17. Migration matrices

Üleminekumaatriksid reitingute muutmise protsessi modelleerimiseks peaksid põhinema reitingute muutmise varasematel andmetel, kasutades kas välisallikaid (nt reitinguagentuurid) või siseallikaid. Välisallikatest saadud maatrikseid tuleb eelistada juhtudel, kui varasemad siseandmeid on vähe. Asutused peaksid tagama, et varasemate andmete kogus on piisav üksikasjalike, täpsete ja statistiliselt järjepidevate hinnangute tuletamiseks. Asutused peaksid valideerima üleminekumaatriksite täpsuse eelkõige seoses kõrgemate reitingukategooriatega, kui paar olulist alandamist või makseviivitust võivad oluliselt mõjutada reitingute muutmise sagedust. Kooskõlas nõudega „sisemise reitingumeetodiga võrreldava usaldusväärsuse standardi” järele, mis on kehtestatud kapitalinõuete direktiivis, on kohustuslik vaadelda varasemaid andmeid vähemalt 5 aasta jooksul.

Eraldi üleminekumaatrikseid võib kohaldada emitentide spetsiifiliste rühmade ja spetsiifiliste geograafiliste piirkondade suhtes. Sõltuvalt i) asutuste portfelli koostisest, ii) täpsete üleminekumaatriksite kättesaadavusest ning iii) muutmise omaduste võimalikest erinevustest toodete, emitentide ja/või geograafiliste piirkondade lõikes tuleb teha tasakaalustatud otsus kasutatavate üleminekumaatriksite kogumi kohta. Otsuses tuleks võtta arvesse i) (sisemise või välise) allika valikut koos asutuste portfellidega ning üleminekumaatriksi aluseks olevate varade kattumise ja/või võimaliku ebakõla analüüsiga; ii) mis tahes kaalumissüsteemi põhjendatust (samuti võrdsete kaalude kasutamise korral) ning iii) varasemate andmete perioodi pikkust. Asutused peaksid välja töötama ühe (või mitu, kui asjakohased andmed on olemas) üleminekumaatriksi (-maatriksit), mis käsitleb konkreetselt väärtpaberivõlgnikke.

Kui makseviivitus modelleeritakse amortiseerivas olekus, tuleks üleminekumaatrikseid kohandada, et tagada, et amortiseeriv olek ei oleks vastuolus makseviivituse tõenäosuse sisehinnangutega. Sarnaselt saab korrigeerida üleminekumaatrikseid juhul, kui tagasivõetud reitingute või reitinguta riskipositsioonide korral on veerg „Reitinguta” või muu veerg amortiseerivas olekus. Kõik sellised korrigeerimised tuleb dokumenteerida ning konkreetse korrigeerimise mõju tuleks samuti dokumentatsiooni lisada.

Üleminekumaatriksid käsitlevad tavaliselt üheaastast ajavahemikku. Kui on vaja lühema ajavahemikuga maatrikseid, näiteks kui kasutatakse ühest aastast lühemaid likviidsusperioode, ei saa vastavaid üleminekumaatrikseid alati otse arvutada ning vaja on ligikaudseid hinnanguid. Nii ligikaudsed hinnangud kui ka protsessis kasutatavate konkreetsete eelduste põhjendus tuleb dokumenteerida (nt kui kasutatakse generaatormaatrikseid). Neid eeldusi tuleks samuti hinnata, et kontrollida, et need püsiksid aja jooksul kehtivatena. Valideerimisprotsessi raames võib generaatoril põhineva maatriksi arvutada ajavahemiku jaoks, mis on identne esialgse maatriksi ajavahemikuga, et hinnata erinevusi, mis tulenevad generaatormaatriksi väljatöötamise protsessist.