Komponent Meetod Rõhuasetus

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmiseks ja jälgimiseks peaksid finantseerimisasutused kasutama vähemalt üht tulupõhist näitajat ja vähemalt üht majandusliku väärtuse põhist mõõtmismeetodit, et hõlmata kõik kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski komponendid. Suured piiriülese tegevusega finantseerimisasutused, eriti SREP suuniste kategooriate 1 ja 2 alla kuuluvad ning komplekssete ja keeruliste ärimudelitega finantseerimisasutused peaksid kasutama mitut mõõtmismeetodit, nagu on täpsustatud II lisas.

4.4.3 Intressimäära šokistsenaariumid jooksvas juhtimises

Finantseerimisasutused peaksid regulaarselt (vähemalt kord kvartalis ning suurema intressimäära volatiilsuse või suuremate kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski tasemetega perioodidel sagedamini) mõõtma oma kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski suhtes avatud positsioone majandusliku väärtuse ja tulu muutuse seisukohalt, kasutades mitmesuguseid intressimäära šokistsenaariume, kus võivad muutuda intressimäära tulukõvera tase ja kuju või erinevate intressimäärade vahelised suhted (s.o baasirisk).

Samuti peaksid finantseerimisasutused kaaluma, kas kasutada tingimuslikku või tingimusteta rahavoogude mudelite koostamise käsitlust. Suuremad ja/või keerukamad finantseerimisasutused, eelkõige SREP suuniste kategooriatesse 1 ja 2 kuuluvad finantseerimisasutused peaksid arvesse võtma stsenaariume, kus arvutatakse erinevad intressimäärade suunad ning mõned eeldused (nt käitumise, riski panustamise ning bilansi suuruse ja koosseisu eeldused) on ise muutuvate intressimääratasemete funktsioonid.

Finantseerimisasutused peaksid hindama riskipositsioone igas valuutas, milles neil neid on. Oluliste valuutapositsioonide korral peaksid intressimäära šokistsenaariumid olema valuutaspetsiifilised ja kooskõlas kehtivate majanduslike oludega. Finantseerimisasutused peaksid kasutama oma sisemistes mõõtmissüsteemides meetodeid kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski agregeerimiseks erinevate valuutade lõikes. Kui asutus kasutab erinevate valuutade intressimäärade vaheliste sõltuvuste eelduseid, peaks tal olema selleks piisavalt oskusi ja põhjalikkust. Finantseerimisasutused peaksid võtma arvesse erinevate intressimäärade vaheliste sõltuvuste eelduste mõju erinevate valuutade lõikes.

Intressimäära šokistsenaariumide valikul peaksid finantseerimisasutused võtma arvesse järgmist:

• (a) et nende asutusesiseselt väljatöötatud intressimäära šokistsenaariumid vastaksid nende tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele ning nende riskiprofiilile, võttes arvesse tulukõverate äkilisi ja järk-järgulisi paralleelseid ja mitteparalleelseid üleminekuid ja muutusi. Stsenaariumid peaksid põhinema intressimäärade ajaloolisel liikumisel ja käitumisel ning samuti tulevaste intressimäärade simulatsioonidel;
• (b) intressimäära stsenaariumid, mis kajastavad peamiste turumäärade vaheliste suhete muutumist, et võtta arvesse baasiriski;
• (c) kuus peamist III lisas sätestatud intressimäära šokistsenaariumi;
• (d) võimalikud täiendavad intressimäära šokistsenaariumid, mida järelevalveasutused nõuavad.

Madala intressimääraga keskkondades peaksid finantseerimisasutused kaaluma ka negatiivse intressimääraga stsenaariume ning enda intressimääratundlikele instrumentidele asümmeetrilise mõju avaldumise võimalust.

Šokistsenaariumide tulemused peaksid olema sisendiks sobiva juhtimistasandi otsuste tegemisel. See hõlmab strateegilisi või äriotsuseid, sisemise kapitali allokeerimist ja riskijuhtimisotsuseid, mille langetab juhtorgan või langetavad tema esindajad. Samuti tuleks tulemusi arvesse võtta kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski poliitika ja piirmäärade kehtestamisel ja läbivaatamisel.

