+8.5. Tulemuste kokkuvõte, skoori määramine ja järelevalvemeetmed
---+422. Pärast eespool nimetatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha …
---+423. Likviidsuse ja rahastamise piisavuse skoori määramisel peaksid pädevad asutused vajaduse …
---+424. Pärast punktis 8.5 kirjeldatud likviidsuse ja rahastamise piisavuse hindamist peaksid pädevad …
---+425. Järgmises tabelis on esitatud mittetäielik loetelu kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest …
---+426. Kui pädevad asutused leiavad, et kvantitatiivsed meetmed võivad osutuda vajalikuks, peaksid …
---+427. Oluline on märkida, et osa tabelis 18 nimetatud meetmetest on kvalitatiivsed. Kui ilmnevad …
---+428. Struktuursete pikaajaliste järelevalvenõuete kehtestamisel peaksid pädevad asutused arvestama …
---+429. Kui pädevad asutused jõuavad järeldusele, et on olemas suur risk, et finantsinstitutsiooni …

8.5. Tulemuste kokkuvõte, skoori määramine ja järelevalvemeetmed

8.5. Tulemuste kokkuvõte, skoori määramine ja järelevalvemeetmed

1. Ülevaade

,
422. Pärast eespool nimetatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha …

Pärast eespool nimetatud hindamist peaksid pädevad asutused kujundama seisukoha finantsinstitutsiooni likviidsus- ja rahastamisriskide ning tema likviidsusressursside suutlikkuse kohta neid riske katta/maandada. See seisukoht peaks kajastuma tulemuste kokkuvõttes, mis esitatakse koos tabelis 17 kirjeldatud kaalutluste alusel määratud likviidsuse ja rahastamise piisavuse skooriga. Likviidsuse ja rahastamise piisavuse skoor peaks kajastama pädevate asutuste seisukohta selle kohta, kas olemasolevad likviidsusressursid tagavad likviidsus- ja rahastamisriskide asjakohase katmise. Pädevad asutused võivad vajaduse korral kaaluda vahepunktide kasutamist likviidsus- ja rahastamisriski hindamisel.
423. Likviidsuse ja rahastamise piisavuse skoori määramisel peaksid pädevad asutused vajaduse …

Likviidsuse ja rahastamise piisavuse skoori määramisel peaksid pädevad asutused vajaduse

korral võtma arvesselikviidsuse üldise finantsseisundi taastamise suutlikkuse skoori

finantsseisundi taastamise kavades (nõrk, piisav koos võimaliku parandamisruumiga, rahuldav), nagu on täpsustatud EBA suuniste (üldise finantsseisundi taastamise suutlikkuse kohta finantsseisundi taastamise kavades) punktides 41–4348 . Üldise tagasimaksevõime skoori arvessevõtmine likviidsuse piisavuse kontekstis on eriti oluline juhul, kui likviidsuse üldine tagasimaksevõime hinnang on „nõrk“.

Tabel 17. Likviidsusriski ja rahastamise piisavuse skoori määramise järelevalvekaalutlused

