+Suunised kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta (EBA/GL/2018/02)
---+1. Vastavus- ja aruandluskohustused
------+Käesolevate suuniste staatus
---------+1. Käesolev dokument sisaldab määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 kohaselt väljastatud suuniseid. …
---------+2. Suunistes esitatakse Euroopa Pangandusjärelevalve seisukoht nõuetekohaste järelevalvetavade …
------+Aruandlusnõuded
---------+3. Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 16 lõike 3 kohaselt peavad pädevad asutused teatama hiljemalt …
---------+4. Kooskõlas EBA määruse artikli 16 lõikega 3 avaldatakse teated Euroopa Pangandusjärelevalve …
---+2. Sisu, kohaldamisala ja mõisted
------+Sisu ja kohaldamisala
---------+5. Käesolevates suunistes kirjeldatakse järgmist: (a) süsteemid, mida finantseerimisasutused peavad …
------+Adressaadid
---------+6. Käesolevad suunised on suunatud määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 4 lõike 2 punktis i osutatud …
------+Mõisted
---------+7. Kui ei ole teisiti määratud, siis on kõigil direktiivis 2013/36/EL ja määruses (EL) nr 575/2013 …
---+3. Rakendamine
------+Kohaldamiskuupäev
---------+8. Pädevad asutused peaksid tagama, et finantseerimisasutused järgivad käesolevaid suuniseid alates …
------+Üleminekusätted
---------+9. Käesolevate suuniste sätete suhtes kohaldatakse järgmist üleminekukorda: (a) EBA suunistes …
------+Kehtetuks tunnistamine
---------+10. Alates 30. juunist 2019 tunnistatakse kehtetuks järgmised suunised: suunised kauplemisega …
---+4. Suunised kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta
------+4.1 Üldsätted
---------+11. Finantseerimisasutused peaksid käsitlema kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat …
---------+12. Finantseerimisasutused peaksid määrama kindlaks oma kauplemisportfellivälisest tegevusest …
---------+13. Finantseerimisasutused peaksid juhtima ja maandama kauplemisportfellivälisest tegevusest …
---------+14. Kui finantseerimisasutused arvutavad intressimäära liikumise mõju tulu perspektiivist, peaksid …
---------+15. Tulu muutus peaks olema baasstsenaariumi järgi oodatava tulu ning alternatiivse, kahjulikuma …
---------+16. Finantseerimisasutused peaksid käsitama viivisnõudeid (millest on maha arvestatud …
---------+17. Finantseerimisasutused peaksid käsitlema intressimäära tuletisinstrumente ja bilansiväliseid …
---------+18. Finantseerimisasutused peaksid jälgima ja hindama oma kauplemisportfellivälisest tegevusest …
---------+19. Finantseerimisasutused peaksid suuniste rakendamisel määrama oma jooksva ja tulevase avatuse …
---------+20. Kui finantseerimisasutused on hinnanud oma jooksvat ja tulevast avatust …
---------+21. Peale kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile jooksva ja tulevase …
------+4.2 Kapitali kindlaksmääramine, arvutamine ja allokeerimine
---------+22. Sisemise kapitali summade, liikide ja koosseisu hindamisel vastavalt direktiivi 2013/36/EL …
---------+23. Finantseerimisasutus peaks näitama, et tema sisemine kapital on kauplemisportfellivälisest …
---------+24. Asutused peaksid võtma oma ICAAP analüüsis kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+25. Finantseerimisasutused ei tohiks tugineda kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+26. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski jaoks vajaliku kapitali …
---------+27. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski jaoks vajaliku kapitali …
---------+28. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski jaoks hoitava sisemise kapitali …
---------+29. Majandusliku kapitali mudeleid kasutavad finantseerimisasutused peaksid tagama, et …
---------+30. Kui kaalutakse, kas lähtuvalt kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski …
---------+31. Finantseerimisasutused peaksid kaaluma sisemise kapitalipuhvri kohandamist, kui nende …
------+4.3 Juhtimiskord
---------+32. Finantseerimisasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski strateegia …
---------+33. Finantseerimisasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriskiga seotud …
---------+34. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski üldine strateegia peaks samuti …
---------+35. Finantseerimisasutused peaksid uute toodete kasutamise või uute tegevuste, riskide võtmise või …
---------+36. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski maandamiseks tuletisinstrumente …
---------+37. Finantseerimisasutused, kes kasutavad kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+38. Riskimaandamise kohta otsuste tegemisel peaksid finantseerimisasutused olema teadlikud …
