4. Lihtsusega seotud kriteeriumid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 3 kohaldamisel tuleks mõistet „bilanss“ tõlgendada väärtpaberistamise tehingu algataja või temaga samasse gruppi kuuluva üksuse bilansina.

Topeltriskimaanduse puudumine (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõige 4)

Krediidiriskikaitse lepingust tulenevast kaitsest kaugemale ulatuv riskimaandus

Seda määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 4 kohast kriteeriumi tuleks mõista nii, et see keelab mitmekordse krediidiriskikaitse aluspositsioonide kogumist tuleneva krediidiriski suhtes, olenemata sellest, kas selline täiendav krediidiriskikaitse on seotud väärtpaberistamise seeriast, väärtpaberistamise seeria osast või aluspositsioonist tuleneva krediidiriski kaitsega, et tagada, et aluspositsioonide kogumi krediidiriski ei maandataks rohkem kui üks kord.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 4 kohaldamisel ei tohiks krediidiriskikaitse lepingu alusel eraldi väärtpaberistamise seeriatele, väärtpaberistamise seeriate eraldi osadele või eraldi aluspositsioonidele antavat eraldi krediidiriskikaitset pidada krediidiriskikaitse lepingust tulenevast kaitsest kaugemale ulatuvaks riskimaanduseks. Kinnitused ja tagatised (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõige 6)

Väärtpaberistamise tehingu algatajaga ühte gruppi kuuluv üksus

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 6 kohaldamisel tuleks „gruppi“ tõlgendada kui konsolideerimisgruppi, millesse üksus kuulub raamatupidamise või usaldatavusnormatiivide täitmise eesmärgil.

Üksus, mille üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 6 kohaldamisel tuleks mõistet „üksus, mille üle tehakse järelevalvet konsolideeritud alusel“ tõlgendada selle määruse artikli 26b lõike 3 tähenduses.

Vähemalt sama ranged laenude väljastamise standardid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 6 punkti e kohaldamisel tuleks väärtpaberistatud riskipositsioonidele kohaldatavaid laenude väljastamise standardeid võrrelda laenude väljastamise standarditega, mida kohaldati samalaadsetele riskipositsioonidele väärtpaberistatud riskipositsioonide algatamise ajal.

Eelmise punkti täitmine ei tähenda, et väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja peaks väärtpaberistatud riskipositsioonide valimise ajal või täpselt nende väärtpaberistamise ajal hoidma oma bilansis samalaadseid riskipositsioone, samuti ei nõua see, et samalaadseid riskipositsioone tegelikult algatati väärtpaberistatud riskipositsioonide algatamise ajal.

Väärtpaberistamise tehingu algataja parima teadmise kohaselt

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 6 punkti f kohaldamisel tuleks „parima teadmise“ nõue lugeda täidetuks, kui algataja kasutab teavet, mis on saadud mis tahes järgmistest allikatest ja asjaoludest või nende allikate ja asjaolude mis tahes kombinatsioonist:

• a. riskipositsioonide algatamisel saadud teave võlgnike kohta;
• b. väärtpaberistamise tehingu algatajalt riskipositsioonide haldamisel või riskijuhtimisel saadud teave;
• c. kolmanda isiku teated väärtpaberistamise tehingu algatajale;
• d. avalik teave või teave ühe või mitme krediidiregistri kannetest halva krediidiajalooga isikute kohta aluspositsiooni algatamise ajal, üksnes ulatuses, kuivõrd seda teavet on juba punktide a, b ja c kontekstis arvesse võetud, ja kooskõlas kohaldatavate regulatiivsete ja järelevalvenõuete, sealhulgas määruse (EL) 2017/2402 artiklis 9 sätestatud kindlate laenuandmise kriteeriumidega. Sobivuskriteeriumid, aktiivne portfelli valitsemine (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõige 7)

Aktiivne portfelli valitsemine

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 7 kohaldamisel tuleks aktiivset portfelli valitsemist mõista kui portfelli valitsemist, mille korral esineb üks järgmistest olukordadest:

• a. portfelli valitsemise tulemusena sõltuvad väärtpaberistamise tulemusnäitajad nii aluspositsioonide tulemusnäitajatest kui ka väärtpaberistamise portfelli valitsemise tulemusnäitajatest, mistõttu ei ole investoril võimalik modelleerida aluspositsioonide krediidiriski ilma portfellivalitseja portfelli valitsemise strateegiat arvestamata;
• b. portfelli valitsetakse spekulatiivsel eesmärgil, et saavutada paremad tulemusnäitajad, kõrgem tootlus, üldine finantstulu või muu puhtalt rahaline või majanduslik kasu.

Portfelli valitsemise meetodid, mida ei tohiks pidada aktiivseks portfelli valitsemiseks, hõlmavad järgmist:

• a. regulatiivse vaidluse või juurdluse objektiks olevate aluspositsioonide asendamine, kui sellise asendamise eesmärk on selle vaidluse lahendamise hõlbustamine või juurdluse lõpetamine;
• b. uute aluspositsioonide omandamine nn käivitamisperioodi jooksul, et suurendada aluspositsioonide väärtust väärtpaberistamise kohustuste väärtuseni.

Selged sobivuskriteeriumid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 7 kohaldamisel tuleks sobivuskriteeriume mõista kui selgeid, kui nende järgimist on võimalik kohtus kindlaks määrata nii õiguslikust kui ka faktilisest seisukohast või mõlemal viisil.

Pärast tehingu sulgemist lisatud riskipositsioonide sobivuskriteeriumid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 7 kohaldamisel tuleks vastavust „sobivuskriteeriumidele, mis ei ole leebemad kui need, mida kohaldati aluspositsioonide algsel valimisel“ mõista nii, et sobivuskriteeriumid ei ole vähem ranged kui aluspositsioonide suhtes tehingu sõlmimisel kohaldatud sobivuskriteeriumid.

Eelmise punkti kohaselt aluspositsioonidele kohaldatavad sobivuskriteeriumid tuleks täpsustada tehingu dokumentides ja need peaksid osutama riskipositsiooni tasemel kohaldatud sobivuskriteeriumidele. Lubatud kõrvaldamine

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 7 neljandas lõigus on sätestatud ammendav loetelu asjaoludest, mille korral võib aluspositsiooni tehingust kõrvaldada.

Homogeensus, aluspositsioonidega seotud kohustused, perioodilised maksevood, vabalt võõrandatavate väärtpaberite puudumine (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõige 8)

Lepinguliselt siduvad ja täitmisele pööratavad kohustused

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 8 teise lõigu kohaldamisel tuleks lepinguliselt siduvaid ja täitmisele pööratavaid kohustusi, mis annavad võlgnike ja (vajaduse korral) garantiiandjate suhtes täieliku regressiõiguse, mõista järgmiselt: need tähendavad kõiki aluspositsioone käsitlevas lepingusättes sisalduvaid kohustusi, mis on investorite jaoks asjakohased, sest need mõjutavad võlgniku ja (vajaduse korral) garantiiandja mis tahes kohustusi teha makseid või anda tagatisi.

Perioodiliste maksevoogudega riskipositsioonid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 8 kolmanda lõigu kohaldamisel peaksid kindlapiiriliste perioodiliste maksevoogudega riskipositsioonid hõlmama järgmist:

• a. ühes osas tasutavad riskipositsioonid uueneva väärtpaberistamise korral määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 12 punkti a alusel;
• b. krediitkaartidega seotud riskipositsioonid;
• c. riskipositsioonid, mille osamaksed koosnevad intressidest ja mille põhisumma makstakse tagasi lõpptähtpäeval, sealhulgas ainult intressimaksetega hüpoteeklaenud;
• d. riskipositsioonid, mille osamaksed koosnevad intressidest ja põhisumma osalisest tagasimaksest, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

• e. ajutiste maksepuhkustega riskipositsioonid, mille võlgnik ja laenuandja on lepingus kokku leppinud. Laenude väljastamise standardid, väärtpaberistamise tehingu algataja asjatundlikkus (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõige 10)