Riskisk Järelevalvelin oor e arvamus 1 Arvestades olemusliku riski ning juhtimise ja kontrolli taset, on finantsinstitut siooni usaldatavusel e olulise mõju avaldumise risk väike.Olemusliku    riskiga seotud kaalutlused Adekvaatse juhtimise ja kontrollidega seotud kaalutlused Mittevastavustest (nt tähtaegade,  Finantsinstitutsiooni likviidsus-valuutade vahel) tekkiv risk on /rahastamisriski poliitika ja ebaoluline või väga väike. strateegia on kooskõlas asutuse Likviidsuspuhvri suurus ja koosseis üldstrateegia ja riskivalmidusega. on adekvaatne ja asjakohane.  Likviidsus- ja rahastamisriski Likviidsusriski muude tegurite organisatsiooniline raamistik on (nt mainerisk, võimetus grupi sees kindel, selles on selged likviidsust üle kanda) tase on vastutusvaldkonnad ja riskivõtjate ebaoluline või väga väike. ning juhtimis- ja Finantsinstitutsiooni likviidsuse kontrollifunktsioonide ülesanded tagamise suutlikkus ja on selgelt eraldatud. likviidsuspuhvrid on tunduvalt  Likviidsus- ja rahastamisriski suuremad kui kvantitatiivsed mõõtmise, järelevalve ja
Riskisk Järelevalvelin oor e arvamusOlemusliku      riskiga seotud kaalutlused Adekvaatse juhtimise ja kontrollidega seotud kaalutlused järelevalvenõuded ja on seda aruandluse süsteemid on eeldatavasti ka tulevikus. asjakohased. Likviidsuse vaba liikumine grupi  Rahastamisriski sisemised ettevõtjate vahel on piiratud, kui piirmäärad ja kontrolliraamistik on asjakohane, või kõigil ettevõtjatel usaldusväärsed ning kooskõlas on järelevalvenõudeid ületav finantsinstitutsiooni riskijuhtimise likviidsuse tagamise suutlikkus ja strateegia ja riskivalmidusega/-neid ületavad likviidsuspuhvrid. taluvusega. Finantsinstitutsiooni  Finantsinstitutsioonil on usutav ja rahastamisprofiilist või usaldusväärne likviidsuse kestlikkusest tekkiv risk on hädaolukorrakava, mis võib olla ebaoluline või väga väike. vajaduse korral tõhus. Rahastamise stabiilsusest põhjustatud risk ei ole oluline. Rahastamisriski muud tegurid (nt mainerisk, juurdepääs rahastamisturgudele) ei ole olulised/on väga väikesed. Pikemaajalise rahastamise (> 1 aasta) koosseis ja stabiilsus põhjustavad finantsinstitutsiooni tegevusele ja ärimudelile ebaolulist / väga väikest riski. Järelevalvehindamise tulemusel on finantsinstitutsiooni üldine taastumisvõime likviidsuse osas „rahuldav“.
2 Arvestades olemusliku riski ning juhtimise ja kontrolli taset, on finantsinstitut siooni usaldatavusel e olulise mõju avaldumise risk keskmine või väike.     Mittevastavused (nt tähtaegade, valuutade vahel) põhjustavad väikest kuni keskmist riski. Likviidsuspuhvri suurusest ja koosseisust põhjustatud risk on väike kuni keskmine. Likviidsusriski muude tegurite (nt mainerisk, võimetus grupisiseselt likviidsust üle kanda) tase on väike kuni keskmine. Finantsinstitutsiooni likviidsuse tagamise suutlikkus ja likviidsuspuhvrid on suuremad kui kvantitatiivsed järelevalvenõuded, kuid on risk, et nad ei ole seda tulevikus. Likviidsuse vaba liikumine konsolideerimisgruppi kuuluvate ettevõtjate vahel, kui asjakohane, on või võib olla vähesel määral piiratud. Finantsinstitutsiooni rahastamisprofiilist ja selle kestlikkusest põhjustatud risk on väike kuni keskmine.
Riskisk Järelevalvelin oor e arvamusOlemusliku    riskiga seotud kaalutlused Adekvaatse juhtimise ja kontrollidega seotud kaalutlused Rahastamise stabiilsusest põhjustatud risk on väike kuni keskmine. Rahastamisriski muud tegurid (nt mainerisk, juurdepääs rahastamisturgudele) on väiksed kuni keskmised. Pikemaajalise rahastamise (> 1 aasta) koosseis ja stabiilsus põhjustavad finantsinstitutsiooni tegevusele ja ärimudelile väikest riski. Järelevalve hindamise tulemusel on finantsinstitutsiooni üldine likviidsuse taastumisvõime „rahuldav“ või „piisav, kuid parandamisruumi on“.
