3. Standardiseeritud intressimäära šokistsenaariumide parameetrid

Arvestades iga valuuta c jaoks määratud „riskivaba“ intressimäära äkiliste paralleelsete, lühiajaliste ja pikaajaliste šokkide suurust, tuleks rakendada järgmisi kuue intressimäära šokistsenaariumi parameetreid:

• (i) valuuta c paralleelne šokk: ühesugune kõigi ajavahemike lõikes esinev paralleelne üles- või allasuunaline šokk:
• (ii) valuuta c lühiajaliste intressimäärade ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 šokk: ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= üles- ± 𝑅𝑅 � või 𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝 allasuunaline , 𝑐𝑐 šokk, mis on suurim lühima lõpptähtaja keskpunktis. See šokk väheneb tähtajalise struktuuri pikaajalisima

punkti lõpptähtaja¹³ juures oma põhilise skalaari −𝑡𝑡 k kohaselt (kus ) nulli suunas, kusjuures t k on k nda ajavahemiku (ajaline) keskpunkt 𝑥𝑥 ja t K on viimase ajavahemiku (ajaline) keskpunkt ): 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑜𝑜𝑡𝑡 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) = 𝑒𝑒 𝑥𝑥 = 4

𝐾𝐾 k

• (iii) Valuuta c ∆𝑅𝑅 pikaajaliste 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= intressimäärade ± 𝑅𝑅� 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ∙ 𝑆𝑆 šokk: 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 ( seda 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= šokki ± 𝑅𝑅� 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 kohaldatakse , 𝑐𝑐 ∙𝑒𝑒 𝑥𝑥 ainult pööretega šokkidele. Šokk on suurim pikaajalisima lõpptähtaja keskpunktis ja on seotud lühikese skaleerimisteguriga :

𝑆𝑆 𝑙𝑙𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) = 1 − 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑜𝑜𝑡𝑡 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) k

∆𝑅𝑅 𝑠𝑠𝑜𝑜𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑝𝑙𝑙𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= − 0,65 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ +0,9 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣

Näited: ∆𝑅𝑅 𝑓𝑓𝑝𝑝𝑝𝑝𝑜𝑜𝑜𝑜𝑝𝑝𝑙𝑙𝑝𝑝𝑝𝑝 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= +0,8 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ − 0,6 ∙ ∣ ∆𝑅𝑅 𝑝𝑝𝑜𝑜𝑙𝑙𝑙𝑙 , 𝑐𝑐 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 ) ∣ .

lühiajaliste intressimäärade šokk : eeldatakse, et pank kasutab ajavahemikke ning t K = 25 aastat (kõige pikaajalisema lõpptähtajaga ajavahemiku (ajaline) keskpunkt), kusjuures on ajavahemiku k (ajaline) keskpunkt. ja t k = 3,5 aasta kasutamisel 𝐾𝐾 = 19 oleks lühiajalise šoki puhul 𝐾𝐾 𝑡𝑡 𝑘𝑘 skalaarne kohandamine: 𝑘𝑘 = 10 −3 ,⁵ = 0,417. Pangad korrutaksid seda lühiajalise intressimäära šoki väärtusega, et saada⁴ summa, mis tuleb selles lõpptähtaja keskpunktis tulukõverale liita või sellest lahutada. 𝑆𝑆 𝑠𝑠ℎ𝑜𝑜𝑝𝑝𝑜𝑜 ( 𝑡𝑡 𝑘𝑘 )= Kui lühiajalise 𝑒𝑒 intressimäära šokk oleks +250 baaspunkti, oleks

tulukõvera tõus punktis t k = 3,5 aastat 104,2 baaspunkti.

Järsenemine: eeldatakse, et kasutatakse tulukõvera sama punkti mis eespool ehk t k = 3,5 aastat. Kui lühiajalise intressimäära šoki absoluutväärtus oleks 250 baaspunkti ning pikaajalise intressimäära šoki absoluutväärtus 100 baaspunkti (nagu euro puhul), oleks tulukõvera muutus punktis t k = 3,5 aastat lühiajalise intressimäära šoki mõju ja pikaajalise intressimäära šoki mõju summa baaspunktides: .

− 0,65 ∙ 250 bps ∙ 0,417+0,9 ∙ 100 bps ∙ (1 − 0,417)= − 15,3 bps Lamenemine: Eespool näites šokkidele vastav tulukõvera muutus punktis t k = 3,5 aastat oleks järgmine: .

+ 0,8 ∙ 250 bps ∙ 0,417 − 0,6 ∙ 100 bps ∙ (1 − 0,417)= 48,4 bps

¹³ Väärtus funktsiooni −𝑡𝑡 k nimetajas määrab šoki vähenemise määra. 𝑥𝑥 𝑥𝑥 𝑒𝑒 46

1. Ülevaade

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

3. Seotud standardid

• EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/