Varasemate laenude väljastamise standardite oluliste muutuste teatavakstegemine

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 10 esimese lõigu kohaldamisel tuleks laenude väljastamise standardite olulisi muutusi, mille täielik teatavakstegemine on nõutav, mõista kui selliseid olulisi muutusi laenude väljastamise standardites, mida kohaldatakse riskipositsioonidele, mis lisatakse aluspositsioonide kogumisse pärast väärtpaberistamise sulgemist portfelli valitsemise kontekstis, nagu on osutatud punktides 20 ja 21.

Laenude väljastamise standardite muutused tuleks tunnistada oluliseks, kui need kuuluvad ühte järgmistest laenude väljastamise standardite muutuste liikidest:

• a. muutused, mis mõjutavad delegeeritud määruse (EL) 2019/1851 artikli 1 esimese lõigu punktis b täpsustatud laenude väljastamise standardite sarnasuse nõuet;
• b. muutused, mis mõjutavad oluliselt aluspositsioonide kogumi üldist krediidiriski või oodatavaid keskmisi tulemusnäitajaid, ilma et need oluliselt muudaks aluspositsioonidega seotud krediidiriski hindamise meetodit.

Laenude väljastamise standardite muutuste teatavakstegemisel tuleks alati lisada selgitus muutuste eesmärgi kohta.

Seoses klientide vastu esitatud nõuetega, mis ei ole algatatud laenu vormis, tuleks artikli 26b lõike 10 esimese lõigus osutatud laenude väljastamise standardeid mõista kui krediidistandardeid, mida müüja kohaldab sama liiki lühiajalisele krediidile, mille tagajärjel tekib väärtpaberistatud riskipositsioon oma toodete ja teenuste müügiga seoses klientidega kokkulepitud makse-eesmärkide kontekstis.

Eluasemelaenud

Kooskõlas määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 10 teise lõiguga ei tohiks aluspositsioonide kogum sisaldama eluasemelaene, mida nii turustati kui ka väljastati eeldusel, et laenutaotlejat või vahendajaid teavitati, et esitatud teavet ei pruukinud laenuandja kontrollida.

See nõue ei hõlma eluasemelaene, mida väljastati, kuid ei turustatud eeldusel, et laenutaotlejat või vahendajaid teavitati, et esitatud teavet ei pruukinud laenuandja kontrollida, või et laenutaotleja või vahendajad said sellest teada pärast laenu väljastamist.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 10 teise lõigu kohaldamisel tuleks esitatud teabeks lugeda üksnes asjakohast teavet. Teabe asjakohasus peaks põhinema sellel, kas teave on asjakohane laenu väljastamise parameeter, näiteks teave, mida loetakse asjakohaseks laenuvõtja krediidivõime hindamisel, tagatisele juurdepääsu hindamisel ja pettuste riski vähendamisel.

Tavaliselt loetakse asjakohaseks teabeks üldiste tulu mittetoovate hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude korral sissetulekut ja tulutoovate hüpoteegiga tagatud eluasemelaenude korral renditulu. Teavet, mis ei ole laenude väljastamise parameetrina kasulik, näiteks mobiiltelefoninumbrid, ei tuleks lugeda asjakohaseks teabeks.

Kolmandate riikide samaväärsed nõuded

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 10 kolmanda lõigu kohaldamisel tuleks kolmandate riikide laenuvõtjate krediidivõimet hinnata (kui asjakohane) järgmiste põhimõtete alusel, nagu on sätestatud direktiivides 2008/48/EÜ ja 2014/17/EÜ:

