Tegevus ja teavitamine näitaja rikkumise korral

Selleks, et näitaja rikkumine täidaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1075 artikli 5 lõike 3 punkti a kohaselt koostatud finantsseisundi taastamise kavas toodud sisekordade alusel maksimaalselt oma hoiatuspotentsiaali, peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud viivitamatult ja igal juhul:

• a. ühe tööpäeva jooksul pärast finantsseisundi taastamise kava näitaja rikkumist teavitama krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorganit, aktiveerides asjaomase eskalatsioonimenetluse, et tagada rikkumise käsitlemine ja vajaduse korral tegutsemine; ja
• b. teatama hiljemalt ühe täiendava tööpäeva jooksul pärast punktis a nimetatud asutusesisest eskaleerimist finantsseisundi taastamise kava näitaja rikkumisest asjaomasele pädevale asutusele.

Finantsseisundi taastamise kava näitaja rikkumise korral peaks krediidiasutuse või investeerimisühingu juhtorgan direktiivi 2014/59/EL artikli 9 lõike 1 alusel ka olukorda hindama, otsustama, kas kriisilahendusmeetmete rakendamine on vajalik, ning pädevat asutust kohe tehtud otsusest teavitama.

Krediidiasutuse või investeerimisühingu eelmises punktis nimetatud otsus peaks põhinema rikkumise asjaolude põhjendatud analüüsil. Kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab finantsseisundi taastamise kava alusel meetmeid võtta, tuleks pädevale asutusele esitada vastavas stressiolukorras kasutatav võimalike usaldusväärsete ja teostatavate taastamise võimaluste loetelul põhinev tegevuskava ning rikkumise parandamise ajakava. Kui otsustatakse meetmete võtmisest loobuda, tuleb pädevale asutusele esitatavas selgituses selgelt välja tuua, miks seda ei tehta, ning vajaduse korral selgitada, kuidas saab konkreetset liiki näitajaid ja nende rikkumisi taastamise meetmeid kasutamata parandada.

Pädevale asutusele tuleks teatada kõigist krediidiasutuse või investeerimisühingu võetavatest või isegi vaid kaalutavatest meetmetest ka juhul, kui neid ei ole finantsseisundi taastamise kavas mainitud. Seetõttu peaksid taastamise võimalused üldiselt hõlmama nii erakorralise iseloomuga meetmeid kui ka meetmeid, mida saaks komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2016/1075 artikli 8 kohaselt kasutada ka tavapärases äritegevuses (näiteks hädaolukorra lahendamise meetmetest ekstreemsemate ja radikaalsemate taastamise võimalusteni).

Lõpliku otsuse finantsseisundi taastamise kava võimaliku aktiveerimise kohta teeb krediidiasutus või investeerimisühing ning rikkumine ei käivita seda automaatselt. Pädev asutus peaks pärast rikkumisest teatamist asutusega aktiivselt suhtlema.

Pädev asutus peaks eelmises lõigus toodu kontekstis jälgima (i) krediidiasutuse või investeerimisühingu eskalatsioonimenetluse nõuetekohast ja õigeaegset aktiveerimist ning (ii) asjaolu, kas kava aktiveerimise arutelu toimub krediidiasutuses või investeerimisühingus õigel juhtimistasandil. Pädev asutus peaks hindama, kas krediidiasutuse või investeerimisühingu esitatud taastamise võimaluste kasutamise või kasutamata jätmise otsuse põhjused on läbipaistvad ja põhjendatud.