23. Pädevate asutuste hindamiskord

Pädevad asutused peaksid täpsustama järelevalvemenetlused, mida kohaldatakse krediidiasutuste ja/või investeerimisühingute juhtorgani liikmete sobivuse hindamisel ja oluliste CRD-asutuste puhul sisekontrollifunktsioonide juhtide ja finantsjuhi sobivuse hindamisel, kui nad ei kuulu juhtorganisse. Järelevalvemenetluste täpsustamisel peaksid pädevad asutused võtma arvesse, et kui sobivuse hindamine tehakse pärast liikme asumist ametikohale, võib sellega kaasneda vajadus kõrvaldada mittesobiv liige juhtorganist või olukord, kus juhtorganit ei saa kollektiivselt sobivaks pidada. Pädevad asutused peaksid tagama, et vastavate hindamismenetluste kirjeldus oleks avalikult kättesaadav.

Pädevad asutused peaksid hindama juhtorganisse mittekuuluvate sisekontrollifunktsioonide juhtide ja finantsjuhi sobivust järgmistes olulistes CRD-asutustes:

• a. olulised konsolideerivad CRD-asutused;
• b. olulised CRD-asutused, mis kuuluvad kontserni, mille konsolideeriv CRD-asutus ei ole oluline krediidiasutus;
• c. olulised CRD-asutused, mis ei kuulu kontserni.

Järelevalvemenetlustega tuleks tagada, et pädevad asutused hindavad uusi ametisse nimetatud juhtorgani liikmeid ja juhtorganit kollektiivselt ning punktis 172 osutatud oluliste CRD-asutuste puhul uusi sisekontrollifunktsioonide juhte ja finantsjuhti, kui nad ei kuulu juhtorganisse. Lisaks tuleks järelevalvemenetlustega tagada, et pädev asutus teeb juhtorgani uuesti ametisse nimetatud liikmete kordushindamise kooskõlas punkti 22 punkti b alapunktiga ii ning punkti 30 punkti b alapunktiga ii, kui kordushindamine on vajalik.

Pädevad asutused peaksid tagama, et nende järelevalvemenetlused võimaldavad mittevastavuse juhtumitega õigeaegselt tegeleda.

Eespool nimetatud järelevalvemenetluste raames tuleks krediidiasutusi ja/või investeerimisühinguid kohustada teavitama pädevaid asutusi viivitamata sellest, kui juhtorganis on täitmata ametikohti. Samuti tuleks krediidiasutusi ja/või investeerimisühinguid kohustada teavitama pädevaid asutusi juhtorgani liikme kavandatud ametisse nimetamisest, kui pädev asutus hindab sobivust enne ametisse määramist, või ametisse nimetamisest, kui pädev asutus hindab sobivust pärast ametisse määramist. Kui pädev asutus hindab sobivust enne ametisse määramist, tuleks vastav teavitus edastada hiljemalt kahe nädala jooksul pärast krediidiasutuse ja/või investeerimisühingu otsust teha ettepanek liikme ametisse nimetamiseks. Kui pädev asutus hindab sobivust pärast ametisse määramist, tuleks teavitus edastada kahe nädala jooksul pärast liikme ametisse nimetamist ning sellele tuleks lisada III lisas loetletud täielik dokumentatsioon ja teave.

Punktis 136 osutatud nõuetekohaselt õigustatud juhtudel peaksid krediidiasutused ja/või investeerimisühingud olema kohustatud edastama teavituse koos III lisas loetletud täieliku dokumentatsiooni ja teabega pädevale asutusele ühe kuu jooksul pärast liikme ametisse määramist.

Olulised CRD-asutused, mille puhul kooskõlas punktidega 172 ja 173 nõutakse sisekontrollifunktsioonide juhtide ja finantsjuhi hindamist, kui nad ei kuulu juhtorganisse, peaksid teavitama pädevaid asutusi vastavate funktsioonide täitjate ametisse nimetamisest viivitamatult ja hiljemalt kahe nädala jooksul pärast liikme ametisse nimetamist. Olulised CRD-asutused peaksid koos teavitusega edastama III lisas loetletud asjakohase täieliku dokumentatsiooni ja teabe.

Pädevad asutused võivad sätestada järelevalvemenetlused, mida kohaldatakse ka punktis 172 osutamata krediidiasutuste ja/või investeerimisühingute sisekontrollifunktsioonide juhtide ja finantsjuhi hindamisel, kui nad ei kuulu juhtorganisse, ning krediidiasutuste ja/või investeerimisühingute muude riskipõhise lähenemisviisiga määratletud võtmeisikute hindamisel. Lisaks võivad pädevad asutused vastavate menetluste raames kohustada vastavaid krediidiasutusi ja/või investeerimisühinguid teavitama neid tehtud hindamiste tulemustest ning edastama neile asjakohase dokumentatsiooni.

