10. Consistency with VaR methodology

Stressiolukorra riskiväärtuse arvutamismetoodika peaks tuginema praegusele riskiväärtuse arvutamismetoodikale, vajaduse korral nähakse ette erimeetodid praeguse riskiväärtuse mudeli kohandamiseks stressiolukorra riskiväärtuse arvutamiseks. Seetõttu peaksid kõik riskiväärtuse mudelis esinevad riskitegurid kajastuma stressiolukorra riskiväärtuse mudelis.

Mõlema näitaja arvutamise standardite ja direktiiviga ette nähtud standardite (nt usaldustase 99%) osas võivad asutused kaaluda kasutada aja ruutjuure skaalat, millega arvutada stressiolukorra riskiväärtus 10 päeva kohta. Sellest olenemata peab, arvestades mõõtkavateguri mõningaid teadaolevaid piiranguid, sisemudeli valideerimine hõlmama analüüsi, mis tõendab, et aja ruutjuure kasutamise aluse eeldused on asjakohased.

Kuigi stressiolukorra riskiväärtuse mudel peaks sisaldama mõningaid praeguse riskiväärtuse mudeli standardeid, võivad teised standardid erineda direktiivi selgesõnaliste nõuete või stressiolukorra riskiväärtuse kontseptsiooniga seonduva metodoloogilise ühildumatuse tõttu, eelkõige järgmistes valdkondades:

• i) Stressiperioodi pikkus

Et stressiperioodi pikkus peab olema 12 kuud, ei tohi lubada mis tahes toiminguid kindlaksmääratud stressiperioodi lühendamiseks või pikendamiseks, mida põhjendatakse vajadusega saavutada kooskõla riskiväärtuse ja stressiolukorra riskiväärtuse vahel.

• ii) Järeltestimise nõue

Kapitalinõuete korral kasutatava korrutusteguri m s suurus peab olema vähemalt 3 ning sellele tuleb liita arv vahemikus 0–1, olenevalt riskiväärtuse järeltestimise tulemustest. Siiski ei ole järeltestimine iseenesest nõue stressiolukorra riskiväärtuse tuvastamiseks.

• iii) Stressiolukorra riskiväärtuse arvutamise perioodilisus

Kapitalinõuete direktiiviga nähakse ette, et stressiolukorra riskiväärtust tuleb arvutada vähemalt kord nädalas, ja seetõttu võivad asutused omal valikul arvutada riskiväärtust sagedamini, näiteks kord päevas, et saavutada ühtivus riskiväärtuse arvutamise perioodilisusega.

Näiteks kui asutused otsustavad arvutada stressiolukorra riskiväärtuse kord nädalas ja kui 1 päeva stressiolukorra riskiväärtust suurendatakse 10 päevani, kohaldatakse sisemudelitel põhineva kapitalinõude igapäevase arvutamise suhtes järgmist:

• a) sama stressiolukorra riskiväärtuse näitajat tuleb kasutada 5 järgmise pangapäeva jooksul alates stressiolukorra riskiväärtuse mudeli rakendamisest;
• b) stressiolukorra riskiväärtuse keskmiste näitajate arvutamisel eelneva 60 pangapäeva jooksul peavad asutused kasutama 12 eelnevat stressiolukorra riskiväärtuse näitajat;
• c) asutus peab suutma tõendada, et stressiolukorra riskiväärtuse arvutamiseks valitud nädalapäeval kajastab tema portfell nädalaportfelli koosseisu ja valitud portfell ei põhjusta iganädalase arvutamise korral stressiolukorra riskiväärtuste süstemaatilist alahindamist. Piisavaks võib pidada näiteks tõendeid, et riskiväärtus ei ole stressiolukorra riskiväärtuse arvutamiseks valitud nädalapäeval süstemaatiliselt väiksem.

Stressiolukorra riskiväärtuse arvutamise standardid võivad erineda riskiväärtuse omadest muudel asjaoludel – kui võib esineda praeguse riskiväärtuse ja stressiolukorra riskiväärtuse mudelite metodoloogiline ühildumatus, näiteks muudatuste tõttu praeguse riskiväärtuse arvutamismetoodikas, mida ei ole võimalik üle kanda stressiolukorra riskiväärtuse arvutamismeetodisse, ning osalise hindamise (tundlikkusanalüüs/lähendid) kasutamise tõttu vastandina stressiolukorra riskiväärtuse arvutamismetoodikas eelistatavale täielikule ümberhindlusele.

Üldiselt tuleb asutuse riskiväärtuse mudeli või selle metoodika muutusi kajastada ka stressiolukorra riskiväärtuse näitaja arvutamise mudelis/metoodikas.

Erijuhtudel, kui asutus saab tõendada, et ta ei suuda praeguse riskiväärtuse arvutamismetoodika täiendusi kaasata stressiolukorra riskiväärtuse metoodikasse, tuleb sellised olukorrad dokumenteerida ning asutus peab suutma tõendada, et stressiolukorra riskiväärtuse arvutamisel mitterakendatavate riskiväärtuse arvutamismetoodika arengusuundade mõju (näiteks riskiväärtuse nõuete või kapitalinõude suhtes) on piiratud.

Kui riskiväärtuse mudelis kasutatakse täieliku ümberhindluse asemel tundlikkusnäitajaid, peab asutus tõendama, et see lähenemisviis on stressiolukorra riskiväärtuse arvutamiseks asjakohane ka ulatuslikuma šokistsenaariumi rakendamise korral. Tundlikkuspõhise lähenemisviisi kasutamine stressiolukorra riskiväärtuse arvutamisel võib nõuda kõrgema klassi derivatiivide/väärtuskumeruse arvessevõtmist.

Kõik kasutatavad ümberhindluse meetodid või hetkeolukorra/volatiilsuse maatriksid tuleb läbi vaadata ja neid tuleb täiendada, et lisada stressistsenaariumides esinevatesse riskiteguritesse ulatuslikumat survet. Stressiolukorra riskiväärtuse arvutamiseks on soovitatav kasutada täielikku ümberhindlust, rakendades survet üheaegselt kõigi riskitegurite suhtes.

Turuandmete kohandamise korral ei peeta keskväärtuse eemaldamist stressiolukorra riskiväärtuse arvutamisel vajalikuks. Kui turuandmetes esineb oluline nihe, on soovitatav kasutada keskväärtuse eemaldamise asemel vastandlikke andmeid.

Alljärgnevas tabelis on võetud kokku põhilised eespool kirjeldatud probleemid seoses olemasoleva riskiväärtuse ja stressiolukorra riskiväärtuse hindamise metodoloogiliste aspektide ühtivuse tasemega.

Kas riskiväärtuse ja stressiolukorra riskiväärtuse arvutamismeetodite ühtivus on nõutav? Jah, seoses Ei, seoses