4. Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessiga seotud teabe üldised kaalutlused

Pädevad asutused peaksid krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt koguma käesolevates suunistes täpsustatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessiga seotud teavet SREPi suunistes täpsustatud järelevalveasutuse järgmiste hinnangute jaoks:

• a. kooskõlas SREPi suuniste jaotisega 5.6.2 sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistiku usaldatavuse, efektiivsuse ja põhjalikkuse hindamine;
• b. SREPi suuniste jaotises 7.2.1 täpsustatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi arvutuste täpsuse, usaldusväärsuse, arusaadavuse ja võrreldavuse hindamine;
• c. muude järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi elementide, sh kooskõlas SREPi suuniste jaotisega 4 ärimudeli analüüsi hindamiseks täiendava teabeallikana ettevõttesisese juhtimise ja kogu krediidiasutust või investeerimisühingut hõlmavate kontrollide hindamine kooskõlas SREPi suuniste jaotisega 5 ning likviidsus- ja rahastamisriskide ning likviidsuse adekvaatsuse hindamine kooskõlas SREPi suuniste jaotisega 8.

Pädevad asutused peaksid tagama, et krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt kogutud teave sisaldaks järgmist:

• a. lugeja käsiraamat, mis on koostatud kooskõlas jaotisega 11;
• b. üldteave sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistike, ärimudelite ja strateegia kohta, samuti suuniste jaotises 5 täpsustatud juhtimise kohta;
• c. Sisemisele kapitali adekvaatsuse hindamise protsessile omane teave, mis on täpsustatud suuniste jaotises 6;
• d. sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessile omane teave, mis on täpsustatud suuniste jaotises 7;
• e. kokkuvõte sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi peamistest järeldustest ning suuniste jaotises 8 täpsustatud teave kvaliteedi tagamise kohta.

Pädevad asutused peaksid tagama, et krediidiasutused ja investeerimisühingud esitaksid neile lugeja käsiraamatu, mis on koostatud raamdokumendina ning mis lihtsustab sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessiga seotud dokumentide hindamist. Selleks tuleks lugeja käsiraamatus tagada ülevaade pädevatele asutustele esitatud sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessiga seotud dokumentidest ning nende staatusest (uus, muutmata, muudetud, väikeste parandustega jne). Lugeja käsiraamat peaks põhimõtteliselt toimima sisukorrana, mis ühendab käesolevates suunistes viidatud konkreetsed teabeühikud dokumentidega, mille krediidiasutus või investeerimisühing on pädevale asutusele esitanud (eelkõige juhul, kui teabe esitamise vorm võimaldab krediidiasutustel ja investeerimisühingutel esitada mitu sisedokumenti, nagu seda on täpsustatud punkti 12 alapunktis d). Lugeja käsiraamatus tuleks samuti tagada teabeühikute oluliste muudatustega seotud teave võrreldes eelneva teabe esitamisega ning mis tahes erandid teabe esitamisel (vt ka jaotisi 21–22), samuti igasugune muu teave, mis võib olla pädevale asutusele hindamiseks asjakohane. Lisaks peaks lugeja käsiraamat sisaldama viiteid sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi kogu teabele, mille krediidiasutus või investeerimisühing on avalikuks teinud (sh teabele, mis on kogutud kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 438 punktiga a³ ).

³ ELT L 176, lk 1.

Suunistes täpsustatud teabe kogumiseks peaksid pädevad asutused kehtestama tegevuskorra ning teavitama sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raames teavet esitavaid krediidiasutusi ja investeerimisühinguid järgmisest:

• a. tähtajad, milleks krediidiasutused ja investeerimisühingud peavad esitama teabe pädevatele asutustele (üleandmiskuupäevad). Üleandmiskuupäevade esmakordsel määramisel või nende kuupäevade muutmisel peaksid pädevad asutused tagama krediidiasutustele ja investeerimisühingutele piisava aja esitatava teabe ettevalmistamiseks;
• b. viitekuupäev ning täpsustus, kas üksikute teabeühikute jaoks on lubatud kasutada erinevaid viitekuupäevi;
• c. teabe esitamise ettenähtud sagedus;
• d. teabe esitamise tehnilised vahendid ja vormid ning eelkõige täpsustus, kas teavet tuleks esitada ühe dokumendina (aruandena) või muus vormis (nt mitme dokumendina) või kas krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad esitada oma sisedokumente.

Eelmises punktis täpsustatud tegevuskord peaks olema proportsionaalne kategooriaga, mis määratakse krediidiasutusele või investeerimisühingule kooskõlas SREPi suuniste jaotisega 2.4 ning mida on täpsustatud järgmistes punktides.

Pädevad asutused peavad nendelt krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt, mis kuuluvad järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 1. kategooriasse, nõudma kõigi nende suunistes viidatud teabeühikute esitamist vähemalt kord aastas. Pädevad asutused peaksid püüdma sätestada kõigile järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi 1. kategooria asutustele ühtse üleandmiskuupäeva ning ühtse viitekuupäeva; samas võib olenevalt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi korraldamisest sätestada asutusepõhiseid kuupäevi, kui see tundub asjakohasem.

