4.4 Krediidiriskidega seotud tavade järelevalveline hindamine, eeldatava krediidikahju arvestamine ja kapitali adekvaatsus

Neil tuleks veenduda, et krediidiasutus on võtnud vastu käesolevates suunistes kirjeldatud usaldusväärsed krediidiriskidega seotud tavad ja järgib neid. Pädevate asutuste hinnangus tuleks muu hulgas vaadelda, kas

• a. krediidiasutusesisene krediidiriski läbivaatamistegevus on usaldusväärne ja hõlmab kõiki laenunõudeid;
• b. krediidiasutuse kõigi laenunõuete krediidiriski muutuste õigeaegse tuvastamise, klassifitseerimise, järelevalve ja haldamise protsesside ja süsteemide kvaliteet on piisav ning kas juhtkonna kogemuspõhises krediidihinnangus arvestatakse praeguseid tingimusi ja ettevaatavaid andmeid, sealhulgas makromajanduslikke tegureid, ja kas see on nõuetekohaselt dokumenteeritud;
• c. krediidiasutuse protsessid kajastavad krediidiasutuse riskivalmidust viisil, mis tagab, et laenunõuded, mille krediidirisk on alates esmasest väljastamisest või ostmisest suurenenud tasemeni, mis ületab krediidiasutuse riskivalmidust, tuvastatakse kiiresti ja neid jälgitakse nõuetekohaselt, ning kas eeldatava krediidikahju allahindluse hinnangud kajastavad asjakohaselt nende riskipositsioonide krediidiriski suurenemist, kui suurenemine on kindlaks tehtud. Kui krediidiasutus väljastab või ostab laenunõude, mille omandamise ajal kindlaks tehtud krediidirisk ületab krediidiasutuse riskivalmiduse ja mis kujutab endast seetõttu krediidiasutuse laenuandmispõhimõtete ja -nõuete erandit, peaksid pädevad asutused hindama, kas krediidiasutus on kehtestanud ja kasutusele võtnud asjakohased protsessid ja kontrollimeetmed järgmiste menetluste jaoks: selliste riskipositsioonide esmane kindlakstegemine, läbivaatamine, heakskiitmine ja dokumenteerimine; kõrgema juhtkonna ja (individuaalselt oluliste riskipositsioonide korral) juhtorgani teavitamine sellistest eranditest; selliste riskipositsioonide nõuetekohane järelevalve pärast esmast kajastamist. Samuti peaksid pädevad asutused hindama, kas krediidiasutuse protsesside ja kontrollimeetmetega saab eraldi kindlaks teha need eeldatava krediidikahju allahindluse hinnangud, mis on seotud krediidiasutuse riskivalmidusele vastavate riskipositsioonidega, ja need, mis on seotud riskantsemate laenunõuetega;
• d. krediidiasutuse juhtorganile ja kõrgemale juhtkonnale esitatakse korrapäraselt (näiteks kord kvartalis või vajaduse korral sagedamini) asjakohast teavet laenunõuete krediidiriski, krediidiriski muutuste, seotud eeldatava krediidikahju allahindluse ja allahindluse hinnangute muutuste kohta;
• e. krediidiriski hinnangutes ja mõõtmistes esitatud prognoosid ei ole mitte üksnes mõistlikud ja põhjendatud, vaid ka kooskõlas krediidiasutuses muudel eesmärkidel kasutatud prognoosidega, mis kõik tehakse pädevatele asutustele kättesaadavaks, ning
• f. kas krediidiasutusesisese krediidiriski hindamismudelite täpsuse ja järjepidevuse valideerimise põhimõtted ja menetlused on usaldusväärsed.

Sellisel hindamisel võivad pädevad asutused nõuda, et krediidiasutus esitaks korrapäraste järelevalveliste aruannete, eriaruannetega või kohapealsete kontrollide käigus lisateavet, mida ei ole üldsusele avalikustatud. Pädevad asutused võivad kasutada neid lisateabe hankimise meetodeid ka alljärgnevate põhimõtete kohasel hindamisel.

4.4.2 2. põhimõte. Eeldatava krediidikahju mõõtmise hindamine

Pädevad asutused peaksid veenduma, et meetodid, mida krediidiasutus on kasutanud arvestuslike allahindluste kindlaksmääramiseks, võimaldavad mõõta eeldatavat krediidikahju nõuetekohaselt ja kooskõlas kohaldatava raamatupidamistavaga.

