7.1 General requirements specific to EL BE and LGD in-default estimation

Finantseerimisasutused, kes on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 143 lõike 2 kohaselt saanud loa makseviivitusest tingitud kahjumäära sisehinnangute kasutamiseks, peaksid täpseima oodatava kahju määra hinnangu ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hinnangu määrama kõigi makseviivituses olevate riskipositsioonide jaoks, mis kuuluvad vastava loaga seotud reitingusüsteemi kohaldamisalasse.

Finantseerimisasutused peaksid täpseima oodatava kahju määra hinnangu andma ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindama eraldi tehingupõhise reitinguskaala kõigi tehingupõhiste reitinguklasside või kõigi reitingusüsteemis kasutatavate kogumite puhul.

Kui käesolevas peatükis ei ole täpsustatud teisiti, peaksid finantseerimisasutused täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmisel ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamisel kasutama samu 6. peatükis täpsustatud hindamismeetodeid, mida kasutatakse makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamiseks makseviivituses mitteolevate riskipositsioonide korral.

Finantseerimisasutused peaksid täpseima oodatava kahju määra hinnangutes ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hinnangutes võtma õigeaegselt arvesse kõiki asjakohaseid makseviivitusjärgseid andmeid, eelkõige kui sissenõudmise protsessist tingitud sündmuste tõttu muutuvad viimaste hinnangute aluseks olevad sissenõudmisega seotud ootused kehtetuks.

Finantseerimisasutused peaksid hindama ning nõuetekohaselt põhjendama olukordi, kus veidi pärast makseviivituse kuupäeva antud makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hinnangud erinevad tehingupõhise reitinguklassi või kogumi tasandil süstemaatiliselt vahetult enne makseviivituse kuupäeva antud makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangutest, kui vastavad kõrvalekalded ei tulene selliste riskitegurite kasutamisest, mis kohalduvad üksnes alates makseviivituse kuupäevast.

Finantseerimisasutused peaksid täpseimaid oodatava kahju määra hinnanguid ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 185 punktidega b ja c järeltestima ning võrdlusaluse suhtes võrdlema.

7.1.2 Aruandekuupäevad

Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmise ning makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamise otstarbel peaksid finantseerimisasutused määratlema aruandekuupäevad, mida kasutatakse täheldavatele sissenõudmise mustritele vastavalt makseviivituses olevate riskipositsioonide rühmitamiseks. Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmisel ja makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamisel tuleks makseviivituse kuupäeva asemel kasutada mainitud aruandekuupäevasid. Aruandekuupäevade määramise otstarbel peaksid finantseerimisasutused kasutama üksnes lõpetatud sissenõudmise protsesse puudutavat teavet, võttes kulusid ning sissenõutud summasid arvesse vaid siis, kui neid on täheldatud enne hindamiskuupäeva.

Lõikes 171 osutatud aruandekuupäevad võib määratleda alljärgnevast lähtudes:

• (a) kindel makseviivituse kuupäevale järgnevate päevade arv; see lähenemine oleks asjakohane eelkõige siis, kui hinnang seondub riskipositsioonide portfelliga, mille puhul saab aja lõikes täheldada stabiilset sissenõudmise mustrit;
• (b) asjaomane kuupäev, mis on seotud konkreetse sündmusega, millega kaasnevalt saab sissenõudmise profiilis täheldada märkimisväärseid muudatusi; see lähenemine oleks asjakohane eelkõige siis, kui hinnang seondub riskipositsioonide portfelliga, mille puhul esineb sissenõudmise mustrites teatavate konkreetsete sündmustega seotud märkimisväärseid muudatusi (näiteks tagatise realiseerimise kuupäeval);
• (c) punktides a ja b osutatud lähenemiste kombinatsioon, mis kajastab sissenõudmise mustreid paremini; see lähenemine oleks asjakohane eelkõige siis, kui hinnang seondub riskipositsioonide portfelliga, mille puhul saab aja lõikes täheldada stabiilset sissenõudmise mustrit, kuid ka teatavate konkreetsete sündmustega (näiteks ülevõtmisega) seotud muutusi sissenõudmise mustrites, ning vastavatele sündmustele järgnevad aruandekuupäevad määratletakse makseviivituse kuupäeva asemel sissenõudmissündmusele järgnevate päevade kindla arvuna;
• (d) kui see on asjakohane, võib aruandekuupäevaks määrata mis tahes väärtuse nullist kuni finantseerimisasutuse poolt vastavat liiki riskipositsioonidele määratud sissenõudmise protsessi maksimaalse ajaperioodi lõpuni.

Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmise ja makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamise otstarbel tuleks samu võrdlusandmete kogumis sisalduvaid makseviivituses olevaid riskipositsioone kasutada kõigil mudelis kavandatud asjakohastel aruandekuupäevadel.

Finantseerimisasutused peaksid korrapäraselt jälgima potentsiaalseid muudatusi sissenõudmise mustrites ning asjakohastes sissenõudmise põhimõtetes, mis võiksid vastavatel aruandekuupäevadel täpseima oodatava kahju määra ja makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hinnangut mõjutada.

7.1.3 Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmisele ja makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamisele kohalduvad andmetega seotud nõuded

Täpseima oodatava kahju määra hinnangu andmise ja makseviivituses olevatest riskipositsioonidest tingitud kahjumäära hindamise otstarbel peaksid finantseerimisasutused kasutama sama jaos 6.1.2 osutatud võrdlusandmete kogumit, mida täiendatakse mis tahes asjakohaste andmetega, mida täheldatakse sissenõudmise protsessi käigus ning kooskõlas lõigetega 171 kuni 174 määratletud aruandekuupäevadel. Eelkõige peaks lisateave hõlmama vähemalt alljärgnevat:

• (a) kõik asjakohased tegurid, mida saab kasutada makseviivituses olevate riskipositsioonide rühmitamiseks, ja kõik asjakohased kahjuspetsiifilised tegurid, muu hulgas need, mis võivad osutuda oluliseks pärast makseviivituse kuupäeva ning aruandekuupäevadel;
• (b) igal aruandekuupäeval tasumata summa;
• (c) makseviivituses olevate krediidi iseloomuga nõuetega seotud mis tahes tagatise väärtused ja makseviivituse kuupäevale järgneva väärtuse hindamise kuupäevad.