12.1 Huvide konflikti poliitika laenude ja muude juhtorgani liikmete ja nendega seotud isikutega sõlmitavate tehingute kontekstis

Juhtorgan peaks oma töötajate huvide konflikti poliitika (jagu 12) ja lõikes 117 kirjeldatud juhtorgani liikmete huvide konfliktide haldamise raames looma raamistiku juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele laenude andmise ning nendega teiste tehingute sõlmimise (nt faktooring, liising, varaga seotud tehingud jms) kontekstis konfliktide tuvastamiseks ja nende haldamiseks.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud võivad ilma, et see mõjutaks direktiivi 2013/36/EL riigi õigusesse ülevõtmist³² , kaaluda oma laenude ja muude tehingutega seotud huvide konflikti raamistikus täielikult või osaliselt täiendavaid seotud osapoolte kategooriaid, kellele need kohalduvad.

³² Vt ka tõhusa pangandusjärelevalve 20. üldpõhimõtet.

Huvide konflikti raamistik peaks tagama, et juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele laenude andmise ja nendega teiste tehingute sõlmimise otsused tehakse objektiivselt, ilma huvide konfliktide lubamatu mõjuta ning üldpõhimõtte kohaselt turutingimustel.

Juhtorgan peaks sätestama juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele laenude andmisele ning nendega teiste tehingute sõlmimisele kohalduvad otsustamise protsessid. Selle raamistikuga võib sätestada eristamise tavapärases äritegevuses tavalistel turutingimustel sõlmitud standardsete äritehingute³³ ning kõigile töötajatele pakutavatel tingimustel töötajatele antavate laenude ja nendega sõlmitavate tehingute vahel. Huvide konflikti raamistikus ja otsustusprotsessis võib eristada ka olulisi ja ebaolulisi laene ja muid tehinguid, erinevat tüüpi laenusid ja muid tehinguid ning tegelike või potentsiaalsete huvide konfliktide tasemeid, mille need võivad tekitada.

³³ Äritehingud hõlmavad laene ja teisi tehinguid (nt liisingud, faktooring, esmase avaliku pakkumise raames osutatavaid teenuseid, ühinemisi ja ülevõtmisi, vara müümist ja ostmist).

Juhtorgan peaks huvide konflikti raamistiku raames seadma sobivad piirmäärad (nt tooteliigi kohta või sõltuvalt tingimustest), mille ületamise korral on juhtorgani liikmele või temaga seotud isikule laenu andmiseks või temaga mõne teise tehingu sõlmimiseks alati vaja juhtorgani heakskiitu. Otsused oluliste juhtorgani liikmetele antavate laenude või muude nendega sõlmitavate tehingute kohta, mida ei sõlmita tavalistel turutingimustel, vaid kõigile töötajatele pakutavatel tingimustel, peaks alati tegema juhtorgan.

Sellisest olulisest laenust või muust olulisest tehingust kasu saav juhtorgani liige ega vastaspoolega seotud liige ei tohiks otsustamise protsessis osaleda.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid juhtorgani liikmele või temaga seotud isikule laenu andmise või temaga mõne muu tehingu sõlmimise otsuse tegemisel hindama riski, millega krediidiasutus või investeerimisühing võib selle tehingu tõttu kokku puutuda.

Laenude krediidiliinina (nt arvelduskrediit) andmise korral tuleks esialgne otsus ja selle muudatused dokumenteerida. Sellise kokkulepitud laenuvõimaluse kokkulepitud piires kasutamist ei ole vaja tõlgendada uue otsusena juhtorgani liikmele või temaga seotud isikule antud laenu kohta. Kui krediidiliini muutmine on vastavalt krediidiasutuse või investeerimisühingu poliitikale oluline, tuleb läbi viia uus hindamine ning teha uus otsus.

Krediidiasutused ja investeerimisühingud peaksid oma huvide konflikti poliitikale vastavuses tagama, et juhtorgani liikmetele ja nendega seotud isikutele antavatele laenudele ning teistele nendega sõlmitavatele muudele tehingutele kehtivad täielikult kõik asjaomased sisekontrolli protseduurid ning et järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani tasandil on olemas piisav järelevalveraamistik.