Pädevad asutused peaksid kehtestama sobivuse hindamise maksimaalse ajalimiidi, mis ei tohiks olla pikem kui neli kuud alates krediidiasutuselt ja/või investeerimisühingult punktides 175–177 osutatud teavituse saamisest. Kui pädev asutus leiab, et hindamise lõpuleviimiseks on vaja lisadokumente ja -andmeid, võib vastava ajaperioodi arvestuse ajutiselt peatada alates kuupäevast, mil pädev asutus nõuab hindamise lõpetamiseks vajalikke lisadokumente ja -andmeid, kuni vastavate dokumentide ja andmete laekumiseni. Kui eeldatav otsus on negatiivne, peaks vastav dokumentatsioon ja teave hõlmama dokumente või ärakuulamisi, mida nõutakse või viiakse läbi haldusmenetluse käigus.

Kui sobivuse hindamine tehakse kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 15 tegevusloa taotlemise raames, ei tohiks maksimaalne ajalimiit olla pikem kui kuus kuud alates taotluse laekumisest või mittetäieliku taotluse korral rohkem kui kuus kuud pärast otsuse tegemiseks vajaliku tervikliku teabe saamist²⁵ .

²⁵ Vt joonealune märkus 28.

Pädevad asutused peaksid hindamisel tuginema krediidiasutuse ja/või investeerimisühingu ning hinnatavate liikmete edastatud dokumentidele ja andmetele ning lähtuma hindamises III jaotises täpsustatud asjakohastest mõistetest.

Pädevad asutused peaksid oma järelevalvealase tegevuse raames pidevalt hindama juhtorgani liikmete individuaalset ja kollektiivset sobivust ning oluliste CRD-asutuste puhul sisekontrollifunktsioonide juhtide ja finantsjuhi individuaalset sobivust, kui nad ei kuulu juhtorgani koosseisu. Pädevad asutused peaksid tagama, et krediidiasutused ja investeerimisühingud teeksid II jaotise jagudes 1 ja 3 kirjeldatud vajalikke kordushindamisi. Kui krediidiasutuse ja/või investeerimisühingu tehtaval kordushindamisel nähakse ette pädeva asutuse tehtav sobivuse kordushindamine, peaks pädev asutus võtma eeskätt arvesse krediidiasutuses ja/või investeerimisühingus kordushindamise vajaduse tinginud asjaolusid. Eelkõige peaksid pädevad asutused kordushindama juhtorgani liikmete individuaalset või kollektiivset sobivust ning punktis 172 viidatud oluliste CRD-asutuste puhul sisekontrollifunktsioonide juhtide ja finantsjuhi individuaalset sobivust, kui nad ei kuulu juhtorgani koosseisu ja kui pideva järelevalve käigus avalikustatakse olulisi uusi fakte või tõendeid. See peaks hõlmama olukordi, mis põhjustavad olulisi faktilisi kahtlusi, et krediidiasutuse ja/või investeerimisühingu, juhtorgani konkreetsed liikmed ja punktis 173 osutatud oluliste CDR-asutuste sisekontrollifunktsioonide juhid ja finantsjuht, kui nad ei kuulu juhtorgani koosseisu, ei ole varasemalt järginud või jätkuvalt ei järgi rahapesu / terrorismi rahastamise nõudeid.

Olulistes CRD-asutustes peaksid pädevad asutused sobivuse hindamisel korraldama vestlusi, kui see on asjakohane. Riskipõhise lähenemisviisi rakendamisel võib vestlusi korraldada ka muudes krediidiasutustes ja/või investeerimisühingutes, võttes arvesse nii I jaotise kriteeriume kui ka asutusega seotud konkreetseid asjaolusid, hinnatavat isikut ja hinnatavat ametikohta.

Kui asjakohane, võib vestlust kasutada ka juhtorgani liikme või võtmeisiku sobivuse kordushindamisel, kui ilmneb uusi fakte või asjaolusid, mis võivad tõstatada kahtlusi vastava isiku sobivuse osas.

Pädevad asutused võivad juhtorgani efektiivse toimivuse hindamiseks osaleda krediidiasutuses ja/või investeerimisühingus koosolekutel, korraldada asutuses ise koosolekuid, sealhulgas teatud või kõigi juhtorgani liikmete või võtmeisikutega, või osaleda juhtorgani koosolekutel vaatlejana. Selliste koosolekute sagedus tuleks määratleda riskipõhise lähenemisviisi alusel.

Usaldatavusnõude või muu regulatiivse nõude rikkumine krediidiasutuse ja/või investeerimisühingu poolt võib teatud juhtudel toetada pädeva asutuse järeldust, et isik ei ole enam sobilik – näiteks juhul, kui pädev asutus tuvastab nõuetekohase menetluse järel, et isik ei toiminud nii, nagu tema positsioonil olev isik oleks pidanud toimima rikkumise ärahoidmiseks, kõrvaldamiseks või peatamiseks.