---------+39. Konsolideerimisgruppi kuuluvad finantseerimisasutused peaksid tagama, et …
---------+40. Et nende sisemine juhtimiskorraldus vastaks direktiivi 2013/36/EL artiklitele 74 ja 88, peaksid …
---------+41. Eelkõige peaks juhtorgan vastutama järgmise eest: (a) arusaamine kauplemisportfellivälisest …
---------+42. Finantseerimisasutused peaksid kehtestama delegeerimiskorra ja -menetlused …
---------+43. Finantseerimisasutused peaksid määratlema oma kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+44. Finantseerimisasutused peaksid kohaldama kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale …
---------+45. Eriraamistiku abil tuleks jälgida sellistele instrumentidele nagu tuletisinstrumentidele …
---------+46. Juhtorgan peaks lähtuvalt oma üldisest kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+47. Poliitika peaks olema hästi põhjendatud, usaldusväärne ja dokumenteeritud ning käsitlema kõiki …
---------+48. Kõiki kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski põhimõtteid tuleks …
---------+49. Et finantseerimisasutuse kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise …
---------+50. Juhtorgan või selle esindajad peaksid tagama, et kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+51. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski kontrollipõhimõtete ja - …
---------+52. Finantseerimisasutused peaksid vaatama oma sisemised kontrollisüsteemid ja …
---------+53. Finantseerimisasutused peaksid laskma oma kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+54. IT-süsteemid ja rakendused, mida finantseerimisasutus kasutab kauplemisportfellivälisest …
---------+55. IT-süsteem ja tehingute süsteem peaksid suutma salvestada toodete ümberhindamise profiili …
---------+56. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmissüsteemid peaksid …
---------+57. Tehingusüsteem peaks eelkõige keerukate ja struktureeritud toodetega seoses võimaldama teabe …
---------+58. Juurutada tuleks IT-süsteemide nõuetekohased organisatsioonilised kontrollid, et vältida …
---------+59. Riskinäitajad peaksid tuginema usaldusväärsetele turuandmetele ja asutusesisestele andmetele. …
---------+60. Andmete hea kvaliteedi tagamiseks peaksid finantseerimisasutused rakendama asjakohaseid …
---------+61. Kui finantseerimisasutus jaotab rahavooge erinevatele ajavahemikele (näiteks GAP-analüüsis) või …
---------+62. Finantseerimisasutused peaksid tegema selgeks andmete töötlemisel tekkida võivate lahknevuste …
---------+63. Finantseerimisasutused peaksid võtma kasutusele nõuetekohased protsessid, et tagada grupis …
---------+64. Finantseerimisasutuste riskiteavituse sisesüsteemid peaksid andma õigel ajal täpset ja …
---------+65. Sisearuanded tuleks esitada juhtorganile või selle esindajatele koos asjakohasel tasemel …
---------+66. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski aruanded peaksid andma koondteavet …
---------+67. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski aruanded peaksid sisaldama …
---------+68. Kuigi juhtorgani või tema esindajate jaoks koostatavate aruannete liigid erinevad vastavalt …
---------+69. Nende aruannete alusel peaks juhtorganil või tema esindajatel olema võimalik hinnata …
---------+70. Asutusesisene mõõtmissüsteem peaks genereerima aruanded vormis, mis võimaldab …
---------+71. Finantseerimisasutused peaksid tagama, et kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+72. Valideerimisraamistik peaks sisaldama järgmisi põhielemente: (a) kontseptuaalse ja metoodilise …
---------+73. Eeldatavate algsete ja jooksvate valideerimistegevustega seoses tuleks kehtestada hierarhiline …
---------+74. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski näitajate riskijuhtimise mudel …
---------+75. Läbivaatamise ja valideerimise tulemused ning võimalikud mudeli kasutamise soovitused tuleks …
---------+76. Jooksva läbivaatamise protsessis peaks olema kehtestatud erandlikud käivitavad sündmused, mis …
---------+77. Aja jooksul tehtud tähelepanekute ja saadud uue teabe põhjal võidakse heakskiidetud mudelit …
---------+78. Finantseerimisasutused võivad tugineda kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
---------+79. Mudeli sisendid ja eeldused, mis pärinevad asutusesisestest mudelprotsessidest või kolmandatelt …
------+4.4 Mõõtmine
---------+80. Finantseerimisasutused peaksid rakendama usaldusväärseid sisemisi mõõtmissüsteeme, mis …
---------+81. Finantseerimisasutused peaksid mõõtma oma avatust kauplemisportfellivälisest tegevusest …
---------+82. Kui kommertsmarginaalid ja teised hinnavahe komponendid jäetakse majandusliku väärtuse …