• a. enne krediidilepingu sõlmimist hindab laenuandja laenuvõtja krediidivõimet piisava teabe alusel, mis on saadud laenuvõtjalt, ja vajaduse korral asjaomase andmebaasi andmete põhjal;
• b. kui lepingupooled lepivad kokku krediidi kogusumma muutmise pärast krediidilepingu sõlmimist, peaks laenuandja ajakohastama tema käsutuses olevat finantsteavet laenuvõtja kohta ning hindama laenuvõtja krediidivõimet enne krediidi kogusumma mis tahes olulist suurendamist;
• c. laenuandja peaks enne krediidilepingu sõlmimist põhjalikult hindama laenuvõtja krediidivõimet, piisavalt arvestades tegureid, mis on asjakohased selleks, et kontrollida laenuvõtja väljavaateid täita krediidilepingu kohustusi;
• d. hindamise aluseks olevad menetlus ja teave tuleks dokumenteerida ja säilitada;
• e. krediidivõime hindamisel ei tuleks tugineda ülekaalukalt asjaolule, et elamukinnisvara väärtus ületab krediidi summat, või eeldusele, et elamukinnisvara väärtus tõuseb, v.a kui krediidilepingu eesmärk on elamukinnisvara ehitamine või renoveerimine;
• f. laenuandjal ei tohiks olla võimalust lepingut pärast selle sõlmimist laenuvõtja kahjuks tühistada või muuta põhjendusega, et krediidivõimet hinnati valesti;
• g. laenuandja peaks võimaldama laenuvõtjale krediiti ainult siis, kui krediidivõime hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse krediidilepinguga nõutavatel tingimustel;
• h. laenuvõtja krediidivõimet tuleks uuesti hinnata ajakohastatud teabe alusel enne krediidi kogusumma mis tahes olulist suurendamist krediidilepingu sõlmimise järel, v.a kui sellise lisakrediidi andmisega arvestati esialgses krediidivõime hinnangus. Väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja asjatundlikkuse määramise kriteeriumid

asjatundlikkus määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 10 neljanda lõigu kohaste väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise alal, tuleks kohaldada mõlemat järgmist tingimust:

• a. väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja juhtorgani liikmetel ning väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise eest vastutavatel juhtivtöötajatel, kes ei ole juhtorgani liikmed, peaksid olema piisavad teadmised ja oskused väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamise kohta;
• b. arvestada tuleks järgmisi asjatundlikkuse kvaliteedi põhimõtteid:

kehtib üks järgmisest kahest tingimusest:

• a. sellise üksuse või konsolideerimisgrupi äritegevus, kuhu üksus raamatupidamislikul või usaldatavusnõuete täitmise eesmärgil kuulub, on hõlmanud väärtpaberistatavate riskipositsioonidega samalaadsete riskipositsioonide algatamist vähemalt viie aasta jooksul;
• b. kui punktis a nimetatud nõue ei ole täidetud, peavad olema täidetud mõlemad järgmised tingimused:

Et tõendada töökogemuse kestust aastates, tuleks asjaomast asjatundlikkust avalikustada piisavalt üksikasjalikult ja kooskõlas kehtivate konfidentsiaalsusnõuetega, et võimaldada investoritel täita oma kohustusi vastavalt määruse (EL) 2017/2402 artiklile 5.

Samalaadsed riskipositsioonid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 10 neljanda lõigu kohaldamisel tuleks riskipositsioone pidada samalaadseteks, kui on täidetud üks järgmistest tingimustest:

• a. riskipositsioonid kuuluvad ühte delegeeritud määruse (EL) 2019/1851 artikli 1 esimese lõigu punkti a alapunktides i–iii või v–vii osutatud varaliikidest;
• b. riskipositsioonid kuuluvad delegeeritud määruse (EL) 2019/1851 artikli 1 esimese lõigu punkti a alapunktis iv osutatud varaliiki ning sama määruse artikli 2 lõike 3 punktis a osutatud võlgniku liiki;
• c. riskipositsioonid kuuluvad delegeeritud määruse (EL) 2019/1851 artikli 1 esimese lõigu punkti a alapunktis viii viidatud varaliiki ning neil on sarnased omadused seoses sama määruse artikli 2 lõikes 6 viidatud mis tahes homogeensusteguritega.