SREPi suuniste jaotises 2.4 viidatud 1. kategooriasse mitte kuuluvate krediidiasutuste ja investeerimisühingute puhul võivad pädevad asutused teha järgmist:

• a. määrata teistsuguse (mitte iga-aastase) teabe esitamise sageduse ning määrata mitmesugustele teabeühikutele teistsugused üleandmis- ja viitekuupäevad kooskõlas järelevalveasutuse minimaalse kaasamise mudeliga, mida kohaldatakse SREPi suuniste jaotise 2.4 ning järelevalvealase kontrolliprogrammi kohaselt iga krediidiasutuse ja investeerimisühingu suhtes, mis on direktiivi 2013/36/EL artiklis 99 viidatud asjakohane asutus;
• b. määrata erinevad üksikasjalikkuse tasemed või loobuda teatud konkreetsetest, käesolevates suunistes viidatud teabeühikutest. Teabeühikutest loobumise korral peaksid pädevad asutused tagama, et nad on saanud piisavalt teavet sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistiku hindamiseks ning et sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi kapitali ning likviidsuse hinnangud on usaldusväärsed kooskõlas Euroopa Pangandusjärelevalve SREPi suunistega.

Olenevalt esitatud teabe kvaliteedist ning hindamisest selle kohta, kas esitatud dokument (dokumendid) hõlmavad kõiki suunistes täpsustatud valdkondi, võivad pädevad asutused nõuda krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi hindamiseks vajaliku lisateabe esitamist. Pädevad asutused peavad määrama teabe täpsuse ja koguse asjakohase taseme, mis esitatakse sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi hindamiseks, kasutades selleks järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames krediidiasutuse või investeerimisühinguga peetavat pidevat järelevalvealast dialoogi.

Pädevad asutused peaksid tagama, et nad saavad kogu asjakohase teabe ning et see teave on üleandmiskuupäeval endiselt kehtiv, isegi juhtudel, kui dokumendi (koostamis-)kuupäev erineb asjaomasest viitekuupäevast. Käesolevates suunistes täpsustatud mis tahes teabeühikutega seotud dokumendid, mis on koostatud viite- ja üleandmiskuupäeva vahelisel perioodil, tuleb vajaduse korral lisada sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi hindamise eesmärgil (võttes arvesse olulisust, mis on täpsustatud nendes suunistes).

Pädevad asutused võivad kaasamismudeli kohaldamise ning järelevalvealase kontrolliprogrammi järel nõuda järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üksikelementide hindamise lihtsustamise eesmärgil krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt käesolevates suunistes viidatud konkreetset teavet või lisateavet väljaspool tavapärast sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi või sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessiga seotud teabe esitamise tsüklit, mis on kehtestatud kooskõlas punktidega 14 ja 15 (nt võidakse nõuda sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessile omast teavet järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamise tegemiseks likviidsus- ja rahastamisriskide kohta ning mitte tingimata sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi enda hindamiseks).

Juhul kui neid suuniseid kohaldatakse seoses piiriüleste pangakontsernide ja nende üksustega ning loodud on järelevalvekolleegium, peavad kaasatud pädevad asutused järjepidevalt iga kontserni liikme kohta koordineerima SREPi suuniste jaotise 11.1 kohase järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi hindamise koostöö raames võimalikult suurel määral kuupäevi, vahendeid ja vorme, millele on viidatud punktis 12, samuti iga teabeühiku täpset ja üksikasjalikku ulatust.

Juhul kui krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõutakse käesolevates suunistes viidatud teavet krediidiasutuste ja investeerimisühingute enda sisedokumentide vormis, mis ei järgi suunistes määratud struktuuri või vormi, peaksid pädevad asutused püüdma tagada struktuurilise järjepidevuse ja võrreldavuse, sh nõudes krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nn lugeja käsiraamatu abil selgitamist, kuidas ning kus on suunistes täpsustatud teabeühikud esitatud dokumentides hõlmatud.

Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi raamistike hindamiseks ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames arvutamiseks peavad pädevad asutused tagama, et nad on saanud kõik käesolevates suunistes täpsustatud asjakohased teabeühikud, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Juhul kui teabeühikud on pädevatele asutustele juba muude tegevuste osana kättesaadavad, peaksid pädevad asutused krediidiasutustelt ja investeerimisühingutelt nõudma, et nad kinnitavad lugeja käsiraamatus, et see teave on ajakohane ning et asjakohastes dokumentides ei ole tehtud muudatusi, või pakuvad ajakohastatud teavet pärast viimast teabe esitamist dokumentides tehtud muudatuste kohta. Nende kaalutluste põhjal võivad pädevad asutused otsustada välja jätta sellised teabeühikud, mille nad on kogunud teiste järelevalvetegevuste käigus ning mis on sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi punktide 14 ja 15 kohasest nõutud teabe kogumisest alates kehtivad ja ajakohased.

Juhul kui teabeühikud on kättesaadavad väga üksikasjalikul tasemel, võivad pädevad asutused lubada krediidiasutustel ja investeerimisühingutel dokumentide esitamisel mitte hõlmata kõiki nõutavate teabeühikutega seotud kättesaadavaid dokumente. Kui täpne teave, näiteks tulemustabelitega seotud täiendavad dokumendid, koosolekuprotokollid ning individuaalsed tulemuslikkuse põhinäitajad, on teabe esitamisest välja jäetud, peaksid pädevad asutused tagama, et krediidiasutused ja investeerimisühingud on esitanud oma üldise poliitika kõnealuste teabeühikute haldamiseks ning et lugeja käsiraamatus on märgitud, milline teave on esitamisest välja jäetud. Pädevad asutused peavad vajaduse korral nõudma kõnealuse teabe kohta näiteid. Pädevad asutused peavad tagama, et esitamisest välja jäetud teavet ja dokumente oleks siiski võimalik nõuda, kui see on vajalik või asjakohane, sh põhjusel, et tõendada krediidiasutuse või investeerimisühingu vastavust regulatiivsetele nõuetele.