III lisa – Standardiseeritud intressimäära šokistsenaariumid

Kuus intressimäära šokistsenaariumi omakapitali standardses võõrväärtustestis omakapitali majandusliku väärtuse mõõtmiseks on järgmised:

• (i) paralleelne ülessuunaline šokk;
• (ii) paralleelne allasuunaline šokk;
• (iii) järsenemise šokk (lühiajalised intressimäärad alla ja pikaajalised üles);
• (iv) lamenemise šokk (lühiajalised intressimäärad üles ja pikaajalised alla);
• (v) lühiajaliste intressimäärade ülessuunaline šokk;
• (vi) lühiajaliste intressimäärade allasuunaline šokk.

Finantseerimisasutused peaksid kohaldama omakapitali majanduslikule väärtusele avalduvate paralleelsete ja mitteparalleelsete ümberhindamise riskide kajastamiseks kuut eelnimetatud intressimäära šokistsenaariumi. Neid stsenaariume kohaldatakse eraldi iga sellise valuuta suhtes, milles asutusel on olulisi kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski positsioone¹⁰ .

Kuue intressimäära šokistsenaariumi šokkide suuruse aluseks võetakse ajaloolised intressimäärad. Nimelt kasutatakse kohaliku intressimäärade keskkonna ja tsükli arvesse võtmiseks perioodi 2000– 2015 ajaloolisi aegridu¹¹ erinevate lõpptähtaegade kohta, et arvutada konkreetse valuuta paralleelsed ning lühiajaliste ja pikaajaliste intressimäärade šokid. Kõrvalekalded eespool nimetatud 16-aastasest perioodist on lubatud, kui need kajastavad konkreetse jurisdiktsiooni eriolusid paremini.

Tabel 1 näitab valitud valuutade jaoks arvutatud paralleelsete ning lühiajaliste ja pikaajaliste intressimäärade šokkide väärtuseid. Šokid kajastavad jurisdiktsioonide erisuguseid majanduskeskkondi. Seejärel arvutatakse nende alusel allpool selgitatud meetodite abil erinevate tulukõvera lõpptähtaegade šokid, et luua intressimäära šokistsenaariumid.

Tabel 1. Intressimäära šokkide ettenähtud suurus

ARS AUD BRL CAD CHF R � shocktype CNY , c EUR GBP HKD IDR INR Paralleelne 400 300 400 200 100 250 200 250 200 400 400 Lühiajaline 500 450 500 300 150 300 250 300 250 500 500 Pikaajaline 300 200 300 150 100 150 100 150 100 350 300

JPY KRW MXN RUB SAR SEK SGD TRY USD ZAR Paralleelne 100 300 400 400 200 200 150 400 200 400 Lühiajaline 100 400 500 500 300 300 200 500 300 500 Pikaajaline 100 200 300 300 150 150 100 300 150 300

¹⁰ Olulised positsioonid vastavalt punkti 4.5 „Järelevalvealane võõrväärtustest“ määratlusele.

¹¹ EBA võib nõuda hiljem ümberkalibreerimist.

Teiste valuutade puhul intressimäära šokkide suuruse kalibreerimiseks kasutatakse järgnevat menetlust.

Arvestades iga valuuta c jaoks määratud „riskivaba“ intressimäära äkiliste paralleelsete, lühiajaliste ja pikaajaliste šokkide suurust, tuleks rakendada järgmisi kuue intressimäära šokistsenaariumi parameetreid:

• (i) valuuta c paralleelne šokk: ühesugune kõigi ajavahemike lõikes esinev paralleelne üles- või allasuunaline šokk:
• (ii) valuuta c lühiajaliste intressimäärade ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 šokk: ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= üles- ± 𝑅𝑅 � või 𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝 allasuunaline , 𝑐𝑐 šokk, mis on suurim lühima lõpptähtaja keskpunktis. See šokk väheneb tähtajalise struktuuri pikaajalisima

punkti lõpptähtaja¹³ juures oma põhilise skalaari −𝑡𝑡 k kohaselt (kus ) nulli suunas, kusjuures t k on k nda ajavahemiku (ajaline) keskpunkt 𝑥𝑥 ja t K on viimase ajavahemiku (ajaline) keskpunkt ): 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑜𝑜𝑡𝑡 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) = 𝑒𝑒 𝑥𝑥 = 4

𝐾𝐾 k

• (iii) Valuuta c ∆𝑅𝑅 pikaajaliste 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= intressimäärade ± 𝑅𝑅� 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ∙ 𝑆𝑆 šokk: 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 ( seda 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= šokki ± 𝑅𝑅� 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 kohaldatakse , 𝑐𝑐 ∙𝑒𝑒 𝑥𝑥 ainult pööretega šokkidele. Šokk on suurim pikaajalisima lõpptähtaja keskpunktis ja on seotud lühikese skaleerimisteguriga :

𝑆𝑆 𝑙𝑙𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) = 1 − 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑜𝑜𝑡𝑡 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) k

∆𝑅𝑅 𝑠𝑠𝑜𝑜𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑙𝑙𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= − 0,65 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ +0,9 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣

Näited: ∆𝑅𝑅 𝑓𝑓𝑝𝑝𝑝𝑝𝑜𝑜𝑜𝑜𝑝𝑝𝑙𝑙𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= +0,8 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ − 0,6 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ .

lühiajaliste intressimäärade šokk : eeldatakse, et pank kasutab ajavahemikke ning t K = 25 aastat (kõige pikaajalisema lõpptähtajaga ajavahemiku (ajaline) keskpunkt), kusjuures on ajavahemiku k (ajaline) keskpunkt. ja t k = 3,5 aasta kasutamisel 𝐾𝐾 = 19 oleks lühiajalise šoki puhul 𝐾𝐾 𝑡𝑡 𝑘𝑘 skalaarne kohandamine: 𝑘𝑘 = 10 −3 ,⁵ = 0,417. Pangad korrutaksid seda lühiajalise intressimäära šoki väärtusega, et saada⁴ summa, mis tuleb selles lõpptähtaja keskpunktis tulukõverale liita või sellest lahutada. 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= Kui lühiajalise 𝑒𝑒 intressimäära šokk oleks +250 baaspunkti, oleks

tulukõvera tõus punktis t k = 3,5 aastat 104,2 baaspunkti.

Järsenemine: eeldatakse, et kasutatakse tulukõvera sama punkti mis eespool ehk t k = 3,5 aastat. Kui lühiajalise intressimäära šoki absoluutväärtus oleks 250 baaspunkti ning pikaajalise intressimäära šoki absoluutväärtus 100 baaspunkti (nagu euro puhul), oleks tulukõvera muutus punktis t k = 3,5 aastat lühiajalise intressimäära šoki mõju ja pikaajalise intressimäära šoki mõju summa baaspunktides: .

− 0,65 ∙ 250 bps ∙ 0,417+0,9 ∙ 100 bps ∙ (1 − 0,417)= − 15,3 bps Lamenemine: Eespool näites šokkidele vastav tulukõvera muutus punktis t k = 3,5 aastat oleks järgmine: .

+ 0,8 ∙ 250 bps ∙ 0,417 − 0,6 ∙ 100 bps ∙ (1 − 0,417)= 48,4 bps

¹³ Väärtus funktsiooni −𝑡𝑡 k nimetajas määrab šoki vähenemise määra. 𝑥𝑥 𝑥𝑥 𝑒𝑒 46