks nõuetekohaselt kalibreerida, sõltumatult valideerida, järeltestida ja sobiva sagedusega läbi vaadata. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma, kas sisemisi riskimõõtmissüsteeme toetavad dokumendid, milles võetakse arvesse ärimudelile ja finantsinstitutsiooni tegevusele omase pangaportfelli intressiriski laadi, ulatust ja keerukust.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on olemas pangaportfelli intressiriski nõuetekohane järelevalve- ja sisearuandluse raamistik, millega tagatakse vajaduse korral kiire tegutsemine asutuse kõrgema juhtkonna või juhtorgani asjakohasel tasandil. Järelevalve süsteem peaks hõlmama konkreetseid näitajaid ja asjakohaseid käivitajaid tulemuslike varajaste hoiatuste andmiseks (nt. pangaportfelli intressiriski piirmäärade rikkumise korral). Pädevad asutused peaksid arvesse võtma, kas juhtimis- ja kontrolli valdkond edastab järelevalve tulemused regulaarselt juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale, tehes seda pangaportfelli intressiriskide positsioonide ulatusest, keerukusest ja tasemest sõltuva sobiva sagedusega.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on usaldusväärne ja põhjalik kontrolliraamistik ning kindlad kaitsemeetmed pangaportfelli intressiriski positsioonide maandamiseks kooskõlas finantsinstitutsiooni riskijuhtimise strateegia ja riskivalmidusega, sealhulgas asjakohane pangaportfelli intressiriski mõlema näitaja limiidisüsteem. Sisekontrolli funktsioon peaks hõlmama kõiki konsolideeritud ettevõtjaid, kõiki geograafilisi asukohti ja kõiki finantstegevusi. Pädevad asutused peaksid hindama siseauditi funktsiooni toimimist, sealhulgas seda, kas siseauditi kontrollid viiakse läbi piisava sagedusega ja kas need hõlmavad pangaportfelli intressiriski raamistiku peamisi elemente.

6.5.3. Kauplemisportfellivälistest positsioonidest tulenev krediidiriski marginaali

6.5.3.1. Kauplemisportfellivälistest positsioonidest tuleneva olemusliku krediidiriski marginaali hindamine

Pädevad asutused peaksid krediidiriski marginaali olemuslikku taset hinnates mõistma finantsinstitutsiooni krediidiriski marginaali positsiooni põhitegureid ning hindama selle riski võimalikku mõju finantsinstitutsiooni usaldatavusele.

Pädevad asutused peaksid krediidiriski marginaali hindamise ulatuse määramiseks kõigepealt tuvastama krediidiriski marginaali allikad, millega finantsinstitutsioon kokku puutub või võib kokku puutuda, ning kas on toimunud olulisi muutusi. Selle raames peaksid pädevad asutused võtma arvesse finantsinstitutsiooni krediidimarginaali riski juhtimist, sealhulgas tema krediidiriski marginaali strateegiat ja tema riskivalmidust seoses krediidiriski marginaaliga ning krediidiriski marginaali käsitlemist sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi kontekstis.

Pädevad asutused peaksid kujundama selge seisukoha selle kohta, kuidas krediidimarginaalide muutused võivad avaldada negatiivset mõju finantsinstitutsiooni netointressitulule (ja asjakohasel juhul tulule) ning majanduslikule väärtusele, et saada nii lühi- kui ka pikaajaline ülevaade võimalikust ohust kapitali adekvaatsusele. Selleks peaksid pädevad asutused kaaluma lähenemisviisi, mida finantsinstitutsioon kohaldab, et saada selge ülevaade tema varade, kohustuste ja bilansiväliste riskipositsioonide struktuurist ja omadustest ning sellest, kuidas need mõjutavad krediidiriski marginaali riski taset ja suunda.

Analüüsides mõju finantsinstitutsiooni tulule peaksid pädevad asutused arvestama krediidimarginaali riski suhtes tundlike positsioonide mõju finantsinstitutsiooni tootlusele, krediidimarginaalide muutuste mõju finantsinstitutsiooni netointressitulule ning instrumentide turuväärtuse muutuste mõju – sõltuvalt arvestuslikust käsitlusest – näidatuna kas kasumi ja kahjumi kontol või otse omakapitalis (näiteks muu koondkasumi kaudu).

Pädevad asutused peaksid vajaduse korral arvestama finantsinstitutsiooni krediidimarginaali riski mõõtmise metoodikate tulemusi. Pädevad asutused peaksid nende metoodikate analüüsi kaudu mõistma paremini finantsinstitutsiooni krediidiriski marginaali riski profiili aluseks olevaid riski põhitegureid.

6.5.3.2. Kauplemisportfellivälistest positsioonidest tuleneva krediidiriski marginaali juhtimis- ja kontrolliraamistiku hindamine

Pädevad asutused peaksid finantsinstitutsiooni kauplemisportfellivälise krediidimarginaali profiili põhjalikuks mõistmiseks vaatama läbi asutuse intressimäära riskipositsioonidega seotud juhtimiskorralduse ja raamistiku.

