6. The approach for identifying the appropriate historical period

Kohandamiseks kasutatava varasema perioodi valimiseks peavad asutused määratlema metoodika oma olemasolevate portfellide suhtes asjakohase stressiperioodi kindlaksmääramiseks, võttes aluseks ühe järgmisest kahest viisist:

• i. hinnangupõhised lähenemisviisid või
• ii. standardsed lähenemisviisid.

Hinnangupõhise lähenemisviisi korral ei kasutata kohandamiseks kasutatava täpse perioodi kindlaksmääramiseks üksikasjalikku kvantitatiivset analüüsi, vaid tuginetakse asutuse olemasolevale portfellile omaste riskide ja nende riskiteguritega seotud varasemate stressiperioodide kõrgetasemelisele analüüsile. Kui asutused kasutavad sellist hinnangupõhist lähenemisviisi, peab see sisaldama kvantitatiivseid analüüsielemente.

Standardse lähenemisviisi korral aga kasutatakse varasema perioodi kindlaksmääramiseks, mil asutuse olemasolevale portfellile on avaldatud olulist survet, peale eksperdihinnangu ka süstemaatilisemat kvantitatiivset analüüsi. Sellist süstemaatilisemat lähenemisviisi saab rakendada mitmeti:

• i. riskiteguripõhine lähenemine: asutus tuvastab piiratud arvu riskitegureid, mida peetakse tema portfelli väärtuse muutuse suhtes asjakohaseks näitajaks; seejärel saab nende riskiteguritega seotud varasemaid andmeid põhjalikult analüüsida, et määrata kindlaks varasemate andmete aknas kõige suuremat survet avaldanud periood (näiteks määrates kindlaks kõrgeima volatiilsusega riskitegurite perioodi);
• ii. riskiväärtuse põhine lähenemine: varasem periood määratakse kindlaks kas riskiväärtuse täieliku mudeli rakendamise või varasema perioodi lähendamise kaudu, mille käigus määratakse kindlaks 12-kuuline periood, mil esines kõrgeim olemasolevat portfelli mõjutanud väärtus.

Selle lähenemisviisiga määratakse kindlaks varasem periood, mis peaks kajastama kapitali paigutamise tulemust konservatiivselt, selle asemel, et lihtsalt valida kõrgeima volatiilsusega periood.

Kuigi asutused saavad kasutada mõlemat lähenemisviisi, tuleb varasema perioodi kindlaksmääramisel eelistada võimaluse korral standardset lähenemisviisi.

Asutused võivad samuti ühendada mõlemad lähenemisviisid, et piirata standardse lähenemisviisiga kaasnevat arvutusvajadust. Selleks saab hinnangupõhist lähenemisviisi kasutada standardses lähenemisviisis arvesse võetavate varasemate andmete perioodide piiramiseks.

Kasutatavast lähenemisviisist sõltumata peavad asutused esitama tõendid, et stressiperiood on nende olemasoleva portfelli suhtes asjakohane ning nad on analüüsides kaalunud mitut võimalikku varasemat perioodi. Samuti peavad asutused tõendama, et stressiperioodide kindlaksmääramise aluseks olev portfell kajastab asutuse olemasolevat portfelli, nt rakendades asjaomast lähenemisviisi stressiperioodi kindlaksmääramiseks muude tüüpiliste või eelmiste portfellide suhtes. Näiteks paljude portfellide puhul peaks 2007./2008. aasta märkimisväärse kahjumiga seotud 12-kuuline periood kajastama sellise surve perioodi adekvaatselt, kuid lisaks sellele peaksid asutused arvestama ka muid olemasoleva portfelli suhtes asjakohaseid perioode.

Igal juhul ei tohi asjakohase varasema perioodi kindlaksmääramisel või stressiolukorra riskiväärtuse mudeli kohandamisel kaaluda varasemaid andmeid, sest stressiperioodi andmete kaalumise tulemus ei oleks asutuse portfellis esineda võiva survest tingitud võimaliku kahjumi tõepärane kajastamine.

Pädevad asutused võivad nõuda asutustelt stressiolukorra riskiväärtuse mudeli kohandamisel vastandlike andmete kasutamist, eriti kui asutuse portfellis on toimunud sagedaid positsioonimuutusi.

7. Stressiperioodi kindlaksmääramisel kasutatava lähenemisviisi toetav