8.5 Varajase hoiatuse näitajate / järelevalvenimekirja kasutamine krediidi jälgimisel

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid jälgimisraamistiku kohaldamisel arendama, säilitama ja korrapäraselt hindama asjakohaseid kvalitatiivseid ja kvantitatiivseid varajase hoiatamise näitajaid, mida toetavad asjakohased IT- ja andmetaristud, et õigel ajal tuvastada suurenenud krediidiriski nii koondportfellis kui ka portfellides, alamportfellides, tööstusharudes ja geograafilistes asukohtades.

Varajase hoiatamise näitajad peaksid hõlmama määratud käivitite tasemeid seoses krediidiriskivalmiduse, strateegia ja krediidiriski põhimõtetega ning sisaldama eskalatsioonikorda, sh määratud järeltegevuskohustusi. Eskalatsioonikord peaks hõlmama ka riskipositsioonide või laenuvõtjate järelevalvenimekirja.

Varajase hoiatamise näitajate raamistik peaks sisaldama tehingute omaduste ja laenuvõtjate tüüpide või (kui asjakohane) portfellide homogeensete rühmadega seotud näitajate asjakohasuse kirjeldust.

Varajase hoiatamise näitajaga seotud sündmuse tuvastamisel individuaalse riskipositsiooni, portfelli, alamportfelli või laenurühma tasandil peaksid asutused kohaldama sagedasemat jälgimist ja vajaduse korral kaaluma nende lisamist järelevalvenimekirja ning eelmääratletud ja leevendusmeetmete võtmist. Järelevalvenimekirja jälgimisega peaks kaasnema konkreetsete aruannete korrapärane kontroll, mille viivad läbi riskijuhtimise funktsioon, laenuandmisega seotud funktsioonide juhid ja juhtkond.

Kui tegevused hõlmavad suhtlust laenuvõtjaga, tuleks arvestada nende isiklikke asjaolusid. Laenuvõtjaga kontakti hoidmise ja teabevahetuse ulatus makseraskuste ajal peaks vastama teabevahetusnõuetele, nagu on määratletud EBA suunistes võlgnevuste ja turule pääsu piiramise kohta.

Krediidiriski pideval jälgimisel tuleks arvestada ka järgmisi krediidiriski kvaliteedi halvenemise märke:

• a. negatiivsed makromajanduslikud näitajad (sh majandusareng, seadusemuudatused ja tehnoloogilised ohud tegevusharule), mis mõjutavad tegevusharu, geograafilise segmendi, laenuvõtjate rühma või üksikettevõttest laenuvõtja edasist kasumlikkust, ning isikurühmade töötuse tekke suurenenud risk;
• b. teadaolevad negatiivsed muutused laenuvõtja finantsseisundis, nt võlataseme või võla teenindamise suhtarvude oluline kasv;
• c. käibe oluline vähenemine või üldisemalt korduvate rahavoogude kahanemine (sh tähtsa lepingu/kliendi/üürniku kaotamine);
• d. tegevuskasumi või tulu oluline vähenemine;
• e. tegeliku tulu oluline kõrvalekalle prognoosist või projekti või investeeringu äriplaani oluline viivitus;
• f. tehingu krediidiriski muudatused, mis muudaksid oluliselt tingimusi, kui laen väljastataks nüüd või aruandluskuupäeval (nt nõutud tagatiste või garantiide suurem väärtus või laenuvõtja suurem püsitulu);
• g. peamise tehingu välise krediidireitingu tegelik või eeldatav oluline vähenemine või muud sarnased krediidiriskiga seotud turunäitajad teatud tehingu või sama eeldusliku elueaga tehingu korral;
• h. turule pääsu tingimuste muutused, finantstingimuste halvenemine või laenuvõtjale kolmandate isikute pakutava finantstoe oluline vähenemine;
• i. äritegevuse vähenemine või laenuvõtja tegevuse negatiivsed suundumused, mis võivad oluliselt muuta laenuvõtja võimet täita laenukohustusi;
• j. majanduse või turu volatiilsuse oluline suurenemine, mis võib laenuvõtjat negatiivselt mõjutada;
• k. tagatisega tehingutes tehingute summa ja tagatise väärtuse suhte oluline halvenemine, mis tuleneb tagatise väärtusega seotud ebasoodsatest suundumustest, või laenujäägi püsimine või suurenemine kehtestatud maksetingimuste tõttu (nt laenu põhiosa pikk maksepuhkus, suurenevad või paindlikud osamaksed, pikendatud tähtajad);
• l. sama laenuvõtja teiste tehingutega seotud krediidiriski märkimisväärne suurenemine või olulised muutused laenuvõtja eeldatavas maksekäitumises (kui teada);
• m. krediidiriski oluline kasv, mis tuleneb laenuvõtja rühma, nt teatud geograafilise piirkonna elanike raskuste suurenemisest või laenuvõtja tegevusharu tulemuslikkuse olulistest negatiivsetest muutustest või seotud laenuvõtjate rühma (kuhu laenuvõtja kuulub) raskuste suurenemisest;
• n. teadaolevad õigusmeetmed, mis võivad oluliselt mõjutada laenuvõtja finantsseisundit;
• o. vastavustõendi esitamisega hilinemine, loobumistaotlus või laenulepingu tingimuste rikkumine, vähemalt seoses finantskohustustega (kui kohaldatav);
• p. asutusesisese krediidi-/riskiklassi negatiivne muutus koondportfellis või konkreetsetes portfellides/segmentides;
• q. tehingu või laenuvõtja asutusesisese krediidireitingu/riskiklassi tegelik või eeldatav alandamine või krediidiriski hindamiseks kasutatava asutusesisese maksekäitumise hinnangu langus;
• r. asutuse või laenuvõtja välisaudiitorite aruannetes tõstatatud probleemid;
• s. üks või mitme laenuvõtjaga seotud laenumakse vähemalt 30 päevane viivis.

8.5.1 Tuvastatud varajase hoiatamise näitajate järelmeetmed ja eskaleerimisprotsess

Kui tuvastatud varajase hoiatamise näitajat on vaja täpsemalt jälgida ja lähemalt uurida, tuleks viivitamata võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu põhimõtete ja korra kohaseid meetmeid, nagu on sätestatud suuniste punktis 4.3. Asjakohased funktsioonid peaksid tegema analüüsi, et hinnata tuvastatud sündmuse raskust ning pakkuda välja sobiv tegevus ja järelmeetmed. See analüüs tuleb viivitamata esitada asjakohastele laenuotsuse tegijatele, kes on nimetatud põhimõtetes ja korras.

Asjakohased laenuotsuse tegijad peaksid eelnimetatud analüüsi ja muude seotud andmete alusel otsustama, mida järgmiseks teha. Otsus tuleks dokumenteerida ning edastada meetmete ja järelmeetmete võtmiseks asjakohastele osakondadele.

Varajase hoiatamise näitajate tuvastamise järel peaks kontrolliprotsess, sh laenuotsuse tegijate arutelud ja otsused, toimuma sagedamini ning laenuvõtjalt tuleks teavet intensiivsemalt koguda. Kogutud teabe alusel peaks olema võimalik teha laenuvõtja krediidikontrolli sagedamini.