Puuduvad makseviivituses olevad riskipositsioonid ning riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike/garantiiandjate suhtes (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõige 11)

Makseviivituses olevad riskipositsioonid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 246b lõike 11 kohaldamisel tuleks makseviivituses olevaid riskipositsioone tõlgendada määruse (EL) 575/2013 artikli 178 lõike 1 tähenduses, nagu on täpsustatud delegeeritud määruses tähtajaks tasumata krediidi iseloomuga nõude olulisuse piirmäära kohta, mis on välja töötatud kõnealuse määruse artikli 178 kohaselt, ja EBA suunistes makseviivituse mõiste kohaldamise kohta selle määruse artikli 178 lõike 7 alusel.

Kui väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja ei ole asutus ja seega määrust (EL) nr 575/2013 tema suhtes ei kohaldata, peaks väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja vastama eelmises punkti suunistele ulatuses, milles nende kohaldamist ei peeta põhjendamatult koormavaks. Sellisel juhul peaks väärtpaberistamise tehingu algataja või algne laenuandja rakendama kindlaksmääratud protsesse ja teavet, mis on saadud võlgnikelt riskipositsioonide algatamise kohta või väärtpaberistamise tehingu algatajalt riskipositsioonide haldamise või riskijuhtimise protsessi käigus või mille on väärtpaberistamise tehingu algatajale teatanud kolmas isik. Riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 11 kohaldamisel tuleks selle lõike punktides a–c sätestatud asjaolusid mõista kui halvenenud krediidikvaliteedi määratlust. Muudele võimalikele halvenenud krediidikvaliteedi asjaoludele, mida punktides a–c ei ole nimetatud, käesolev nõue ei laiene.

Keeldu, et aluspositsioonide kogum ei tohiks hõlmata aluspositsioone halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku või garantiiandja suhtes, nagu on sätestatud määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõikes 11, tuleks mõista kui nõuet, et valimise ajal peaks olema regressiõigus väärtpaberistatud riskipositsiooni kogusummale vähemalt ühe halvenenud krediidikvaliteediga osapoole suhtes, sõltumata sellest, kas osapool on võlgnik või garantiiandja. Seetõttu ei tohiks aluspositsioonid hõlmata kumbagi alljärgnevast:

• a. riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku suhtes, kui väärtpaberistatud riskipositsiooni kogusummale ei ole garantiiandjat;
• b. riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgniku suhtes, kellel on halvenenud krediidikvaliteediga garantiiandja.

Väärtpaberistamise tehingu algataja või algse laenuandja parima teadmise nõue

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 11 kohaldamisel tuleks parima teadmise nõue lugeda täidetuks, kui teave saadakse üksnes järgmiste allikate ja asjaolude kombinatsioonide põhjal:

• a. võlgnikelt riskipositsioonide algatamise kohta;
• b. väärtpaberistamise tehingu algatajalt riskipositsioonide haldamisel või riskijuhtimisel;
• c. kolmanda isiku teated väärtpaberistamise tehingu algatajale;
• d. avalik teave või teave ühe või mitme krediidiregistri kannetest halva krediidiajalooga isikute kohta aluspositsiooni algatamise ajal, üksnes ulatuses, kuivõrd seda teavet on juba punktide a, b ja c kontekstis arvesse võetud, ja kohaldatavate regulatiivsete ja järelevalvenõuete, sealhulgas määruse (EL) 2017/2402 artiklis 9 sätestatud kindlate laenuandmise kriteeriumide alusel. Erandiks on klientide vastu esitatud nõuded, mis ei ole algatatud laenu vormis ja mille suhtes laenuandmise kriteeriume ei ole vaja kohaldada. Riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes, kelle suhtes on toimunud võla restruktureerimise protsess

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 11 punkti a kohaldamisel tuleks nõuet välistada riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes, kelle suhtes on toimunud seoses viivisnõuetega võla restruktureerimise protsess, mõista järgmiselt: see osutab nii asjaomase võlgniku või garantiiandja restruktureeritud riskipositsioonidele kui ka tema restruktureerimisele mittekuuluvatele riskipositsioonidele. Selle punkti kohaldamisel ei tohiks võlgnikku või garantiiandjat liigitada määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 11 punkti a alapunktide i ja ii nõuetele vastavate restruktureeritud riskipositsioonide alusel halvenenud krediidikvaliteediga võlgnikuks või garantiiandjaks.