3 Arvestades olemusliku riski ning juhtimise ja kontrolli taset, on finantsinstitut siooni usaldatavusel e olulise mõju avaldumise risk keskmine või suur.        Mittevastavused (nt tähtaegade,  Finantsinstitutsiooni likviidsus- ja valuutade vahel) põhjustavad rahastamisriski poliitika ja keskmist kuni suurt riski. strateegia ei ole täielikult kooskõlas Likviidsuspuhvri suurusest ja tema üldstrateegia ja koosseisust põhjustatud risk on riskivalmidusega. suur.  Likviidsus- ja rahastamisriski Likviidsusriski muude tegurite (nt organisatsiooniline raamistik ei mainerisk, võimetus grupisiseselt lahuta teineteisest piisavalt likviidsust üle kanda) tase on riskivõtjate ning juhtimis- ja keskmine kuni suur. kontrollifunktsioonide kohustusi ja Finantsinstitutsiooni likviidsuse ülesandeid. tagamise suutlikkus ja  Likviidsus- ja rahastamisriski likviidsuspuhvrid vähenevad ja/või mõõtmis-, järelevalve- ja on väiksemad kui kvantitatiivsed aruandlussüsteeme ei rakendata järelevalvenõuded ning piisava täpsuse ja sagedusega. finantsinstitutsiooni võime  Likviidsus- ja rahastamisriski taastada õigeaegselt vastavus sisemised piirmäärad ja nendele nõuetele on küsitav. kontrolliraamistik on ei ole Likviidsuse vaba liikumine kooskõlas finantsinstitutsiooni konsolideerimisgruppi kuuluvate riskijuhtimise strateegia ja ettevõtjate vahel, kui asjakohane, riskivalmidusega. on piiratud.  Finantsinstitutsioonil on likviidsuse Finantsinstitutsiooni hädaolukorrakava, mis ei ole rahastamisprofiilist ja selle tõenäoliselt tõhus, või kestlikkusest põhjustatud risk on finantsinstitutsioonil puudub keskmine kuni suur. likviidsuse hädaolukorrakava või Rahastamise stabiilsusest see on ilmselgelt ebapiisav. põhjustatud risk on keskmine kuni suur. Rahastamisriski muud tegurid (nt mainerisk, juurdepääs rahastamisturgudele) on keskmised kuni suured. Pikemaajalise rahastamise (> 1 aasta) koosseis ja stabiilsus
Riskisk Järelevalvelin oor e arvamusOlemusliku riskiga seotud kaalutlused Adekvaatse juhtimise ja kontrollidega seotud kaalutlused põhjustavad finantsinstitutsiooni tegevusele ja ärimudelile keskmist riski. Järelevalvehindamise tulemusel on asutuse üldine taastumisvõime likviidsuse osas „piisav, kuid parandamisruumi on“ või „nõrk“.
4 Arvestades olemusliku riski ning juhtimise ja kontrolli taset, on finantsinstitut siooni usaldatavusel e olulise mõju avaldumise risk suur.         Mittevastavused (nt tähtaegade, valuutade vahel) põhjustavad suurt riski. Likviidsuspuhvri suurusest ja koosseisust põhjustatud risk on suur. Likviidsusriski muude tegurite (nt mainerisk, võimetus grupisiseselt likviidsust üle kanda) tase on suur. Finantsinstitutsiooni likviidsuse tagamise suutlikkus ja likviidsuspuhvrid vähenevad kiiresti ja/või on väiksemad kui kvantitatiivsed järelevalvenõuded ning asutuse võime taastada õigeaegselt vastavus nendele nõuetele on küsitav. Likviidsuse vaba liikumine konsolideerimisgrupi ettevõtjate vahel, kui asjakohane, on oluliselt piiratud. Finantsinstitutsiooni rahastamisprofiilist ja selle kestlikkusest põhjustatud risk on suur. Rahastamise stabiilsusest põhjustatud risk on suur. Rahastamisriski muud tegurid (nt mainerisk, juurdepääs rahastamisturgudele) on suured. Pikemaajalise rahastamise (> 1 aasta) koosseis ja stabiilsus põhjustavad finantsinstitutsiooni tegevusele ja ärimudelile suurt riski. Järelevalvehindamise tulemusel on finantsinstitutsiooni üldine taastumisvõime likviidsuse osas „nõrk“.

