IV jaotis. Nõuded tehinguid algatavatele krediidiasutustele või investeerimisühingutele

Tehingu algatavad krediidiasutused või investeerimisühingud peavad esitama pädevale asutusele kogu nõutava teabe väärtpaberistamise tehingutest, mille korral nad kavatsevad tõendada riski olulise osa ülekandmist, et pädevad asutused saaksid hinnata käesolevate suuniste I–III jaotise alusel riski olulise osa ülekandmist kolmandatele isikutele.

Tehingu algatanud krediidiasutus või investeerimisühing peab teatama asjaomasele pädevale asutusele vähemalt igast sellisest väärtpaberistamisest, mille korral ta kavatseb tõendada riski olulise osa ülekandmist ning mis ei sarnane struktuuri ja portfelli koosseisu poolest eelmiste krediidiasutuse või investeerimisühingu teatatud tehingutega.

12. Riski olulise osa ülekandmise hindamise üldine juhtimine ja poliitika

Tehingut algataval krediidiasutusel või investeerimisühingul peaks olema kehtiv juhtimismenetlus selliste tehingute hindamiseks, mille korral väidetakse riski olulise osa ülekandmist. Menetlus peaks hõlmama asjaomaste komisjonide andmeid, heakskiitmise sisemenetlusi, sidusrühmade sobiva kaasamise tõendeid ning auditeerimist võimaldavat sobivat dokumentatsioonijälge.

Tehinguid algatavatel krediidiasutustel või investeerimisühingutel peaks olema väärtpaberistamise kaudu riski olulise osa ülekandmise jaoks sobivad süsteemid ja kontrollid, sealhulgas riski olulise osa ülekandmise nõuete pidevaks jälgimiseks vähemalt kord kvartalis kogu asjaomaste tehingute tähtaja jooksul.

Tehinguid algatavatel krediidiasutustel või investeerimisühingutel peaks olema kehtestatud metoodika ja põhimõtted, mis tagavad kõigi riski olulise osa ülekandmise nõuete täitmist vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklitele 243 ja 244.

Tehinguid algatavatel krediidiasutustel või investeerimisühingutel peavad olema kehtestatud poliitikad ja meetodid, mis tagavad, et võimalikud omavahendite nõuete vähendused, mida nad saavutavad väärtpaberistamise kaudu, oleksid põhjendatud proportsionaalse krediidiriski ülekandmisega kolmandatele isikutele.

Tehinguid algatavate krediidiasutuste või investeerimisühingute riski olulise osa ülekandmise poliitikad peaksid olema nende laiemate kapitali allokeerimise strateegia osa. Eelkõige peaksid tehinguid algatavate krediidiasutuste või investeerimisühingute põhimõtted seoses krediidiriski ülekandmise ning riski olulise osa ülekandmisega sätestama, kuidas tehingud, mille korral väidetakse riski olulise osa ülekandmist, on kooskõlas tema üldiste riskijuhtimise strateegiate ja sisemise kapitali allokeerimisega.

Tehinguid algatavad krediidiasutus või investeerimisühing peaksid hindama kõigi selliste võimalike tehingute riske, mille korral väidetakse riski olulise osa ülekandmist, sealhulgas alusvarade riski, väärtpaberistamise struktuuri ennast, arvestades seeriate krediidiriski, ning kõiki muid olulisi tegureid, mis mõjutavad krediidiriski ülekandmise sisu.

Riski olulise osa ülekandmise ise korraldataval hindamisel peaksid tehinguid algatavad krediidiasutused või investeerimisühingud kaaluma ka seda, kas võimalik omavahendite nõuete vähenemine oleks kooskõlas saavutatud krediidiriski ülekandmisega, näiteks võrreldes väärtpaberistamise mõju tema majanduskapitalile ja omavahendite nõuetele.

Tehinguid algatavad krediidiasutus või investeerimisühing peaksid analüüsima, kas nad oma tulusid, kapitali ja üldist finantsolukorda arvestades suudavad endale mõistlikult lubada tehingutelt makstavaid preemiaid.

14. Muud nõuded

Tehinguid algatavad krediidiasutus või investeerimisühing peaksid kasutama riski olulise osa ülekandmise hindamiseks ja tõendamiseks sobivaid meetodeid ja menetlusi.

Tehinguid algatavad krediidiasutus või investeerimisühing peaksid hindama riski olulise osa ülekandmise hindamisel väärtpaberistatud varade oodatavat kahju ja ettenägematut kahju tehingu tähtaja vältel.

Tehinguid algatavad krediidiasutus või investeerimisühing peaksid uurima tehingu struktuuri ning väärtpaberistamise struktuuritegureid, näiteks kas tehing on sularahas või sünteetiline, ning, kui vaja, riskimaandamise meetodeid või tähtaegade mittevastavust.

Et tuvastada tegureid, mis võivad krediidiriski ülekandmist ja riski olulise osa ülekandmist kolmandatele isikutele mõjutada, peaksid tehinguid algatavad krediidiasutus või investeerimisühing hindama tehingu krediidiriski leevendamise või krediidiriski ülekandmise ulatust, arvestades muu hulgas ja asjakohases ulatuses näiteks järgmisi tegureid:

• a. preemiate ja teiste omavahendites veel arvestamata kulude nüüdisväärtuse võrdlus kaitstavate riskipositsioonide kahjudega mitmesuguste stressistsenaariumide korral;
• b. tehingu hinna suhe turuhindadega, arvestades asjakohaselt ka preemiamakseid;
• c. tehingujärgsete maksete ajastamine, sealhulgas võimalikud ajastamiserinevused tehingut algatavate krediidiasutuste või investeerimisühingute kaitstavate riskipositsioonide jaoks reservide kogumiseks või nende mahakandmiseks tehtavate maksete ja kaitse müüja poolsete maksete vahel;
• d. kohaldatavate tagasiostuõiguse tekkimise kuupäevade läbivaatamine, et hinnata hangitava krediidiriski kaitse tõenäolist kestust võrreldes kaitstavatelt riskipositsioonidelt saadavate kahjude võimaliku ajastamisega;
• e. vastaspoole krediidiriski hindamine, eelkõige analüüsimine, kas teatud asjaoludega võiks kaasneda tehinguid algatavate krediidiasutuste või investeerimisühingute suurema sõltuvuse krediidiriski kaitset pakkuvast vastaspoolest ajal, kui vastaspoole suutlikkus kohustusi täita nõrgeneb;
• f. tehinguosaliste seose olemus (tehingu algataja, korraldaja, investorid, krediidiriski kaitse müüja jne);
• g. krediidikvaliteedi parandamise kaudsete vormide olemasolu;
• h. mezzanine- ja madalama järguga seeriate n-ö paksus võrreldes alusvarade riskipositsioonide krediidiriski profiiliga;
• i. alusvarade krediidiriski hindamine: see võidakse saavutada alusvaradele stresside rakendamisega, alusvarade krediidiriski positsiooni makseprofiili hindamisega, krediidiriski põhitegurite hindamisega (nt makseviivitusest tingitud kahjumäär, makseviivituse tõenäosus, makseviivituses olev riskipositsioon).