---------+83. Tulu näitajate arvutamisel peaksid finantseerimisasutused hõlmama kommertsmarginaale.
---------+84. Finantseerimisasutused peaksid käsitlema viivisnõudeid (millest on maha arvestatud …
---------+85. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevale intressiriskile avatud positsioonide mõõtmisel …
---------+86. Finantseerimisasutused ei tohiks tugineda ühele riskinäitajale, vaid peaksid kasutama erinevaid …
---------+87. Finantseerimisasutus peaks mõistma täielikult iga kasutatava kvantitatiivse näitaja ja mudeli …
---------+88. Finantseerimisasutused peaksid tuvastama ja mõõtma kõiki kauplemisportfellivälisest tegevusest …
---------+Tabel 1. Kauplemisportfellivälise intressiriski alakomponentide kindlaksmääramine
---------+Komponent Meetod Rõhuasetus
------------+89. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski mõõtmiseks ja jälgimiseks peaksid …
------------+90. Finantseerimisasutused peaksid regulaarselt (vähemalt kord kvartalis ning suurema intressimäära …
------------+91. Samuti peaksid finantseerimisasutused kaaluma, kas kasutada tingimuslikku või tingimusteta …
------------+92. Finantseerimisasutused peaksid hindama riskipositsioone igas valuutas, milles neil neid on. …
------------+93. Intressimäära šokistsenaariumide valikul peaksid finantseerimisasutused võtma arvesse järgmist …
------------+94. Madala intressimääraga keskkondades peaksid finantseerimisasutused kaaluma ka negatiivse …
------------+95. Šokistsenaariumide tulemused peaksid olema sisendiks sobiva juhtimistasandi otsuste tegemisel. …
------------+96. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski stressiteste tuleks arvestada …
------------+97. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski stressiteste tuleks teha …
------------+98. Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski stressitestide raamistik peaks …
------------+99. Kogu ettevõtet hõlmavates stressitestides tuleks arvestada kauplemisportfellivälisest …
------------+100. Finantseerimisasutused peaksid tegema vastupidiseid stressiteste, et i) teha kindlaks …
------------+101. Haavatavate elementide testimisel stressitingimustes peaksid finantseerimisasutused kasutama …
------------+102. Stressistsenaariumide tulemused peaksid olema sisendiks sobiva juhtimistasandi otsuste …
------------+103. Finantseerimisasutused peaksid kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski …
------------+104. Finantseerimisasutused peaksid võtma seoses nii kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva …
------------+105. Kuivõrd turutingimused, konkurentsikeskkonnad ja strateegiad on ajas muutuvad, peaksid …
---------+a) Optsionaalsust sisaldavate finantstoodete käitumuslikud eeldused
------------+106. Optsioonide mõju hindamisel peaksid finantseerimisasutused võtma arvesse järgmist: (a) …
------------+107. Finantseerimisasutustes peaks olema kasutusel poliitika, mis reguleerib optsionaalsust …
---------+b) Konkreetsete ümberhindamise kuupäevadeta kliendikontode käitumuslikud eeldused
------------+108. Finantseerimisasutused peaksid intressiriski juhtimise otstarbel konkreetse ümberhindamise …
---------+c) Omakapitaliga seotud ettevõtteplaneerimise eeldused
------------+109. Kui finantseerimisasutused otsustavad võtta kasutusele omakapitalist tuleneva tulu …
------------+110. Omakapitali investeerimisaja eelduste üle otsustamisel peaksid finantseerimisasutused vältima …
------------+111. Tulu ja majandusliku väärtuse tundlikkusele omakapitalist tulenevate riskide juhtimiseks …
------------+112. Kui finantseerimisasutus ei ole määranud omakapitali investeerimisaja kohta selgesõnalisi …
------+4.5 Järelevalvealane võõrväärtustest
---------+113. Finantseerimisasutused peaksid arvutama regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) äkilise +/– 200 …
---------+114. Finantseerimisasutused peaksid arvutama regulaarselt (vähemalt kord kvartalis) intressimäära …
---------+115. Arvutades omakapitali majanduslikku väärtust punktide 113 ja 114 alusel, peaksid …
---------+116. Standardse omakapitali majandusliku väärtuse võõrväärtustesti arvutamisel peaksid …
---+I lisa – Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski (IRRBB) mõõtmise meetodid
---+II lisa – Põhjalikkuse maatriks kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski (IRRBB) mõõtmiseks
---+III lisa – Standardiseeritud intressimäära šokistsenaariumid
------+1. Intressimäära šokistsenaariumid ja šokkide suurused
------+2. Teiste valuutade kalibreerimine
------+3. Standardiseeritud intressimäära šokistsenaariumide parameetrid
English - European Union - Financial Industry -

