4.1 Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 396 lõikes 1 viidatud erandjuhtude määramise kriteeriumid

Määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõikes 1 sätestatud piirmäärade rikkumist tuleb alati käsitada erandjuhuna.

Et hinnata olukorda, kus krediidiasutus või investeerimisühing on ületanud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaseid piirmääri, peaks pädev asutus hindama vähemalt järgmisi aspekte:

• a. rikkumiste sagedus ja arv;
• b. rikkumise prognoositavus;
• c. krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatud põhjused, mis põhjustasid suutmatuse rikkumist ennetada.

Rikkumiste sagedus ja arv

Pädev asutus peaks hindama, kas määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõikes 1 sätestatud piirmäärade rikkumine krediidiasutuse või investeerimisühingu poolt on harva esinev sündmus. Hindamisel tuleks arvesse võtta krediidiasutuse või investeerimisühingu mis tahes varasemaid rikkumisi samal põhjusel, mille tingisid sama sündmus või sama klient või omavahel seotud klientide rühm.

Kui krediidiasutus või investeerimisühing teatab viimase 12 kuu jooksul teisest rikkumisest seoses sama kliendiga või omavahel seotud klientide rühmaga kui esimene rikkumine, võib pädev asutus otsustada, et sündmust ei saa kvalifitseerida harvaesinevaks. Samuti kui krediidiasutus või investeerimisühing teatab viimase 12 kuu jooksul teisest rikkumisest, millel on sama päritolu kui esimesel rikkumisel, võib pädev asutus otsustada, et sündmust ei saa kvalifitseerida harvaesinevaks.

Kui viimase 12 kuu jooksul on krediidiasutus või investeerimisühing teatanud juba kahest riskide kontsentreerumise piirmäärade rikkumisest seoses erineva kliendiga või omavahel seotud klientide rühmaga ning mille põhjused on erinevad või mille on tinginud eri sündmused, võib pädev asutus otsustada, et mis tahes edasist rikkumist (või edasisi rikkumisi), kuigi need ei ole seotud, ei saa kvalifitseerida harvaesinevaks sündmuseks.

Rikkumise prognoositavus

Pädev asutus peaks hindama, kas rikkumine oleks olnud prognoositav sündmus, kui krediidiasutus või investeerimisühing oleks kohaldanud nõuetekohast ja tõhusat riskijuhtimist vastavalt kohustustele, mis tulenevad määruse (EL) nr 575/2013 artiklist 393 ja EBA suunistest sisejuhtimise kohta.²

² EBA suunised sisejuhtimise kohta (EBA/GL/2021/05).

Pädev asutus peaks ka kaaluma, kas krediidiasutus või investeerimisühing oleks võinud rikkumist ette näha, kasutades olemasolevat teavet.

Juhul kui esineb teiste krediidiasutuste ja investeerimisühingute samasuguseid või sarnaseid rikkumisi, mida saaks siduda sama põhjusega, võib pädev asutus järeldada, et rikkumise põhjustas prognoosimatu sündmus.

Krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatud põhjused ennetada rikkumist

Pädev asutus peaks hindama, kas rikkumise põhjustasid krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatud põhjused. Seda võiks eeldada vähemalt järgmistel juhtudel.

• a. Krediidiasutuse või investeerimisühingu omavahendite ootamatu ja oluline vähenemine, sealhulgas oluliste operatsiooniriskiga sündmuste (nt asutuseväline pettus, loodusõnnetus või pandeemia) mõju tõttu, mis ei ole seotud krediidiasutuse või investeerimisühingu sisekontrollimehhanismide mittetoimimisega.
• b. Kui erandina (täielikult või osaliselt) vabastatud riskipositsioon kaotab sellise erandi saamise õiguse kolmanda isiku otsuse tõttu, mida krediidiasutus või investeerimisühing ei oleks saanud ette näha või ennetada.
• c. Kohtuotsus või haldusotsus, mis põhjustab kohaldatava riskide kontsentreerumise õigusraamistiku erinevat tõlgendamist, kui krediidiasutusel või investeerimisühingul ei ole olnud piisavalt aega selle rakendamiseks, et ennetada määruse (EL) nr 575/2013 artikli 395 lõike 1 kohaste piirmäärade rikkumist.
• d. Tehingu vastaspoolte/klientide ühinemine või omandamised vastaspoolte/klientide vahel, kuid ainult juhtudel, kui krediidiasutus või investeerimisühing ei teadnud sellest ühinemisest või omandamisest või ta ei saanud seda rikkumise vältimiseks ette näha.

Riskide kontsentreerumise regulatiivse raamistiku ebaõigest rakendamisest või ebaõigest tõlgendamisest põhjustatud rikkumist ei tohiks üldiselt kvalifitseerida krediidiasutusest või investeerimisühingust sõltumatuks põhjuseks.

Üldiselt, kui pädev asutus järeldab, et rikkumine ei vasta käesolevas punktis sätestatud kriteeriumidele, ei tohiks pädev asutus anda riskide kontsentreerumise piirmäärade järgimise taastamiseks 3 kuust pikemat tähtaega.