8.1. Üldised kaalutlused

Pädevad asutused peaksid hindama finantsinstitutsiooni olulisi likviidsus- ja rahastamisriske ning seda, kas finantsinstitutsiooni likviidsus ja rahastamine tagavad hinnatud riskide piisava katmise. Käesoleva jaotise eesmärk on esitada metoodikad, mida tuleks arvestada üksikriskide hindamisel ning riskijuhtimise ja kontrolli raames. Loetelu ei ole ammendav ja annab pädevatele asutustele vabaduse võttes finantsinstitutsiooni likviidsuse ja rahastamise hindamisel arvesse muid lisakriteeriume, mida nad võivad pidada asjakohaseks lähtudes oma kogemusest ja finantsinstitutsiooni eripärast.

Olemusliku likviidsus- ja rahastamisriski ning likviidsus- ja rahastamisriski sisekontrolliraamistiku adekvaatsuse hindamisel peaksid pädevad asutused muu hulgas hindama finantsinstitutsiooni üldist vastavust õigusaktidele, mis on avaldatud eraldi EBA veebilehel, nagu on osutatud punktis 12.

Metoodika koosneb kuuest põhikomponendist:

• a. olemusliku likviidsusriski hindamine (punkt 8.2);
• b. olemusliku rahastamisriski hindamine (punkt 8.3);
• c. likviidsus- ja rahastamisriski juhtimis- ja kontrolliraamistiku hindamine (punkt 8.4);
• d. kokkuvõte likviidsuse ja rahastamise piisavuse kohta tehtud järeldustest ja hindamistulemustest (punkt 8.5);
• e. järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi võimalike likviidsus- ja rahastamisriski meetmete määramine (punkt 8.6);
• f. kvantitatiivsete likviidsus- ja rahastamisnõuete võrdlus ja määramine (punkt 8.7).

Hindamiskäik on graafiliselt esitatud joonisel 3. Joonis 3. Likviidsusele ja rahastamisele avalduvate riskide hindamise elemendid

avalduvate riskide piisavuse hindamine hinnang

Likviidsusele ja rahastamisele avalduvate riskide hindamisel peaksid pädevad asutused muu hulgas läbi vaatama finantsinstitutsiooni likviidsuskattekordaja, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61⁴⁴ , ja stabiilse netorahastamise kordaja, mis on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 VI osa IV jaotises, ning finantsinstitutsiooni sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi. EBA väljastatud aruannetele, mis käsitlevad likviidsuskattekordaja ja stabiilse netorahastamise kordaja rakendamist, lisatud soovitused, suunised ja juhised, samuti makrotasandi usaldatavusjärelevalve asutuste või Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu hoiatused ja soovitused. Samas on hindamine käesolevate suuniste kohaselt ulatuslikum kui need miinimumnõuded, et pädevad asutused saaksid kujundada tervikliku seisukoha riskide kohta.

Pädevad asutused peaksid tagama, et hindamisel pöörataks tähelepanu sellele, kuidas finantsinstitutsiooni ärimudel mõjutab selle likviidsus- ja rahastamisriskiprofiili, võttes arvesse jaotise 4 alusel läbi viidud ärimudeli analüüsi tulemusi. Seda tehes peaksid nad pöörama tähelepanu sellele, kuidas finantsinstitutsiooni ärimudel on aja jooksul muutunud ja kas see on kaasa toonud suuremaid riske. Pädevad asutused peaksid jälgima kvantitatiivseid põhinäitajaid, et kajastada suundumusi ja anda teavet selle analüüsi jaoks.

Finantsinstitutsiooni likviidsus- ja rahastamisriskide ning adekvaatsuse kvantitatiivsel hindamisel peaksid pädevad asutused lähtuma punktis 8.7 esitatud lisasuunistest, mis käsitlevad võrdlusuuringuid ning kvantitatiivsete likviidsus- ja rahastamisnõuete kehtestamist.

Pädevad asutused hindavad ka kõiki andmeid, mis võivad mõjutada likviidsust ja rahastamisolukorda (nt rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse pädevate asutuste poolt edastatud andmeid).

Finantsinstitutsiooni likviidsus- ja rahastamisriski juhtimiseks kehtestatud organisatsiooniliste ja riskijuhtimise korra kvaliteeti läbivaatamisel peaksid pädevad asutused tagama, et need hõlmaksid kõiki finantsinstitutsiooni olulisi juriidilisi isikuid, filiaale ja tütarettevõtjaid.

Pädevad asutused peaksid võtma arvesse keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskide mõju olemuslikele likviidsus- ja rahastamisriskidele ning keskkonna-, sotsiaalsete ja juhtimisriskidega seotud likviidsus- ja rahastamisriski juhtimis- ja kontrolliraamistiku piisavust, seades esikohale keskkonnariskid.

Iga üksiku riski hindamise tulemus peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes ning peamistes riskitegurite selgitustes ja skooris, nagu on selgitatud järgmistes punktides.