Finantsinstitutsiooni kauplemisportfellivälistest positsioonidest tuleneva krediidiriski marginaali juhtimise läbivaatamine peaks sisaldama järgmisi elemente:

• a. finantsinstitutsiooni krediidiriski marginaali strateegia ja riskivalmidus;
• b. finantsinstitutsiooni organisatsiooniline raamistik ning krediidiriski marginaali juhtimise, mõõtmise, jälgimise ja kontrolli funktsioonidega seotud kohustuste jaotus;
• c. finantsinstitutsiooni krediidiriski marginaali juhtimise põhimõtted ja protseduurid;

Nende valdkondade hindamiseks peaksid pädevad asutused lähtuma punktist 6.5.2.2, milles käsitletakse pangaportfelli intressiriski juhtimis- ja kontrolliraamistiku hindamist koos selles olevate põhimõtetega, mida kohaldatakse ka kauplemisportfellivälistest positsioonidest tuleneva krediidiriski marginaali juhtimise hindamisele.

Krediidiriski marginaali hindamisega hõlmatud varade ja kohustuste ulatuse analüüsimisel, mida arvestatakse ka finantsinstitutsiooni meetodites, peaksid pädevad asutused hindama, kas instrumentide võimalik väljajätmine asjaomasest ulatusest toimub ainult siis, kui puudub tundlikkus krediidimarginaali riski suhtes, ning kas see on nõuetekohaselt dokumenteeritud ja põhjendatud, nagu on nõutud EBA pangaportfelli intressiriski ja krediidiriski marginaali suuniste punktis 124⁴¹ . Arvesse võetavad tegurid on järgmised:

• a. kas finantsinstitutsioon hõlmab kõiki õiglases väärtuses kajastatud varasid ja kohustusi;
• b. kas finantsinstitutsioon hõlmab kõiki varasid ja kohustusi, mille krediidimarginaali riski saab tuletada otsesest/kaudsest või isegi modelleeritud turuhinnast, olenemata nende raamatupidamislikust käsitlusest;
• c. krediidimarginaalide võimalik tähtsus finantsinstitutsiooni erinevate varade ja kohustuste hinnakujunduses (näiteks otseste viidete kaudu täheldatud turuhindadele või kaudsemal viisil);
• d. võimalikud erinevused, mida finantsinstitutsioon kohaldab omakapitali majandusliku väärtuse ja netointressitulu näitajate vahel krediidiriski marginaali mõõtmisel (nt netointressitulu ajahorisondi tõttu või muudel põhjustel).

⁴¹ Direktiivi 2013/36/EL artikli 84 lõike 6 alusel väljastatud suunised, milles täpsustatakse finantsinstitutsioonide kauplemisportfelliväliste tegevuste intressimäära võimalikest muutustest tulenevate riskide tuvastamise, hindamise, juhtimise ja maandamise ning krediidimarginaali riski hindamise ja jälgimise kriteeriumid (EBA/GL/2022/14).

Finantsinstitutsiooni krediidiriski marginaali mõõtmise analüüsimiseks peaksid pädevad asutused kaaluma vajaduse korral läbivaatamist, milliseid šokistsenaariume finantsinstitutsioon kaalub ning kuidas ja miks võivad šokid bilansikirjetel erineda.

Pädevad asutused peaksid kontrollima idiosünkraatilise marginaali välistamist finantsinstitutsiooni krediidiriski marginaali mõõtmisel või selle kaasamist ainult proportsionaalsuse huvides ja olenemata finantsinstitutsiooni järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi liigitusest, kui on tagatud, et meetmed annavad konservatiivsemaid tulemusi.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on asjakohane krediidiriski marginaali tuvastamise, mõistmise, mõõtmise ja jälgimise raamistik kooskõlas tema kauplemisportfelliväliste positsioonide taseme, keerukuse ja riskiga ning finantsinstitutsiooni suuruse ja keerukusega. Nad peaksid kaaluma kas infosüsteemid ja mõõtmistehnikad võimaldavad juhtkonnal mõõta olemuslikku krediidiriski marginaali kõigi selle oluliste bilansi- ja bilansivälistel riskipositsioonide puhul kauplemisportfellivälistes portfellides (kui need on grupi tasandil asjakohased). Krediidiriski marginaali raamistik tuleks korrapäraselt läbi vaadata ja selle tulemuslikkust hinnata. Selles kontekstis peaksid pädevad asutused hindama, kas olulisi mõõtmise eeldusi vaadatakse läbi vähemalt kord aastas ning kiiresti muutuvates turutingimustes sagedamini.

