4.4 Mõõtmine

Finantseerimisasutused peaksid rakendama usaldusväärseid sisemisi mõõtmissüsteeme, mis jäädvustavad kõik kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski komponendid ja allikad, mis on konkreetse finantseerimisasutuse seisukohast olulised.

Finantseerimisasutused peaksid mõõtma oma avatust kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile seoses majandusliku väärtuse ja tulu võimalike muutustega. Finantseerimisasutused peaksid kasutama mõlema käsitluse täiendavaid omadusi, et jäädvustada lühi- ja pikaajalises perspektiivis kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mitmetahulist olemust. Eelkõige peaksid finantseerimisasutused mõõtma ja jälgima

• i) mudelite koostamise põhieelduste üldist mõju kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmisele majandusliku väärtuse näitajate ja tulunäitajate järgi ning ii) intressimäära tuletisinstrumentidest tulenevat mõju intressiriski tasemele, kui see on nende ärimudelis asjakohane.

Kui kommertsmarginaalid ja teised hinnavahe komponendid jäetakse majandusliku väärtuse näitajatest välja, peaksid finantseerimisasutused i) kasutama iga instrumendi loomisel läbipaistvat riskivaba intressimäära kindlaksmääramise meetodit ning ii) kasutama meetodit, mida rakendatakse järjekindlalt kõigi intressimääratundlike instrumentide ja äriüksuste suhtes.

Tulu näitajate arvutamisel peaksid finantseerimisasutused hõlmama kommertsmarginaale.

Finantseerimisasutused peaksid käsitlema viivisnõudeid (millest on maha arvestatud allahindlused) intressimääratundlike instrumentidena ning kajastama oodatavaid rahavoogusid ja nende ajastust.

Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile avatud positsioonide mõõtmisel ei tohiks finantseerimisasutused tugineda ainult punktis 4.5 kirjeldatud järelevalvealaste võõrväärtustestide või pädevate asutuste väljatöötatud muude täiendavate võõrväärtustestide väljunditele, vaid peaksid arendama ja kasutama enda eeldusi ja arvutusmeetodeid. Järelevalvealased võõrväärtustestid peaksid olema siiski asutusesisesesse kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimisraamistikku täielikult integreeritud ning neid tuleks kasutada sellise intressiriski positsiooni mõõtmisel lisavahenditena.

4.4.2 Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmise meetodid

Finantseerimisasutused ei tohiks tugineda ühele riskinäitajale, vaid peaksid kasutama erinevaid kvantitatiivseid vahendeid ja mudeleid, mis vastavad nende konkreetsele riskipositsioonile. Selleks peaksid finantseerimisasutused kaaluma muu hulgas I lisas loetletud meetodite kasutamist, et intressiriski eri aspekte piisavalt arvestada.

Finantseerimisasutus peaks mõistma täielikult iga kasutatava kvantitatiivse näitaja ja mudeli piiranguid ning neid piiranguid tuleks kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise protsessis arvesse võtta. Finantseerimisasutused peaksid kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski hindamisel olema teadlikud kauplemiseportfelliväliste tehingute raamatupidamislikust arvestuslikust käsitlusest tuleneda võivatest riskidest.

Finantseerimisasutused peaksid tuvastama ja mõõtma kõiki kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski komponente. Sellise intressiriski erinevate komponentide tuvastamiseks peaksid finantseerimisasutused kaaluma vähemalt tabelis 1 nimetatud lähenemisviise.

Tabel 1. Kauplemisportfellivälise intressiriski alakomponentide kindlaksmääramine

a) Optsionaalsust sisaldavate finantstoodete käitumuslikud eeldused

b) Konkreetsete ümberhindamise kuupäevadeta kliendikontode käitumuslikud eeldused

c) Omakapitaliga seotud ettevõtteplaneerimise eeldused