Kapitalinäitajad

Kapitalinäitajad peaksid määrama kindlaks kapitali kvantiteedi ja kvaliteedi mis tahes olulise tegeliku ja tõenäolise tulevase halvenemise, sh finantsvõimenduse taseme suurenemise, tegevuse jätkuvuse põhimõtte alusel.

Kapitalinäitajate valimisel peaksid krediidiasutused või investeerimisühingud kaaluma viise, kuidas tegeleda probleemidega, mis tulenevad asjaolust, et valitud näitajad võivad olla õigeaegse reageerimise võimaldamiseks ebatõhusamad kui muud tüüpi näitajad ning krediidiasutuse või investeerimisühingu kapitalipositsiooni taastamiseks võetavad teatud meetmed võivad vajada pikemat rakendamisaega või olla turu ja muude tingimuste suhtes tundlikumad. Seda on eelkõige võimalik saavutada, kui kasutatakse tulevikku suunatud prognoose, mis peaksid arvesse võtma kapitaliinstrumentidega seotud olulisi lepingu lõpptähtaegu.

Kapitalinäitajad tuleks direktiivi 2013/36/EL artikli 73 kohaselt lisada ka krediidiasutuse või investeerimisühingu sisemisse kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi.

Krediidiasutus või investeerimisühing peaks kalibreerima regulatiivsetele kapitalinõuetele tuginevate näitajate künnised nõuetekohastele tasemetele, et tagada piisav kaugus krediidiasutusele või investeerimisühingule kohaldatavate kapitalinõuete rikkumisest (sealhulgas minimaalsete omavahendite nõuded määruse (EL) nr 575/2013 artikli 92 kohaselt ja täiendavate omavahendite nõuded, mida kohaldatakse direktiivi 2013/36/EL artikli 104 lõike 1 punkti a kohaselt).

Reguleerivad kapitalinäitajad tuleks taastumise protsessi eesmärgi kohaselt ja kooskõlas krediidiasutusele või investeerimisühingule näitajate rikkumise korral sõltumatuks tegutsemiseks tagatud paindlikkusega seada järelevalvelist sekkumist võimaldavatest näitajatest kõrgemale tasemele.

Kapitalinäitajad tuleks üldiselt kalibreerida kombineeritud kapitalipuhvri nõudest kõrgemale tasemele. Kui krediidiasutus või investeerimisühing kalibreerib oma kapitalinäitajad puhvrite raames, peaks ta oma finantsseisundi taastamise kavas selgelt osutama, et taastamise võimalusi saab kasutada olukorras, milles puhvrid on täielikult kasutatud või neid on osaliselt kasutatud.

Direktiivi 2014/59/EL artiklites 45c ja 45d (omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõue) ja määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 92a või 92b (kogu kahjumikatmisvõime) nimetatud nõuetega seotud näitajate künnised väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist ja koguriskipositsiooni näitajana tuleb joondada finantsseisundi taastamise kava regulatiivsete kapitalinõuete näitajate kalibreeringuga ning need tuleks seada tasemele, mis on kõrgem kooskõlas määruse 2014/59/EL [mida muudeti direktiiviga (EL) 2019/879] artikli 16a ja direktiivi 2013/36/EL [mida muudeti direktiiviga (EL) 2019/878] artikliga 128 kriisilahendusasutuse sekkumist võimaldavast tasemest. Krediidiasutus või investeerimisühing peaks künnise üldiselt nõutud kombineeritud puhvrist suuremale tasemele seadma, kui seda kaalutakse lisaks (i) minimaalsele kahjumikatmisvõime nõudele ja (ii) lõplikule omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõudele või selle nõude siduvale vahetasemele (kui see erinev lõplikust) väljendatuna protsendina koguriskipositsioonist. Krediidiasutus või investeerimisühing peaks arvestama ka kõigi täiendavate nende nõuete kindlaks määramisel arvesse võetud elementidega, sealhulgas vajaduse korral allutatuse nõudega. Kui krediidiasutus või investeerimisühing otsustab kalibreerida oma omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ja kahjumikatmisvõime näitajad puhvrite raames, peab ta oma finantsseisundi taastamise kavas selgelt osutama, et taastamise võimalusi saab kasutada olukorras, milles puhvrid on täielikult kasutatud või neid on osaliselt kasutatud.

Näitaja künnise määramisel tuleks arvestada kõlblike kohustuste tähtaegadega ja krediidiasutuse või investeerimisühingu võimalusega neid pikendada. Mitme isiku suhtes kriisilahenduse algatamisega kriisilahendusstrateegiaga konsolideerimisgruppide korral, mille puhul usaldatavusnõuded ja kriisilahenduse ulatus võivad erineda, peaks krediidiasutus või investeerimisühing omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude ja/või kahjumikatmisvõime konsolideeritud taseme näitajad kalibreerima iga kriisilahendusüksuse- ja/või -grupi kohta eraldi.

Pädev asutus peaks finantsseisundi taastamise kava hindamisel omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude künnise kalibreerima kriisilahendusasutusega konsulteerides. Kui krediidiasutus või investeerimisühing teatab pädevale asutusele omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude rikkumisest, teatab pädev asutus sellest kriisilahendusasutusele ja teeb viimasega koostööd võttes arvesse omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude tähtsust direktiivi 2014/59/EL artiklis 31 nimetatud kriisilahenduse eesmärkidele.