4.3 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaste piirmäärade järgimise taastamise asjakohase tähtaja määramise kriteeriumid

Pärast krediidiasutuse või investeerimisühingu teatatud rikkumise hindamist vastavalt käesolevate suuniste punktile 4.2 peaks pädev asutus määrama asjakohase tähtaja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaste piirmäärade järgimise taastamiseks.

Pädev asutus ei tohiks anda krediidiasutusele või investeerimisühingule rikkumise lahendamiseks 3 kuust pikemat tähtaega, kui ta järeldab, et rikkumine oli korduv või kui rikkumise ulatus võib oluliselt mõjutada krediidiasutuse või investeerimisühingu finantsseisundit.

Kui pädev asutus otsustab anda krediidiasutusele või investeerimisühingule rikkumise lahendamiseks ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaste piirmäärade järgimise taastamiseks 3 kuust pikema tähtaja, peaks pädeva asutuse poolt asjakohaseks peetav aeg olema vastavuses piirmäärade kiire taastamisega.

Igal juhul ei tohi nõuetele vastavuse taastamine kesta üle 1 aasta. Erandjuhul, kui rikkumise konkreetsed asjaolud ja punktis 4.4 viidatud vastavuskava meetmed põhjendavad vastupidist, võib pädev asutus anda rikkumise lahendamiseks 1 aastast pikema tähtaja. Sellised juhtumid ei tohiks siiski olla normiks.

Piirmäärade järgimise taastamise asjakohase tähtaja määramisel peaks pädev asutus hindamisel arvestama vähemalt järgmisi aspekte:

• a. krediidiasutuse või investeerimisühingu rikkumiste ajalugu;
• b. rikkumisest teatamise kiirus;
• c. rikkumise põhjus(ed);
• d. rikkumise süsteemne olemus, keerukus ja ulatus;
• e. võimalik mõju krediidiasutuse või investeerimisühingu üldisele finantsseisundile;
• f. üldine riskikontsentratsioon krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiportfellis eri vastaspoolte järgi;
• g. kliendi või omavahel seotud klientide rühma liik ja krediidivõimelisus;
• h. rikkumise lahendamiseks juba võetud meetmed.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu rikkumiste ajalugu

Pädev asutus peaks arvesse võtma krediidiasutuse või investeerimisühingu varasemaid rikkumisi ning nendel juhtudel piirmäärade järgimise taastamiseks võetud meetmete ulatust. Pädev asutus peaks korduvate rikkumiste korral eelkõige hindama, kas uus rikkumine on toimunud samal põhjusel kui varem tuvastatud juhtudel.

Rikkumisest või piirmäärade järgimise taastamise parandusmeetmetest teatamise kiirus

Kui krediidiasutus või investeerimisühing viivitab rikkumisest teatamisega, võib pädev asutus kaaluda krediidiasutusele või investeerimisühingule piirmäärade järgimise taastamiseks lühema tähtaja andmist.

Rikkumise põhjus(ed) või korduv olemus, keerukus ja ulatus

Pädev asutus peaks hindama rikkumise põhjusi ning võimaliku mõju olulisust krediidiasutusele või investeerimisühingule praegusel ajahetkel ja tulevikus.

Pädev asutus võib vajada ja nõuda lisateavet, kui rikkumise põhjused on keerukad.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu üldine finantsseisund

Pädev asutus peaks kaaluma, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavus regulatiivsetele kapitalinõuetele (esimese taseme põhiomavahendite suhtarv, esimese taseme omavahendite suhtarv, koguomavahendite suhtarv) ületab oluliselt miinimumtaset.

Üldine riskikontsentratsioon krediidiasutuse või investeerimisühingu krediidiportfellis eri vastaspoolte järgi

Pädev asutus peaks arvestama krediidiasutuse või investeerimisühingu riskijuhtimistavade piisavust ja lähenemisviisi hajutamisele. Kliendi liik ja krediidivõimelisus

Pädev asutus peaks arvesse võtma vastaspoole liiki ja tema krediidivõimelisust. Pädev asutus peaks hindama, kas asjaomase kliendi või omavahel seotud klientide rühma võimalik makseviivitus ja sellest tulenev kahju võib vähendada regulatiivse kapitali suhtarve alla miinimumnõuete.

Rikkumise lahendamiseks juba võetud meetmed

Pädev asutus peaks arvestama krediidiasutuse või investeerimisühingu juba võetud meetmeid, eelkõige arvestades asjaolu, et mõni neist meetmetest võib lõpuks hõlbustada piirmäärade järgimise kiiret taastamist.