5.1 Müügi ettevalmistus

Kriisilahendusasutused peaksid kriisilahenduskavades või mis tahes täiendavates dokumentides sätestama, kuidas nad saavad lõikes 50.a osutatud müügiprotsessi võimalikult läbipaistval viisil sujuvalt läbi viia.

Selleks et tagada ettevõtte võõrandamise kui kriisilahendusvahendi teostatavus/usaldusväärsus, peaks kriisilahendusasutus krediidiasutuste ja investeerimisühingute toetusel eelnevalt kindlaks määrama kriteeriumide loetelu, millele potentsiaalsed omandajad võivad eeldatavalt vastata, võttes aluseks ülekandeala omadused ja olemasolevate turuosaliste omadused ning välised tegurid (näiteks regulatiivsed kaalutlused seoses turu kontsentratsiooniga, vajadus litsentside ja tegevuslubade järele; ja kõik turule sisenemise tõkked). Kriisilahendusasutustel peaks olema võimalik ära kasutada järelevalveasutustele kättesaadavat teavet ja finantsseisundi taastamise kavades sisalduvat teavet.

Kuigi müügistrateegia sõltub ülekandeala määratlusest (krediidiasutusele ja investeerimisühingule ja olukorrale omane), peaksid kriisilahendusasutused välja töötama müügiprotsessi, võttes arvesse vähemalt järgmisi elemente:

• - Müügiprotsessi ajakava: ajakava koos vahe-eesmärkide ja tulemustega;
• - Operatiivsete alamprotsesside määratlemine koos ülesannete selge jaotusega eri rühmade ja ekspertide vahel, mis hõlmavad kriisilahendusasutusi, krediidiasutusi ja investeerimisühinguid, pädevaid asutusi ja kõiki asjaomaseid osalejaid kooskõlas lõigetega 56 ja 57;
• - Meeskondade ja organite koosseis ja ülesanded;
• - Müügiraamistikku ja turustusprotsessi toetavad dokumendid (sealhulgas, kuid mitte ainult; konfidentsiaalsuskokkulepe ja muud juriidilised dokumendid; pakkujatele kättesaadavad vormid; pakkumiste hindamislehed; kriteeriumide loetelu; hankedokumendid ja väliskonsultantide volitused; ja meediasuhtluse vormid);
• - Konfidentsiaalne suhtluskanal (-kanalid), teabevahetuskava(d) ning teave, andmed ja aruanded.

Määrates kindlaks ajakava kooskõlas direktiivi 2014/59/EL artikli 10 lõike 7 punktidega d ja j, peaksid kriisilahendusasutused arvesse võtma ülekandmisega seotud erinevaid vahe-eesmärke, eelkõige kriisilahenduse kavandamise aruandekuupäeva¹¹ , hindamiskuupäeva¹² , kriisilahenduse kuupäeva¹³ ja ülekandekuupäeva(sid).

¹¹ Kooskõlas komisjoni 23. oktoobri 2018. aasta rakendusmääruse (EL) 2018/1624, millega kehtestatakse rakenduslikud tehnilised standardid seoses sellise korra ning standardvormide ja -mallidega, mida kasutatakse teabe esitamiseks eesmärgiga koostada kriisilahenduskavad krediidiasutuste ja investeerimisühingute jaoks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2014/59/EL, ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1066, artikliga 5 (ELT L 277, 7.11.2018, lk 1–6).

¹² Nagu on kajastatud EBA käsiraamatus kriisilahenduse eesmärgil toimuva hindamise kohta (EBA hindamiskäsiraamat).

¹³ Nagu on määratletud komisjoni delegeeritud määruse 2018/345 artikli 1 punktis j.

Kriisilahendusasutused peaksid kindlaks tegema heakskiidud või nõusolekud, mis ei kuulu direktiivi 2014/59/EL artikli 63 lõikes 2 osutatud erandite alla, ning tagama, et neid müügiprotsessis käsitletakse. Need võivad hõlmata Euroopa Komisjoni heakskiitu seoses Euroopa mõõtmega koondumisele kooskõlas nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrusega (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELi ühinemiskontrolli eeskirjad)¹⁴ . Kriisilahendusasutused peaksid kaaluma suhtlust turuasutuste ja muude asutustega, kelle puhul eeldatakse müügiprotsessi sekkumist. Nimetatud suhtlus teiste ametiasutustega peaks toimuma õigeaegselt ja see ei tohiks muuta müügi ajakava kriisilahenduskõlblikkuse seisukohast ebasobivaks.