4.4.4 Intressimäärade stressistsenaariumid

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski stressiteste tuleks arvestada sisemise kapitali adekvaatsuse protsessis, kui finantseerimisasutused peavad tegema põhjalikke, tulevikule suunatud stressiteste, mis toovad esile turutingimuste suurte muutuste võimalikud kahjulikud tagajärjed nende kapitalile või tulule, muu hulgas kliendibaasi käitumise muutuste kaudu. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski stressitestid peaksid olema integreeritud finantseerimisasutuse üldisesse stressitestide raamistikku, mis hõlmab vastupidiseid stressiteste, ning peaksid vastama tema äritegevuse iseloomule, mahule ja keerukusele ning üldisele riskiprofiilile.

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski stressiteste tuleks teha regulaarselt

• – vähemalt kord aastas ning intressimäära suurema volatiilsuse ja kõnealuse intressiriski kõrgemate tasemete ajal sagedamini.

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski stressitestide raamistik peaks sisaldama selgelt määratletud eesmärke, asutuse äritegevuse ja riskide alusel kohandatud stsenaariume, korralikult dokumenteeritud eeldusi ja usaldusväärseid meetodeid.

Kogu ettevõtet hõlmavates stressitestides tuleks arvestada kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski vastasmõju ja seoseid teiste riskikategooriatega (näiteks krediidiriski, likviidsusriski ja tururiskidega) ja olulisi järelmõjusid.

Finantseerimisasutused peaksid tegema vastupidiseid stressiteste, et i) teha kindlaks intressimäära stsenaariumid, mis võivad asutuse kapitali ja tulusid tõsiselt ohustada; ning ii) avastada haavatavaid elemente, mis tulenevad tema riskimaandusstrateegiatest ja klientide võimalikest käitumuslikest reaktsioonidest.

Haavatavate elementide testimisel stressitingimustes peaksid finantseerimisasutused kasutama suuremaid ja äärmuslikumaid intressimäärade üleminekuid ja muutusi kui need, mida kasutatakse jooksvas juhtimises, hõlmates vähemalt järgmist:

• a) peamiste turumäärade vaheliste suhete olulised muutused (baasirisk);
• b) järsud ja olulised tulukõvera üleminekud (nii paralleelsed kui ka mitteparalleelsed);
• c) vara- ja kohustusklasside käitumise kohta tehtud põhieelduste jaotus;
• d) intressimäärade korrelatsiooni põhieelduste muutused;
• e) kehtivate turutingimuste ja makromajanduslike tingimuste ning konkurentsi- ja majanduskeskkonna olulised muutused ja nende võimalik areng;
• f) finantseerimisasutuse individuaalse ärimudeli ja profiiliga seotud konkreetsed stsenaariumid.

Stressistsenaariumide tulemused peaksid olema sisendiks sobiva juhtimistasandi otsuste tegemisel. See hõlmab strateegilisi või äriotsuseid, sisemise kapitali allokeerimist ja riskijuhtimisotsuseid, mille langetab juhtorgan või langetavad tema esindajad. Samuti tuleks tulemusi arvesse võtta kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski poliitika ja piirmäärade kehtestamisel ja läbivaatamisel.

4.4.5 Mõõtmise eeldused

Finantseerimisasutused peaksid kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmisel mõistma täielikult ja dokumenteerima põhilisi käitumuslikke ja mudelite koostamise eeldusi. Need eeldused peaksid olema kooskõlas äristrateegiatega ja neid tuleks regulaarselt testida.

Finantseerimisasutused peaksid võtma seoses nii kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski majanduslikul väärtusel kui ka tulu põhiste näitajatega arvesse riski kvantifitseerimise eeldusi vähemalt järgmistes valdkondades:

• a) konkreetsetes intressimäära šoki- ja stressistsenaariumides intressimäära optsioonide (automaatsete või käitumuslike) kasutamine nii finantseerimisasutuse kui ka tema kliendi poolt;
• b) tähtajata hoiustest tulenevate jääkide ja intressivoogude käsitlemine;
• c) fikseeritud tähtajaga ennetähtaegse väljavõtmise riskiga hoiuste käsitlemine;
• d) fikseeritud intressimääraga laenude ja fikseeritud intressimääraga laenukohustuste käsitlemine;
• e) omakapitali käsitlemine asutusesisestes majandusliku väärtuse näitajates;
• f) raamatupidamistavade mõju kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmisele ning eriti riskimaandusarvestuse tõhusus.

Kuivõrd turutingimused, konkurentsikeskkonnad ja strateegiad on ajas muutuvad, peaksid finantseerimisasutused olulisi mõõtmise eeldused vähemalt kord aastas läbi vaatama ning tegema seda kiiremini muutuvates turutingimustes sagedamini.