6.3.2.4 Treatment of cases with no loss or positive outcome

Kui finantseerimisasutused täheldavad makseviivituste vaatlustulemustes realiseerunud kasumit, peaks vastavatel vaatlustulemustel põhinev realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäär täheldatava keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamise ning pikaajalise keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise otstarbel võrduma nulliga. Finantseerimisasutused võivad realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäärasid puudutavat teavet mudeli arendustegevuse protsessis riski eristatuse tagamiseks kasutada enne alampiiri rakendamist.

6.3.3 Pikaajalise keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära kalibreerimine

Finantseerimisasutused peaksid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid kalibreerima jao 6.3.2 kohaselt arvutatud pikaajalise keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära suhtes. Sellel otstarbel peaksid finantseerimisasutused valima makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise meetodi seisukohast sobiva kalibreerimismeetodi alljärgnevate lähenemiste seast:

• (a) makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute kalibreerimine iga reitinguklassi või kogumi jaoks arvutatud pikaajalise keskmise makseviivituse määra suhtes, ning sel juhul peaksid finantseerimisasutused rakendama täiendavaid kalibreerimisteste asjaomase kalibreeritava segmendi tasandil;
• (b) makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnangute kalibreerimine kalibreeritava segmendi tasandil arvutatud pikaajalise keskmise makseviivituse määra suhtes, eeskätt siis, kui finantseerimisasutused kasutavad otseseid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 169 lõikega 3, muu hulgas juhul, kui finantseerimisasutused kasutavad vaheparameetritel põhinevat makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamise meetodit. Selle lähenemise korral peaksid finantseerimisasutused miinimumina võrdlema saadud pikaajalist keskmist makseviivitusest tingitud kahjumäära keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguga, mida rakendatakse pikaajalise keskmise makseviivitusest tingitud kahjumäära arvutamiseks kasutatud vaatlustulemuste samasuguse kogumi suhtes, ning kui vajalik, korrigeerima vastavalt kohaldatava portfelli üksikuid makseviivitusest tingitud kahjumäära hinnanguid, kasutades selleks näiteks korrigeerimistegurit. Kui realiseerunud väärtused on kalibreeritava segmendi tasandil hinnatud väärtustest kõrgemad, peaksid finantseerimisasutused hinnanguid ülespoole korrigeerima või oma hinnangut kahjumi kajastamiseks uuesti kohandama.

Kui finantseerimisasutused täheldavad eelkõige makseviivituse tekkimise hetkeks väikeste tasumata summadega riskipositsioonide puhul erakordselt suuri realiseerunud makseviivitusest tingitud kahjumäära väärtuseid, mis on märkimisväärselt üle 100% taseme, peaksid nad vastavate vaatlustulemuste eristamiseks määrama kindlaks asjaomased riskitegurid ning kajastama reitinguklassidesse või kogumitesse jagamisel neid konkreetseid tunnuseid. Kui finantseerimisasutused kasutavad makseviivitusest tingitud kahjumäära hindamisel pidevat reitinguskaalat, võivad nad vastavate riskipositsioonide jaoks luua eraldiseisva kalibreeritava segmendi.

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 181 lõike 1 punktis a sätestatud nõude täitmiseks, mille kohaselt tuleb makseviivitusest tingitud kahjumäära kvantifitseerimisel kasutada kõiki täheldatud makseviivitusi, ei tohiks finantseerimisasutused jätta välja ühtegi ajaloolisel vaatlusperioodil täheldatud makseviivitust, mis kuulub makseviivitusest tingitud kahjumäära mudeli kohaldamisalasse.

Andmete representatiivsuse jao 4.2.4 kohaselt analüüsimisel peaksid finantseerimisasutused võtma arvesse mitte üksnes portfelli praeguseid tunnuseid, vaid, kui see on asjakohane, ka portfelli struktuuri muutusi, mis juba võetud konkreetsete meetmete või tehtud otsuste tõttu leiavad arvatavalt aset lähitulevikus. Arvatavalt lähitulevikus toimuvate muudatuste alusel tehtud kohandustega ei tohiks kaasneda makseviivitusest tingitud kahjumäära parameetri hinnangute alanemine.