Suunised kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta (EBA/GL/2018/02)

Suunised kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta (EBA/GL/2018/02)

https://www.eba.europa.eu/activities/single-rulebook/regulatory-activities/supervisory-review-and-evaluation-process-srep-and-pillar-2/guidelines-technical-aspects-management-interest-rate-risk-arising-non-trading-activities-under – PDF

1. Ülevaade

,
Pealkiri Regulatsioon
1. Vastavus- ja aruandluskohustused

1. Vastavus- ja aruandluskohustused

2. Sisu, kohaldamisala ja mõisted

2. Sisu, kohaldamisala ja mõisted

3. Rakendamine

3. Rakendamine

4. Suunised kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta

4. Suunised kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski juhtimise kohta

I lisa – Kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski (IRRBB) mõõtmise meetodid

Rahavoogude

mudelite Parameeter koostamineKirjeldus GAP-analüüsiga jaotatakse kõik olulised intressimääratundlikud instrumendid eelmääratudHõlmatud Parameetri piirangud riskid • See parameeter hindab ümberhindamise riski lineaarselt.
Tulupõhine:ajavahemikesse aegumise kuupäevadele, vastavalt mis nende on kas ümberhindamise lepingus fikseeritud või võiÜmberhindam • Lähtutakse eeldusest, et konkreetse
• GAP-analüüs: ümberhindamise aja erinevuspõhinevad käitumuslikel eeldustel. Analüüsi käigus arvutatakse iga ajavahemiku netopositsioonid. Hinnatakse ligikaudselt muutust, korrutades tulukõvera iga nihkest netopositsiooni tulenevat vastava netointressituluise risk (ainult ajavahemiku kõigi positsioonide paralleelrisk) lõpptähtajad jõuavad kätte või • hinnatakse Sellega ei saa ümber mõõta korraga. baasiriski ega
Tingimusteta rahavood (eeldatakse, et rahavoogude ajastus ei sõltu konkreetsest Majanduslik intressimäära stsenaariumist) väärtus: • Kestuse analüüs:intressimäära muutusega. Muudetud kestus näitab ligikaudselt finantsinstrumendi nüüdispuhasväärtuse suhtelist muutust, mis tuleneb tulukõvera marginaalsest paralleelsest nihkest ühe protsendipunkti võrra. Omakapitali muudetud kestusega mõõdetakse finantseerimisasutuse avatust tema pangaportfellis Omakapitali PV01 sisalduvale tuletatakse ümberhindamise omakapitali muudetud riskile.optsiooniriski. • Seda parameetrit kohaldatakse ainult tulukõvera marginaalsetele nihetele. Kumeruste olemasolul võib see Ümberhindam alahinnata muutuste mõju. suuremate intressimäära
omakapitali muudetudkestusest absoluutset ja muutust, sellega mõõdetakse mis tuleneb omakapitali tulukõvera väärtuse paralleelsestise paralleelrisk) risk (ainult • Seda kohaldatakse ainult tulukõvera
väärtus / PV01nihkest ühe baaspunkti (0,01%) võrra. Lähtepunkt on kõigi intressimääratundlike instrumentide rahavoogude jaotamine ajavahemikesse. Iga instrumendi tüübi jaoks valitakse asjakohane tulukõver. Iga instrumendi muudetud kestus arvutatakse tema nüüdispuhasväärtuse• paralleelsetele Sellega ei saa mõõta nihetele. optsiooniriski ning baasiriski kajastab see parimal juhul osaliselt.
Rahavoogude mudelite Parameeter koostamineKirjeldus muutusest, mis kaasneb tulukõvera 1 baaspunkti suuruse paralleelse nihkega. Omakapitali muudetud kestuse kindlaksmääramiseks korrutatakse varade muudetud kestus varade ja omakapitali jagatisega ning lahutatakse sellest kohustuste ja omakapitali jagatise ning kohustuste muudetud kestuse korrutis. Omakapitali PV01 tuletamiseks korrutatakse omakapitali muudetud kestus omakapitali väärtusega (varad, millest on lahutatud kohustused) ning jagatakse see 10 000-ga, et saada baaspunktile vastava muutuse väärtus. Instrumendi osaline muudetud kestus konkreetsel ajavahemikul arvutatakse nagu eelkirjeldatud muudetud kestus, kuid seejuures ei nihutata kogu tulukõveratHõlmatud Parameetri piirangud riskid • Seda parameetrit kohaldatakse ainult marginaalsete intressimäära Ümberhindam
• Osalineparalleelselt, kõvera osa. Need vaid osalised ainult sellele näitajad ajavahemikule väljendavad vastavatise risk muutuste olemasolul suhtes. võib see Kumeruste parameeter