48 EBA/GL/2023/06
424. Pärast punktis 8.5 kirjeldatud likviidsuse ja rahastamise piisavuse hindamist peaksid pädevad …

Pärast punktis 8.5 kirjeldatud likviidsuse ja rahastamise piisavuse hindamist peaksid pädevad asutused kindlaks tegema, kas on vaja kehtestada konkreetsed likviidsus- ja rahastamisnõuded, et katta likviidsus- ja rahastamisriske, millega finantsinstitutsioon on kokku puutunud või võib kokku puutuda.
425. Järgmises tabelis on esitatud mittetäielik loetelu kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest …

Järgmises tabelis on esitatud mittetäielik loetelu kvalitatiivsetest ja kvantitatiivsetest järelevalvemeetmetest, mida pädevad asutused võivad kasutada konkreetse puuduse tuvastamisel. Pädevad asutused võivad kohaldada täiendavaid järelevalvemeetmeid (sh kvantitatiivseid meetmeid vastavalt direktiivi 2014/36/EL artikli 104 lõike 1 punktile a) või nende kombinatsiooni, kui neid peetakse tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks asjakohasemaks.
426. Kui pädevad asutused leiavad, et kvantitatiivsed meetmed võivad osutuda vajalikuks, peaksid …

Kui pädevad asutused leiavad, et kvantitatiivsed meetmed võivad osutuda vajalikuks, peaksid nad tutvuma järgmises jaotises esitatud täiendavate juhistega, mis käsitlevad võrdlusanalüüsi ning kvantitatiivsete likviidsus- ja rahastamismeetmete kehtestamist.
427. Oluline on märkida, et osa tabelis 18 nimetatud meetmetest on kvalitatiivsed. Kui ilmnevad …

Oluline on märkida, et osa tabelis 18 nimetatud meetmetest on kvalitatiivsed. Kui ilmnevad olulised puudused, eriti likviidsuse ja rahastamise haldamise valdkonnas, tuleks võimaluse korral eelistada kvalitatiivseid meetmeid.

Tabel 18. Likviidsus- ja rahastamisriski võimalikud ja mittetäielikud järelevalvemeetmed

Pädevate asutuste võimalikud järelevalvemeetmed kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 102, artikli 104 lõike 1 punktidega b, e, f, j, k, i ja n ning artikliga 105, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 8 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 428b lõikega 5 A. nõuda, et finantsinstitutsioonidel on regulatiivsest miinimumist suuremat likviidsuskattekordajat, mis on nii suur, et tuvastatud puudusi leevendatakse piisavalt; B. nõuda, et finantsinstitutsioonid kohaldaksid sellise kestusega minimaalset üleelamisperioodi, mille tulemusena leevendatakse tuvastatud puudusi piisavalt; C. nõuda, et finantsinstitutsioonidel oleks minimaalne likviidsete varade kogusumma või likviidsuse tagamise suutlikkus, mis on sellise suurusega, et tuvastatud puudusi leevendatakse piisavalt; D. nõuda, et finantsinstitutsioonidel oleks regulatiivsest miinimumist suurem stabiilse netorahastamise kordaja, mis on nii suur, et tuvastatud puudusi leevendatakse piisavalt; E. nõuda finantsinstitutsioonidelt, et neil oleks olemas minimaalne kättesaadava stabiilse rahastamise kogusumma, mis on piisavalt suur, et tuvastatud puudujääke piisavalt leevendada; F. õigus kohaldada konkreetseid likviidsusnõudeid, sealhulgas piirangud varade ja kohustuste lõpptähtaegade erinevusele; G. määrata halduskaristusi või muid haldusmeetmeid, sealhulgas usaldatavusnõuete täitmise tasusid; H. kehtestada hoitavate likviidsete varade kontsentratsiooni nõudeid, sealhulgas:

  • - finantsinstitutsiooni likviidsete varade profiili nõuded seoses vastaspooltega, valuuta ja/või
  • - rahastamise kontsentratsioonide piirmäärad, limiidid või piirangud; I. kehtestada piiranguid lühiajalistele lepingulistele või käitumuslikele tähtaegade mittevastavustele varade ja kohustuste vahel, sealhulgas järgmisi:
  • - varade ja kohustuste tähtaegade mittevastavuste limiidid (konkreetsetes tähtajaklassides);
  • - minimaalsetele üleelamisperioodide limiidid ja/või
  • - teatud lühiajalistest rahastamisallikatest (nt rahaturult pärit rahastamine) sõltuvuse limiidid;

