8.1 Krediidiriski jälgimise raamistiku üldsätted

Krediidiasutustel ja investeerimisühingutel peaks olema kindel ja tõhus jälgimisraamistik, mida toetab asjakohane andmetaristu, tagamaks, et krediidiriskipositsiooni, laenuvõtjaid ja tagatisi käsitlev teave on asja- ja ajakohane ning asutuseväline aruandlus on usaldusväärne, täielik, ajakohane ja õigeaegne.

Jälgimisraamistik peaks võimaldama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel hallata ja jälgida oma krediidiriskipositsioone kooskõlas nende portfelli krediidiriskivalmiduse, strateegia, põhimõtete ja korraga ning jälgida ka individuaalset riskitaset, kui see on asjakohane ja vajalik.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et krediidiriski jälgimise raamistik on hästi määratletud ja dokumenteeritud, see on lisatud asutuste riskijuhtimis- ja kontrolliraamistikesse ning võimaldab jälgida krediidiriskipositsioone kogu nende elutsükli jooksul.

Krediidiriski jälgimise raamistiku kavandamisel ja rakendamisel tuleks arvestada, et:

• a. raamistik ja andmetaristu võimaldavad koguda ning automaatselt koostada krediidiriski andmeid viivituseta, sõltumata liigselt manuaalprotsessidest;
• b. raamistik ja andmetaristu võimaldavad luua üksikasjalikud riskiandmed, mis on sobivad ja kasutusel asutusesiseseks riskijuhtimiseks, aga vastavad ka pädevate asutuste korrapärase statistilise aruandluse nõuetele, ning mida kasutatakse järelevalvealaste stressitestide tegemiseks ja kriisiohjeks;
• c. raamistik ja andmetaristu võimaldavad tõhusalt jälgida kõiki krediidiriskipositsioone ja tagatisi ning laenuandmise otsustusprotsessi;
• d. raamistik ja andmetaristu tagavad, et asutused säilitavad oma praeguste riskipositsioonide, uute laenuliikide ja varajase hoiatamise näitajate kohta oma krediidiriski planeerimise perioodil asjakohased aruandluse aegread.

Jälgimisprotsess peaks põhinema järelmeetmete põhimõttel, et tagada korrapärane ja teabel põhinev tagasisidering, mis saaks kasutada krediidiriskivalmiduse, -põhimõtete ja -limiitide määramisel/läbivaatamisel.

Krediidiriski jälgimise raamistik peaks hõlmama järgmisi tegureid:

• a. laenuvõtja maksekäitumine, sh kõrvalekalded laenulepingu nõuetest, nt hilinenud, puuduvad või osalised maksed;
• b. nii laenuvõtja kui ka tehingutega kaasnev krediidirisk seoses järgmisega:
• i. individuaalsed riskipositsioonid ja makseviivitusest tingitud kahjumäär (kui kohaldatav);
• ii. individuaalsed laenuvõtjad, sh nende riskipositsioonid, makseviivituse tõenäosus ja krediidireiting (kui kohaldatav);
• iii. omavahel seotud klientide rühm;
• iv. portfell;
• c. krediidirisk geograafilise asukoha järgi ja valitseva riskipositsiooni majandussektor (kui kohaldatav);
• d. väärtuse vähenemine, väärtuse vähenemise tühistamine, mahakandmised ja muud otsused, mis käsitlevad riskipositsiooniga seotud väärtuse korrigeerimist.

Jälgimisraamistik ja andmetaristu peaksid võimaldama krediidiasutustel ja investeerimisühingutel jälgida laenuandmise otsustusprotsessi, sh kõiki laenudega seotud otsuseid, laenupõhimõtete erandeid ja kõrgemale laenuotsuse tegijate tasemele suunamist, ning esitada vastavaid aruandeid. Seetõttu peaksid asutused seoses jälgimisraamistikuga tagama, et kasutatakse ja kohaldatakse asjakohaseid põhilisi riskinäitajaid, mis põhinevad vara liigil või portfelli tasemel, et määratleda portfellide ja asutuse praegune ja tulevane krediidiriskiprofiil.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et krediidiriski jälgimise raamistik ja andmetaristu võimaldavad ka kliendipõhist lähenemist.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid krediidiriski jälgimise ja aruandluse raames tuvastama oma koondkrediidiriski tegurid ning portfellide ja alamportfellide krediidiriski, arvestades makroökonoomilisi (sh demograafilisi) tegureid ja asjaolu, et krediidiriski tegurid võivad aja jooksul muutuda. Krediidiriski tegureid tuleks mõõta, analüüsida ja jälgida ning krediidiriski juhtimise funktsioon peaks analüüsi tulemusi korrapäraselt juhtkonnale edastama.

Krediidiriski jälgimiseks peaksid krediidiasutustel ja investeerimisühingutel olema asjakohased meetodid ja tavad, mis võimaldavad koondada krediidiriskipositsioonid ärivaldkondade, portfellide, alamportfellide, toodete, tegevusharude ja geograafiliste segmentide järgi ning toetada krediidiriski kontsentratsiooni tuvastamist. Tuleks tagada, et krediidiriski andmed ja andmetaristu vastavad järgmistele nõuetele:

• a. piisav ulatus ja põhjalikkus, et hõlmata kõiki riskitegureid – mis peaks muu hulgas võimaldama rühmitada riskipositsioone vastavalt jagatud krediidiriski omadustele, nt institutsiooniline sektor, kuhu laenuvõtja kuulub, tehingu eesmärk ja laenuvõtja/tagatise geograafiline asukoht, et saaks teha koondanalüüsi, mis aitab tuvastada üksuse avatust nendele olulistele riskiteguritele;
• b. andmete täpsus, terviklikkus, usaldusväärsus ja õigeaegsus;
• c. järjepidevus, mis põhineb krediidiriski juhtimises ja võimalusel ka raamatupidamises kasutatavatel ühtsetel andmeallikatel ja mõistete määratlustel;
• d. jälgitavus, et oleks võimalik teabeallikat kindlaks teha.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid tagama, et krediidiriski juhtimisega seotud tegevusnäitajad vastavad krediidiprofiilile ja neid kohaldatakse proportsionaalselt. See hõlmab kõiki muudatusi laenuandmise näitajatega seotud määratlustes, olulisi muudatusi hindamisskaalades või -süsteemides või krediidiriskipõhimõtetes/raamistikes, mis aitavad krediidiriski määratleda/mõõta, ning tootetingimuste muudatusi, et ennetada põhimõtete või erandite rikkumist.