muudetud kestus / osaline PV01pangaportfelli turuväärtuse tundlikkust tulukõvera marginaalse nihke suhtes konkreetsetes lõpptähtaegade segmentides. Iga ajavahemiku osalisele näitajale võib kohaldada erineva suurusega nihet, mille alusel on võimalik arvutada tulukõvera kuju muutuse mõju kogu portfellile.(paralleelne ja alahinnata suuremate intressimäära mitteparalleel muutuste mõju. ne risk) • Sellega ei saa mõõta baasiriski ega optsiooniriski.
Osaliselt või täielikult intressimäära stsenaariumist Tulupõhine: sõltuvad sularahavood Rõhuasetus netointressituluNetointressitulu muutus on tulupõhine parameeter ja mõõdab äkilisest või järk-järgulisest intressimäära muutusest tulenevat netointressitulu muutust konkreetsel ajavahemikul (tavaliselt 1–5 aasta). Lähtepunkt rahavoogude on jaotamine kõigi intressimääratundlike (kontsentreeritud) instrumentide ajavahemikesseÜmberhindam ise risk (paralleelne ja mitteparalleel ning ne), baasirisk kõigi • Väljundi tundlikkus mudeldamise ja
(eeldatakse, optsioonide, et (NII) • Netointressitulu komponendil:(või ümberhindamise keerulisemates kuupäevade süsteemides kasutamine). üksikpositsioonide täpseterahavoogude stsenaariumist • käitumuslike Keerukus eelduste suhtes
kaudseid või muutus otseseid optsioone sisaldavate instrumentide võiArvutuste baasstsenaarium kajastab asutuse jooksvat ettevõtlusplaani tulevaste äritehingute mahu, hindade ja ümberhindamise kuupäevade prognoosimiseks.sõltuva mudeldamise korral ka optsioonirisk.
Rahavoogude mudelite Parameeter koostamine (keerulisemate meetodite korral) kliendi käitumisest sõltuva tähtajaga instrumentide rahavoogude ajastus mudeldatakse intressimäära stsenaariumist sõltuvana)Kirjeldus Baasstsenaariumis tulevaste rahavoogude arvutamiseks kasutatavad intressimäärad tuletatakse forvardkurssidest, sobivatest hinnavahedest või turul erinevate instrumentidega seoses oodatavatest intressimääradest. Netointressitulu muutuste võimaliku ulatuse hindamisel kasutavad pangad eeldusi ja mudeleid, et ennustada intressimäärade suundi, olemasolevate varade, kohustuste ja bilansiväliste elementide äravoolu ja nende potentsiaalset asendamist. Tulupõhiseid parameetreid saab diferentseerida vastavalt tulevaste rahavoogude prognoosimise keerukusele: lihtsad äravoolumudelid eeldavad, et olemasolevate varade ja kohustuste lõpptähtaegade saabumisel neid ei asendata; püsiva bilansi mudelid eeldavad, et aeguvad varad ja kohustused asendatakse samasuguste instrumentidega; enamik keeruka dünaamilise rahavoo mudeleid aga peegeldavad ettevõtte reaktsioone erinevatele intressimäära keskkondadele pangaportfelli suuruses ja koostises. Kõiki tulupõhiseid parameetreid saab stsenaariumis või stohhastilises analüüsis kasutada. Ohustatud tulu on näide viimasest, mõõtes maksimaalset netointressitulu muutust etteantud usaldusnivool. Omakapitali majandusliku väärtuse muutus on kõigiHõlmatud Parameetri piirangud riskid Ümberhindam • Väljundi tundlikkus mudeldamise ja
Majanduslik väärtus: Rõhuasetuspangaportfelli varadest, kohustustest ja bilansivälistest elementidest pärinevate rahavoogudeise risk käitumuslike eelduste suhtes (paralleelne ja • Stohhastilised parameetrid ei pruugi
omakapitali majanduslikul väärtusel (EVE)nüüdispuhasväärtuse intressimäärade muutusest tulenev muutus voolavad eeldusel, ära. et kõik pangaportfelli positsioonidmitteparalleel kajastada äärmuslikke riske ja ning ne), baasirisk kõigi • mittelineaarsusi. Täieliku ümberhindamisega Monte rahavoogude Carlo meetodid nõuavad suurt hulka
Rahavoogude mudelite Parameeter koostamine • Omakapitali majandusliku väärtuse muutusKirjeldus Intressimäärariski võib hinnata konkreetsetes intressimäära stsenaariumides ∆EVE järgi või ∆EVE jaotuse järgi, kasutades Monte Carlo või ajaloolisi simulatsioone. Ohustatud majanduslik väärtus (EVaR) on näide viimasest, mõõtes maksimaalset omakapitali väärtuse muutust etteantud usaldusnivool.Hõlmatud Parameetri piirangud riskid stsenaariumist arvutusi ja nende tõlgendamine võib sõltuva olla keerukas („must kast“) mudeldamise • Keerukus korral ka optsioonirisk.
II lisa – Põhjalikkuse maatriks kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski (IRRBB) mõõtmiseks

