7.2 Jälgimine ja ümberhindlus

Kinnisvarahindade jälgimisel määruse (EL) nr 575/2013 artikli 208 punkti 3 kohaselt peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud käesolevate suuniste raames kehtestama ka põhimõtted ja korra, kus on täpsustatud kinnisvaratagatise jälgimise meetod ja sagedus. Need põhimõtted ja kord peaksid vajaduse korral sisaldama järgmisi elemente:

• a. kinnisvara liik;
• b. kinnisvaraga tagatud laenu krediidikvaliteet;
• c. kinnisvaraarenduse etapp;
• d. kinnisvara väärtus;
• e. hindamisel kasutatud eeldused;
• f. turutingimuste muudatused.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid kehtestama vajalikud sagedused tagatise väärtuse jälgimiseks, arvestades tagatise liiki ja väärtust laenu väljastamisel, ning arvestama laenulepingus järgmist:

• a. arendamisel oleva kinnisvara ja osade, nt lõpetamata hoonete jälgimise sagedus on suurem kui sarnasel lõpetatud kinnisvaral ja osadel;
• b. suure bilansilise jääkmaksumuse ning laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarvuga kinnisvara ja osade jälgimise sagedus on suurem kui sarnasel kinnisvaral ja osadel, mille bilansiline jääkmaksumus ning laenusumma ja tagatisvara väärtuse suhtarv on väiksem;
• c. kehvema krediidikvaliteediga kinnisvara või kinnisvara osaga tagatud laenude jälgimise sagedus on suurem kui sarnastel laenudel, mille kinnisvaral ja kinnisvara osadel on parem krediidikvaliteet.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et indeksid ja statistilised mudelid, mida kasutatakse tagatise väärtuse jälgimiseks, on piisavalt üksikasjalikud ning et meetod sobib vara liigi ja laenutootega ja põhineb tagatise või sarnase tagatise varasemaid tehinguid või hinnanguid käsitlevate empiiriliste tõendite piisavatel aegridadel.

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema kehtestatud põhimõtted ja kord kinnisvaratagatise ümberhindamiseks, täpsustades ümberhindamise meetodit (nt dokumendipõhine hindamine, kohapealne visuaalne hindamine, kinnisvara täiskülastus koos asutusesisese ja -välise hindamisega, statistilised mudelid) eri liiki kinnisvaratagatiste jaoks, tagades, et see meetod või meetodikogum on konservatiivne ning vastavuses tagatise liigi ja võimaliku väärtuse ning laenulepingutega. Lisaks peaksid nad määratlema konkreetsed käivitid (nt hinnangutes tehtud eelduste muutused), mis näitavad, kui jälgimise tulemusel peaks tagatise ümber hindama.

Kui ümberhindamise tingimused on määruse (EL) nr 575/2013 artikli 208 lõike 3 punkti b kohaselt täidetud, peaksid asutused uuendama kinnisvaratagatise väärtust ümberhindamise kaudu, mille teeb hindaja, kes võib toena kasutada asjakohaseid uudseid statistilisi mudeleid, mis vastavad punktis 7.4 sätestatud tingimustele ning hõlmavad kinnisvara ja geograafilise piirkonna konkreetseid omadusi. Krediidiasutused ja investeerimisühingud ei tohiks kasutada neid mudeleid ainsa ümberhindamisvahendina.

Kui ümberhindamise tingimused ei ole määruse (EL) nr 575/2013 artikli 208 lõike 3 punkti b kohaselt täidetud, võivad asutused uuendada kinnisvaratagatise väärtust ümberhindamise kaudu, mille teeb hindaja või milleks kasutatakse asjakohaseid uudseid statistilisi mudeleid, mis vastavad punktis 7.4 sätestatud tingimustele ning hõlmavad kinnisvara ja geograafilise piirkonna konkreetseid omadusi.

7.2.2 Vallasvaratagatis

Vallasvaratagatise jälgimisel võivad krediidiasutused ja investeerimisühingud toetuda asjakohastele statistilistele mudelitele ja indeksitele. Vallasvaratagatise ümberhindamisel võivad nad toetuda hindajate hinnangule, statistilistele mudelitele ja indeksitele.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid oma põhimõtetes ja korras kehtestama meetodid hindaja või statistilise mudeli kasutamiseks, määratlema meetodi (nt dokumendipõhine hindamine, kohapealne visuaalne hindamine, kinnisvara täiskülastus koos asutusesisese ja -välise hindamisega), mis on vastava tagatise liigi ümberhindamise jaoks sobivaim, ning vallasvaratagatise jälgimise ja ümberhindamise sageduse.

Need põhimõtted ja kord peaksid asjakohasel juhul sisaldama kriteeriume, mille kohaselt saab vajaliku kvalifikatsiooni ning vajalike võimete ja kogemustega hindaja vallasvaratagatise väärtust iseseisvalt jälgida ja ümber hinnata. Olenevalt vallasvaratagatise liigist, olemusest ja keerukusest peaksid need kriteeriumid kajastama vähemalt vallasvaratagatise väärtust laenu väljastamise ajal, tagatise eluiga, seisukorda, nt amortisatsiooni ja hooldust, ning füüsilise läbivaatuse ja sertifitseerimise vajadust.

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaksid olema statistilise mudelipõhise või indeksipõhise ümberhindamise jaoks nõuetekohased IT-protsessid, süsteemid ja võimekus ning piisavad andmed.