Krediidiasutuses allahindluste prognoosimisel kasutatud meetodeid hinnates peaksid pädevad asutused veenduma, et krediidiasutus järgib põhimõtteid ja tavasid, mis on kooskõlas käesolevates suunistes esitatud eeldatava krediidikahju mõõtmise põhimõtetega, muu hulgas järgmisega:

• a. protsessid, mida krediidiasutus kasutab eeldatava krediidikahju mõõtmiseks, on usaldusväärsed ja õigeaegsed ning võtavad arvesse selliseid kriteeriumeid nagu krediidiriski maandavad tegurid (eelkõige tagatis, jääkrisk pärast maandavate tegurite arvessevõtmist, selle riski korrelatsioon laenuvõtjate krediidikvaliteediga ja võimalik mõju kaitse tõhususe mõttes); rahavoogude prognoosid tuginevad laenuvõtjapõhiste tegurite ning praeguste ja tulevaste makromajanduslike tingimuste hinnangutele koos muude asjakohaste ettevaatavate andmetega, mis mõjutavad krediidiasutuse laenunõude oodatavat laekuvust;
• b. allahindluse (olgu see kindlaks määratud kollektiivselt või individuaalselt) kehtestamise raamistik ja metoodika on usaldusväärsed;
• c. laenunõuete allahindluste kogusumma on asjakohane, arvestades asjaomaseid raamatupidamisnõudeid ja krediidiriski positsiooni krediidiasutuse portfellis;
• d. laekumata jäämist kajastatakse asjakohasel perioodil allahindluse või mahakandmise kaudu ning
• e. eeldatava krediidiriski kindlakstegemise meetodist sõltumata võetakse eeldatava krediidikahju mõõtmise asutusesisestes protsessides arvesse krediidiriski, mille krediidiasutus on võtnud, ja krediidiasutuse laenunõuete krediidiriski muutusi.

Pädevad asutused peaksid kontrollima jaos 4.3 nimetatud praktiliste abinõude kasutamist, et teha kindlaks eeldatava krediidikahju mõõtmise asjakohasus.

Krediidiasutuse krediidiriski hindamise ja eeldatava krediidikahju mõõtmisega seotud tegevuse läbivaatamisel võivad pädevad asutused kasutada sise- ja välisaudiitorite tööd¹⁹ .

4.4.3 3. põhimõte. Kapitali adekvaatsuse hindamine

Pädevad asutused peaksid krediidiasutuse kapitali üldise adekvaatsuse hindamisel kaaluma ka krediidiasutuse krediidiriskiga seotud tavasid.

¹⁹ EBA suunised sisejuhtimise kohta (GL44) ja krediidiasutuste üle järelevalvet teostavate pädevate asutuste ja vannutatud audiitori(te) ning krediidiasutuste kohustuslikke auditeid tegeva(te) audiitorühingu(te) vahelise teabevahetuse kohta (EBA/GL/2016/05).

Laenunõuete allahindlustaseme asjakohasuse hindamisel krediidiasutuse üldise kapitaliadekvaatsuse raames peaksid pädevad asutused vaatlema asutuse krediidiriskiga seotud tavasid ja võtma arvesse, et eeldatava krediidikahjuga seotud protsessid, metoodika ja eeldused nõuavad olulisel määral kogemuspõhise krediidihinnangu rakendamist.

Hindamisel peaksid pädevad asutused kaaluma, kas krediidiasutus on

• a. hoidnud käigus tõhusad süsteemid ja kontrollimeetmed krediidiriski taseme, krediidiriski olulise suurenemise ja varade kvaliteediga seotud probleemide õigeaegseks tuvastamiseks, mõõtmiseks, järelevalveks ja kontrollimiseks;
• b. analüüsinud kõiki olulisi asjaomaseid tegureid, mis mõjutavad krediidiriski ja portfelli laekuvust, ning
• c. kehtestanud allahindluse hindamise vastuvõetava protsessi, mis vastab vähemalt käesolevates suunistes sätestatud põhimõtetele, sealhulgas asjaomased raamatupidamisarvestuse nõuded.

Kapitali adekvaatsust hinnates peaksid pädevad asutused vaatlema, kuidas mõjutavad krediidiasutuse raamatupidamis- ja krediidiriski hindamise põhimõtted ja tavad krediidiasutuse varade ja kasumi mõõtmist ning seega asutuse kapitalipositsiooni.

Kui pädevad asutused tuvastavad krediidiasutuse krediidiriskiga seotud tavade hindamisel puudusi, peaksid nad uurima, kuidas need puudused mõjutavad teatatud allahindluste taset, ja kui allahindluste kogusumma ei ole kohaldatava raamatupidamistava järgi asjakohane, peaks pädev asutus arutama seda krediidiasutuse kõrgema juhtkonna ja juhtorganiga ning võtma vajadusel asjakohaseid täiendavaid järelevalvemeetmeid.

Eelkõige juhul, kui krediidiriski hindamise või eeldatava krediidikahju mõõtmise puudused on olulised või kui neid ei kõrvaldata õigel ajal, peaksid pädevad asutused kaaluma omavahendite lisanõuete kehtestamist kooskõlas direktiivi 2013/36/EL VII jaotise 2. peatüki III jao artikliga 104.