Finantseerimisasutused peaksid rakendama oma riskimeetmetes vähemalt nende SREP suuniste kategooriale vastavat põhjalikkuse taset, mis on esitatud allpool tabelis. Kui asutuse keerukus või tegevusulatus on märkimisväärne, peaks ta olenemata oma suurusest rakendama riskimeetmeid, mis vastavad tema konkreetsele ärimudelile ja arvestavad piisavalt kõiki tundlikke elemente. Kõiki intressimäära muutustele tundlikke olulisi elemente tuleb piisavalt hõlmata, sealhulgas tundlikkus käitumuslike eelduste suhtes.

Optsionaalsust sisaldavaid finantsinstrumente pakkuvad asutused peaksid kasutama mõõtesüsteeme, mis võimaldavad nõuetekohaselt väljendada optsioonide sõltuvust intressimäära muutustest. Tarbijatele käitumuslikke optsioone võimaldavaid tooteid pakkuvad asutused peaksid kasutama nõuetekohaseid tingimusliku rahavoo mudelite koostamise meetodeid, et kvantifitseerida kauplemisportfellivälisest tegevusest tulenevat intressiriski seoses kliendikäitumise muutustega, mis võivad erinevates intressimäära stressistsenaariumides aset leida.

Alljärgnevas põhjalikkuse tabelis osutatud neli kategooriat peegeldavad EBA SREP suunistes kehtestatud finantseerimisasutuste kategooriaid. Erinevad kategooriad peegeldavad finantseerimisasutuste erinevat suurust, struktuuri ja tegevuste iseloomu, ulatust ja keerukust; kõige keerukamatele finantseerimisasutustele vastab kategooria 1. Kauplemisportfellivälisest tegevusest Soovituslikud järelevalvealased ootused seoses kauplemisportfellivälisest tegevusest tuleneva intressiriski parameeter ja mudelite tuleneva intressiriski parameetrite ja mudelite koostamisega olenevalt

III lisa – Standardiseeritud intressimäära šokistsenaariumid

III lisa – Standardiseeritud intressimäära šokistsenaariumid

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded
Allikas Nõue

3. Seotud standardid

Standardid
Allikas Nõue

Lingitud teemad

  • EBA - Published by the European Banking Authority at https://www.eba.europa.eu/