Pädevad asutused peaksid kaaluma, kas finantsinstitutsiooni sisemised mõõtesüsteemid arvestavad kõiki krediidiriski marginaali allikaid, mis on finantsinstitutsiooni ärimudeli seisukohast olulised. Integreeritud juhtimissüsteeme tuleks nõuetekohaselt kalibreerida, sõltumatult valideerida, järeltestida ja sobiva sagedusega läbi vaadata. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma, kas sisemisi riskimõõtmissüsteeme toetavad dokumendid, milles võetakse arvesse ärimudelile ja finantsinstitutsiooni tegevusele omase krediidiriski marginaali laadi, ulatust ja keerukust.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on olemas krediidiriski marginaali nõuetekohane järelevalve- ja sisearuandluse raamistik, millega tagatakse vajaduse korral kiire tegutsemine asutuse kõrgema juhtkonna või juhtorgani asjakohasel tasandil. Pädevad asutused peaksid arvesse võtma, kas juhtimis- ja kontrolli valdkond edastab järelevalve tulemused regulaarselt juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale, tehes seda krediidiriski marginaali positsioonide ulatusest, keerukusest ja tasemest sõltuva sobiva sagedusega.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas finantsinstitutsioonil on usaldusväärne ja põhjalik kontrolliraamistik ning kindlad kaitsemeetmed krediidiriski marginaali oluliste riskipositsioonide maandamiseks kooskõlas finantsinstitutsiooni riskijuhtimise strateegia ja riskivalmidusega. Sisekontrolli funktsioon peaks hõlmama kõiki konsolideeritud ettevõtjaid, kõiki geograafilisi asukohti ja kõiki finantstegevusi. Pädevad asutused peaksid hindama siseauditi funktsiooni toimimist, sealhulgas seda, kas siseauditi kontrollid viiakse läbi piisava sagedusega ja kas need hõlmavad krediidiriski marginaali raamistiku peamisi elemente.

6.5.4. Tulemuste kokkuvõte, skoori määramine ja järelevalvemeetmed

Kirjeldatud hindamiste tulemusel peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriskist ja krediidiriski marginaalist. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 12 loetletud kaalutluste alusel määratud skooriga. Kui pädev asutus otsustab teatud riski alamkategooriate olulisuse tõttu neid hinnata ja anda neile punkte eraldi, tuleks alljärgneva tabeli juhiseid kohaldada analoogia alusel nii suures ulatuses kui võimalik.

Tabel 12. Pangaportfelli intressiriski ja krediidiriski marginaali skoori määramise järelevalvealased kaalutlused Riskis Järelevalveline Olemusliku riskiga seotud Adekvaatse juhtimise ja koor arvamus kaalutlused kontrollidega seotud kaalutlused Pangaportfelli intressiriski puhul: Pangaportfelli intressiriski ja Arvestades  Majandusväärtuse tundlikkus krediidiriski marginaali puhul:

Allpool esitatud tabelis on toodud mittetäielik loetelu järelevalvemeetmetest, mida pädevad asutused võivad võtta juhul, kui finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriski ja krediidiriski marginaali juhtimise raamistikus tuvastatakse puudusi. Pädevad asutused peaksid otsustama, mis liiki meedet kasutada, lähtudes selle tõhususest konkreetse tuvastatud puuduse kõrvaldamisel. Pädevad asutused võivad kohaldada täiendavaid järelevalvemeetmeid (sh kvantitatiivseid meetmeid vastavalt direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a) või nende kombinatsiooni, kui neid peetakse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks asjakohasemaks.

Tabel 13. Pangaportfelli intressiriski ja kauplemisportfellivälistest positsioonidest tuleneva krediidiriski marginaali võimalikud ja mittetäielikud järelevalvemeetmed Pädevate asutuste võimalikud järelevalvemeetmed kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktidega b, d, e, f, j ja l, ning artikli 84 lõikega 3 – pädevad asutused võivad nõuda, et finantsinstitutsioon teeb järgmist: A. suurendab oma stressitestimise suutlikkust; B. parandab pangaportfelli intressiriski juhtimise teabe esitamist finantsinstitutsiooni juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale; Pädevate asutuste võimalikud järelevalvemeetmed kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punktidega b, d, e, f, j ja l, ning artikli 84 lõikega 3 – pädevad asutused võivad nõuda, et finantsinstitutsioon teeb järgmist: C. kohaldab asutusesiseste piirmäärade erisusi, et vähendada tegevuste, toodete ja süsteemide olemuslikku riski; D. esitab täiendavaid või sagedasemaid aruandeid finantsinstitutsiooni pangaportfelli intressiriski positsioonide kohta; E. kasutab pangaportfelli intressiriski standardmetoodikat; F. täpsustab modelleerimise ja parameetrite eeldused, mida ei ole nimetatud EBA regulatiivsetes tehnilistes standardites (kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikli 98 lõike 5 viimase lõiguga).