¹⁴ Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus) (ELT L 024, 29/01/2004, lk 0001–0022).

Piiriüleste konsolideerimisgruppide, piiriülese ülekandeala või piiriüleste tehingute puhul peaksid kriisilahendusasutused vajaduse korral arutama oma müügiraamistikku teiste kriisilahendusasutuste ja pädevate asutustega, et leppida kokku ülesannete jaotuses, teabevahetuses ja ajakavas, ajakohastada korrapäraselt müügiraamistikku ja tagada konfidentsiaalsete suhtlusliinide olemasolu. Arutelusid võib pidada näiteks kriisilahenduse kolleegiumides, kui need on olemas, või kriisiohjerühmades, kui need on olemas (globaalsete süsteemselt oluliste ettevõtjate puhul), või ad hoc ja vähem ametlikul alusel.

Kriisilahendusasutused peaksid tagama, et nende müügiprotsessi kohaldatakse vähemalt kahe stsenaariumi korral: müük, mis järgneb direktiivi 2014/59/EL artikli 39 kohasele turustamisprotsessile (mida võib kvalifitseerida strateegiliseks ettevõtte võõrandamiseks) ja müük ilma turustusprotsessita, nagu on sätestatud direktiivi 2014/59/EL artikli 39 lõikes 3 (mida võib kvalifitseerida kiirendatud ettevõtte võõrandamiseks).

Kriisilahendusasutus peaks olema valmis võimalikult kiiresti ja hiljemalt maksejõuetuks jäämise või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise väljakuulutamiseks hindama turustusprotsessi teostatavust kooskõlas EBA suunistega ettevõtete võõrandamise vahendi tõhususe kohta¹⁵ .

¹⁵ EBA suunised direktiivi 2014/59/EL artikli 39 lõike 4 kohaselt nende faktiliste asjaolude kohta, mis ohustavad oluliselt finantsstabiilsust, ja ettevõtte võõrandamise vahendi tulemuslikkusega seotud elementide kohta (EBA/GL/2015/04).

Müügiprotsess peaks tagama kiirendatud võõrandamise sujuva läbiviimise kriisilahenduse nädalavahetusel. Selleks peaks kriisilahendusasutusel olema võimalik seda ajakohastada (näiteks turu järelevalvetegevuse läbiviimisega; olemasoleva juurdepääsuga ajakohastele asjakohastele turuandmetele või olemasolevatele protsessidele, et nõuda selles küsimuses eksperdiabi), kooskõlas turutingimustega ja maksejõuetuks jäämise kuupäeva ülekandmise ulatusega, võimalike omandajate vastavuse kriteeriumide loeteluga ja eelnevalt kindlaksmääratud võimalike omandajate loeteluga, mis põhineb käesolevate suuniste punktil 19. Kriisilahendusasutus peaks võimalikult varakult hindama ettevõtte kiirendatud võõrandamise võimalikku mõju riigiabi eeskirjadele ja tagama kiirendatud müügi teostamise, mis vähendab kõnealuseid tagajärgi¹⁶ .

¹⁶ Kooskõlas EBA lõplike küsimustega 2015_2339.

Strateegilise ettevõtte võõrandamise puhul peaks kriisilahendusasutustel olema võimalik ajakohastada kriteeriumide loetelu, millele võimalikud omandajad peavad vastama, tuginedes käesolevate suuniste punktile 4.1 ja 19. Müügiprotsess peaks tagama strateegilise ettevõtte võõrandamise sujuva läbiviimise, tagades avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva turustusprotsessi (turustamisnõuded), mille eesmärk on maksimeerida müügihinda ja teha kindlaks võimalikud huvide konfliktid. Kõnealused kriteeriumid peaksid hõlmama mitmesuguseid näitajaid, mis on seotud võimalike omandajate rahalise, õigusliku ja tegevuse tugevusega, mis peaksid olema seotud ülekandealaga ega tohiks eelistada võimalikke eelnevalt kindlaks tehtud ostjaid. Kriisilahendusasutus võib nõuda kavasid, mis sätestavad võimaliku ostja ülekandeala integreerimise protsessi ja rõhutavad nõutavat suutlikkust.