J. kehtestada likviidsuspositsioonide suhtes täiendavad või sagedasemad aruandlusnõuded, sealhulgas:

  • - regulatiivse aruandluse sagedus likviidsuskattekordaja kohta ja/või
  • - teiste likviidsusaruannete sagedus ja detailsus, näiteks täiendavad likviidsuse seire parameetrid; K. nõuda meetmete võtmist, et kõrvaldada puudused, mis on kindlaks tehtud seoses finantsinstitutsiooni suutlikkusega tuvastada, mõõta, jälgida ja kontrollida likviidsusriski, sealhulgas järgmiste vahendite abil:
  • - täiustades stressitestide suutlikkust, et parandada võimet tuvastada ja kvantifitseerida finantsinstitutsioonile avalduva likviidsusriski olulised allikad;
  • - täiustades likviidsete varade rahaks muutmise võimekust;
  • - täiustades likviidsuse erandolukorra plaani ja likviidsuse varajase hoiatuse näitajate raamistikku ja/või
  • - tõhustades likviidsusriski juhtimise teabe esitamist asutuse juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale; Pädevate asutuste võimalikud järelevalvemeetmed kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 102, artikli 104 lõike 1 punktidega b, e, f, j, k, i ja n ning artikliga 105, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/61 artikliga 8 ja määruse (EL) nr 575/2013 artikli 428b lõikega 5 L. nõuda, et võetaks meetmeid asutuse rahastamisprofiili muutmiseks, sealhulgas:
  • - vähendades sõltuvust teatud (potentsiaalselt volatiilsetest) rahastamisturgudest, näiteks hulgirahastamisest;
  • - vähendades rahastamisprofiili kontsentreerumist vastaspoolte, pikaajalise tähtaja profiili tippväärtuste, valuutade (mittevastavused) jm osas ning/või
  • - vähendades koormatud vara määra, potentsiaalselt eristades kogu koormatust ja ületagatust (nt pandikirjad, lisatagatise nõuded); M. nõuda finantsinstitutsioonide rahastamispositsioonide kohta täiendavat või sagedamat aruandlust, sealhulgas järgmist:
  • - järelevalve regulatiivaruandluse suurem sagedus seoses rahastamisprofiiliga (nt stabiilse netorahastamise kordaja aruanne ja täiendavad likviidsuse seire parameetrid) ning/või
  • - sagedam aruandlus järelevalveasutustele seoses finantsinstitutsiooni rahastamiskavaga; N. nõuda meetmete võtmist, et lahendada finantsinstitutsiooni rahastamisriski kontrolliga seoses tuvastatud puudusi, sealhulgas järgmiselt:
  • - tõhustades finantsinstitutsiooni rahastamisriski teabe esitamist asutuse juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale;
  • - sõnastades uuesti või tõhustades rahastamiskava ja/või
  • - kehtestades riskivalmiduse limiidid;
  • - tõhustades finantsinstitutsiooni stressitestimise suutlikkust, nõudes muu hulgas finantsinstitutsioonilt pikema stressiperioodi katmist.
428. Struktuursete pikaajaliste järelevalvenõuete kehtestamisel peaksid pädevad asutused arvestama …

Struktuursete pikaajaliste järelevalvenõuete kehtestamisel peaksid pädevad asutused arvestama täiendavate lühiajaliste/keskpikkade likviidsus- ja/või omavahendite nõuete vajadust ajutise meetmena, et leevendada riske ajani, mil struktuursed nõuded annavad soovitud tulemused.
429. Kui pädevad asutused jõuavad järeldusele, et on olemas suur risk, et finantsinstitutsiooni …

Kui pädevad asutused jõuavad järeldusele, et on olemas suur risk, et finantsinstitutsiooni rahastamiskulud tõusevad märkimisväärselt, peaksid nad kaaluma rahastamisstruktuuri muutmise nõudmist, et leevendada rahastamiskulude riski, või isegi omavahenditega seotud meetmete rakendamist (nagu on sätestatud jaotises 7), et kompenseerida mõju kasumiaruandele, juhul kui finantsinstitutsioon ei saa suurenenud rahastamiskulusid oma klientidele edasi kanda.

1.1 Viited

1.2 Tuvastatud nõuded

1.3 Seotud standardid

2. Tuvastatud nõuded

Nõuded

3. Seotud standardid

Standardid
  • EBA -

    EN: Guidelines and other publications of the European Banking Authority (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Reproduction is authorised provided the source is acknowledged (EBA legal notice). Divided into sections and converted into the GRCA format, the wording unchanged. Only the versions published by the EBA are authoritative.

    DE: Leitlinien und weitere Veröffentlichungen der Europäischen Bankenaufsichtsbehörde (EBA), https://www.eba.europa.eu/. © European Banking Authority. Wiedergabe mit Quellenangabe gestattet (Rechtlicher Hinweis der EBA). In Abschnitte aufgeteilt und in das GRCA-Format umgewandelt, der Wortlaut unverändert. Maßgeblich sind allein die von der EBA veröffentlichten Fassungen.