Krediidiregister

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 11 punktis b sätestatud nõuet tuleks mõista nii, et see on piiratud riskipositsioonidega võlgnike või garantiiandjate suhtes, kelle kohta kehtivad aluspositsiooni algatamise ajal mõlemad järgmised nõuded:

• a. võlgnik või garantiiandja on krediidiregistris säilitatava negatiivse staatuse või negatiivsete andmete alusel selgesõnaliselt kantud krediidiregistrisse kui halva krediidiajalooga üksus;
• b. võlgnik või garantiiandja on krediidiregistris krediidiriski hindamise jaoks asjakohastel põhjustel.

Lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on oluliselt suurem kui võrreldavate riskipositsioonide puhul

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 11 punkti c kohaldamisel tuleks eeldada, et riskipositsioonid halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes ei saa krediidikvaliteedi hinnangut või krediidikvaliteedi astet, mis näitaks, et lepingus kokkulepitud maksete tegemata jätmise risk on oluliselt suurem kui väärtpaberistamise tehingu algataja hoitavatel võrreldavatel, väärtpaberistamisele mittekuuluvatel riskipositsioonidel muude halvenenud krediidikvaliteediga võlgnike või garantiiandjate suhtes, kui kehtivad mõlemad järgmised tingimused:

• a. kõige asjakohasemad aluspositsioonide ja võrreldavate riskipositsioonide eeldatavaid tulemusnäitajaid määravad tegurid on sarnased;
• b. selliste näitajate alusel nagu varasemad tulemused või asjaomased mudelid on punktis a osutatud sarnasusele tuginedes mõistlik eeldada, et tehingu eluea jooksul või neljast aastast pikema elueaga tehingu korral maksimaalselt nelja aasta jooksul ei oleks aluspositsioonide tulemusnäitajad võrreldavate riskipositsioonide omadest oluliselt halvemad.

Eelmise punkti nõuded tuleks lugeda täidetuks, kui kehtib üks järgmisest kahest tingimusest:

• a. aluspositsioonid ei hõlma riskipositsioone, mis on liigitatud ebatõenäoliselt laekuvaks, langenud väärtusega või viivisnõudeks või on liigitatud samalaadseks nõudeks asjaomase raamatupidamistava järgi;
• b. aluspositsioonid ei hõlma riskipositsioone võlgnike või garantiiandjate suhtes, kelle krediidireitingutel või muudel krediidikvaliteedi künnistel põhinev krediidikvaliteet on oluliselt halvem kui selliste võrreldavate riskipositsioonidega seotud võlgnike või garantiiandjate krediidikvaliteet, mille väärtpaberistamise tehingu algataja algatab tavapärase laenutegevuse ja krediidiriski strateegia käigus.

Teinud vähemalt ühe makse (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõige 12)

Kriteeriumi kohaldamisala

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 12 kohaldamisel ei tuleks ühe riskipositsiooni täiendavate ettemaksete ja väljamaksete tegemist või sama riskipositsiooni restruktureerimist teatud laenuvõtjale pidada uue vähemalt ühe makse nõude käivitiks sellise riskipositsiooni suhtes.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 12 kohaldamisel peaks sama laenuvõtjaga seotud erineva eraldiseisva riskipositsiooni kavandatav valimine käivitama sellise riskipositsiooni suhtes uue vähemalt ühe makse nõude.

Vähemalt üks makse

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26b lõike 12 kohaldamisel peaks sellises nõudes, mille kohaselt peab aluspositsioonide lisamise hetkeks olema tehtud vähemalt üks makse, viidatud makse olema rendi-, põhisumma- või intressimakse või mis tahes muud liiki tavapärane makse, millele on viidatud riskipositsiooniga seotud lepingulises kokkuleppes.