Kriisilahendusasutused peaksid valmistuma välisabi taotlemiseks (sealhulgas konsultandid, õigusnõustajad või audiitorid) müügiprotsessi käigus või turundusprotsessi delegeerimiseks. Kriisilahendusasutuse vastutust ei tohiks delegeerida ning kriisilahendusasutus peaks olema kehtestanud protsessi väliskonsultantide valimiseks ja ametisse nimetamiseks eelnevalt kindlaksmääratud kriteeriumide alusel kindlaksmääratud volituste alusel, nende kontrollimiseks ja nende sisendi läbivaatamiseks, huvide konflikti puudumise tagamiseks ja konfidentsiaalsuse tagamiseks. Volituses tuleks muuhulgas selgelt määratleda eesmärgid ja tulemused, oodatavad eksperditeadmised ja ressursid, ajakava või tasud.

5.1.2 Sisemine eraldamine

Direktiivi 2014/59/EL lisa C jaos osutatud kriisilahenduskõlblikkuse hindamine peab põhinema krediidiasutuse või investeerimisühingu õiguslike ja ettevõttestruktuuride hindamisel (direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punkt 2), selle struktuuri keerukusel ja raskustel äriliinide konsolideerimisgrupi üksustega vastavusse viimisel (direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punkt 16) ning selle struktuuri kokkusobivusel valitud kriisilahenduse vahendi(te)ga (direktiivi 2014/59/EL lisa C jao punkt 21). Seepärast peaksid kriisilahendusasutused kaaluma, kuidas kõige paremini ette valmistada varade eraldamise vahendi süsteemi, võttes arvesse, et paljud ülekandeala komponendid ei pruugi asuda ühes juriidilises isikus või ühes äriliinis, ning peaksid vajaduse korral ja ilma et see piiraks direktiivi 2014/59/EL artikli 17 kohaseid õigusi, edendama portfellide eraldamist järgmiselt:

• a. Nõudes, et krediidiasutustel ja investeerimisühingutel oleksid käsiraamatud (vt punkt 75), milles sätestatakse, kuidas nad saaksid eraldada raskustes olevad varad¹⁷ ühte äriliini või ühte juriidilisse isikusse, kui varade eraldamise vahendit kriisilahendusstrateegias arvestatakse ja kui varade eraldamise vahendiks kõlblikud portfellid on grupi ümber hajutatud;
• b. Hinnates, kuidas direktiivi 2014/59/EL lisa A jao punkti 14 kohased finantsseisundi taastamise võimalused võiksid toetada raskustes olevate varade eraldamist ülejäänud konsolideerimisgrupist.

¹⁷ Raskustes olevaid varasid tuleb käesolevate suuniste puhul käsitada langenud väärtusega või alatootlike varadena, nagu on osutatud direktiivi 2014/59/EL põhjenduses 59.

Kui krediidiasutustel ja investeerimisühingutel palutakse näidata, kuidas nad saavad raskustes olevaid varasid eraldada, peaksid nad välja tooma, kuidas nende tegevus:

• - Hõlbustab mistahes diagnostikat, millele on osutatud EBA suunistes testide, läbivaatamiste või tegevuste kohta, mis võivad viia toetusmeetmete rakendamiseni¹⁸ , kuna enamik raskustes olevatest varadest koondatakse ühte spetsiaalsesse äriüksusesse;
• - Võimaldab nõuetekohaselt kindlaks teha lepingulised tõkked, raskustes oleva varaga seotud õiguslikud nõuded ja muud liiki ülekandetakistused;
• - Näeb ette raskustes olevate varade (ja seega täiendava kriisilahendusvahendi valikut toetavate äriliinide) lihtsam hindamine;
• - Loob äriüksuses kõrgetasemeline oskusteave raskustesse sattunud varadega tegelemiseks;
• - Viib spetsiaalse andmekogumi väljatöötamiseni, mis hõlmab probleemsete varadega seotud tagatiste ja õiguste küsimusi;
• - Tõstab esile nende valdkondade jaoks vajalikud konkreetsed teenused ja alustab korra rakendamist nende haldamiseks;
• - See võimaldab eraldada vajalikud vahendid (sealhulgas rahalised vahendid või töötajad), mida saaks kriisilahenduse hetkel hõlpsamini üle kanda, eelkõige teeninduskokkulepete abil.

¹⁸ EBA suunised, mis käsitlevad selliseid teste, läbivaatamisi või tegevusi, mis võivad viia pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi artikli 32 lõike 4 punkti d alapunkti iii kohaste toetusmeetmete rakendamiseni (EBA/GL/2014/09).

Vajaduse korral peaksid krediidiasutused ja investeerimisühingud tõendama ka oma suutlikkust luua juriidilisi isikuid kooskõlas käesolevate suuniste punktiga 48.