7. Likviidsusnõude hindamine

Pädevad asutused peaksid saama selge ülevaate kolmanda riigi filiaali äritegevuse rahastamisvajadustest ja hindama äriplaanil põhinevat likviidsusprofiili, sealhulgas kavandatava kolmanda riigi filiaali finantsprognooside alusel.

Läbivaatamisel tuleks keskenduda ka kohustuste struktuurile, võttes arvesse eri rahastamisallikaid – eelkõige peaettevõtja võetud kohustusi, kohustuste liike, finantsinstrumente ja vastaspooli –, nendega seotud kulusid ja nende tähtaegu.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas kavandatud piiriülene grupisisene rahastamiskord jääb kapitalinõuete direktiivi artikli 48c lõike 4 punktis d sätestatud erandi piiresse ega varja piiriülest äritegevust, millega rikutakse tegevusloa territoriaalset kohaldamisala. Läbivaatamisel tuleks näiteks kaaluda, kas samasse peaettevõtjasse kuuluvate teistes liikmesriikides asuvate kolmanda riigi filiaalidega sõlmitud lepingutes on ette nähtud grupisisese rahastamise pakkumine või saamine vastutasuks konkreetse varaga seotud majandusriskide ja tulu täieliku või osalise jagamise eest.

Pädevad asutused peaksid saama selge ülevaate likviidsusprofiilist ja kohustuste struktuurist, et hinnata ka regulatiivsete likviidsusmäärade prognoose ning kolmanda riigi filiaali kavandatavat suutlikkust säilitada igal ajal koormamata ja likviidsete varade maht, mis on piisav, et katta vastavalt kapitalinõuete direktiivi artikli 48f lõikele 1 äriplaani kolmeaastasel perioodil likviidsete vahendite väljavool vähemalt 30 päeva jooksul. Selleks peaksid pädevad asutused asjakohasel juhul pöörama tähelepanu ka äritegevuse järkjärgulisele suurenemisele ja rahastamisstruktuuri rakendamisele asutamisetapis.

Kui pädevad asutused on taotluse läbivaatamise käigus võtnud aluseks kapitalinõuete direktiivi artikli 48a lõigetes 1 ja 2 loetletud kriteeriumid ning kavandatav kolmanda riigi filiaal on liigitatud 1. klassi, peaksid pädevad asutused tegema sellise hindamise seoses likviidsuskattenõudega, nagu on sätestatud määruse (EL) nr 575/2013 VI osa I jaotises ja

18 komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61, millele on osutatud kapitalinõuete direktiivi artikli 48f lõikes 2.

Kohustuste struktuuriga seoses peaksid pädevad asutused hindama eri rahastamisallikaid (kohustuste, finantsinstrumentide ja vastaspoolte liigid), seonduvaid kulusid ja tähtpäevi.

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas likviidsusnõuete täitmiseks vajalikud varad on koormamata ja likviidsed. Selleks peaksid nad arvesse võtma varade laadi, nende varade aluseks olevate lepingute tingimusi ning muid asjakohaseid asjaolusid. Sellega seoses peaksid pädevad asutused kontrollima, et kõlblikke instrumente, mis moodustavad tagatiskapitali ja mida hoiustatakse tinghoiukontol, ei võeta likviidsusnõude täitmisel arvesse, sest selliseid instrumente tuleb käsitada koormatuna ja seega mittekättesaadavatena kolmanda riigi filiaalide likviidsete vahendite väljavoolu katmiseks. Samuti peaksid pädevad asutused tagama, et likviidsusnõudele vastavaid varasid ei arvestata tagatiskapitali nõude hulka.

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas likviidsed varad on hoiustatud või hoiustatakse krediidiasutuses, mis asub liikmesriigis, milles antakse filiaalile tegevusluba, mis ei kuulu filiaali peakontori konsolideerimisgruppi, või liikmesriigi keskpangas, kui see on liikmesriigi õigusega lubatud, tagades, et kasutatav konto erineb kontost, millel hoiustatakse tagatiskapitali nõude täitmiseks kõlblikke instrumente tinghoiusena, ning et kontoleping ei võimalda koormata likviidseid varasid.

Sõltuvalt selle hindamise tulemusest, kas kavandatav kolmanda riigi filiaal vastab kapitalinõuete direktiivi artikli 48b lõikes 1 osutatud tingimustele, et kvalifitseeruda kvalifitseeruvaks kolmanda riigi filiaaliks, võivad pädevad asutused teha kapitalinõuete direktiivi artikli 48f lõikes 4 sätestatud likviidsusega seotud erandi ka liikmesriigi õiguse kohase tegevusloa alusel.

Kooskõlas proportsionaalsusega peaksid pädevad asutused hindama kavandatud kolmanda riigi filiaali võimet ja valmisolekut tulla toime rahastusstressiga ning vajaduse korral vaatama läbi esitatud rahastus- ja likviidsusstressi stsenaariumi mõju, näiteks rahastamiskulude suurenemise mõju likviidsuskordajatele ja tegevusluba taotleva peaettevõtja kavandatud parandusmeetmetele.

Selleks et hinnata üldist valmisolekut pidada vastu likviidsusstressile, peaks pädev asutus vaatama läbi I osa 6. jao kohaselt esitatud teabe.