8.3 Kapitali kvaliteet, sissemakse ja kättesaadavus

Pädev asutus peaks kontrollima punkti 8.2 kohaselt määratud kapitali adekvaatsust kooskõlas kapitalinõuete määruse II ja III osa I jaotise asjakohaste sätete kohaste kvaliteedinõuetega. Kapitalinõuete direktiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt koosneb algkapital üksnes kapitalinõuete määruse artikli 26 lõike 1 punktides a–e osutatud ühest või mitmest omavahendite kirjest.

Pädevad asutused peaksid kontrollima, kas krediidiasutuse kapital on omanikuvaradest eraldatud ning üksnes krediidiasutusele kasutamiseks täies ulatuses, viivitamata ja piiranguteta kättesaadav.

Kapitali see osa, mis tuleb enne loa andmist täies ulatuses sisse maksta, on üks järgmistest summadest, olenevalt sellest, kumb on suurem:

• a) punkti 8.2 kohaselt määratud kapitali osa, mida on vaja esimese tegevusaasta kulude täielikuks katmiseks (st omavahendid, mida on vaja usaldatavusnõuete täielikuks täitmiseks esimese 12 kuu jooksul ja selle perioodi lõppedes, arvestades selle perioodi eeldatavat kahjumit), või
• b) algkapital pluss esimese aasta kahjum.

Pädevad asutused peaksid enne loa andmist piisavate tõendite alusel kontrollima, et täielikult sissemaksmisele kuuluv punktis a või b ostetud kapitaliosa on täies ulatuses sisse makstud, see on seaduslikku päritolu ja see on kirjendatud ettevõtja aruandlusdokumentides. Et hinnata rahaliste vahendite allikate²⁴ seaduslikkust, peaksid pädevad asutused kohaldama Euroopa järelevalveasutuse suuniste „ Ühissuunised finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamiseks “²⁵ punktides 14.5 ja 14.6 sätestatud kriteeriume, mis käsitlevad tegevust, mille tulemusena rahalised vahendid saadi, ja nende vahendite ülekandmise viise, pöörates tähelepanu sellele, kas need võivad suurendada rahapesu- või terrorismi rahastamise riski.

²⁴ „Rahaliste vahendite allikas“ tähendab ärisuhtes või juhutehingus kasutatavate rahaliste vahendite päritolu. See hõlmab nii tegevust, mille tulemusena on saadud ärisuhtes kasutatavad rahalised vahendid (nt kliendi palk) kui ka kliendi rahaliste vahendite ülekandmise viisi. Rahalised vahendid võivad tuleneda ka „vara allikast“, mis tähendab kliendi kogu vara päritolu, näiteks pärandus või säästud, vt EBA suuniste EBA/GL/2021/02 (rahapesu ja terrorismi rahastamise riskitegurid, 2. märts 2021) lõigu 12 alapunktid n ja o, avaldatud aadressil https://www.eba.europa.eu/regulation-and-policy/anti-money-laundering-and-e-money/revised-guidelines-on-ml-tf-risk-factors

²⁵ JC/GL/2016/01, 20. detsember 2016, finantssektoriga seotud olulise osaluse omandamise ja suurendamise usaldatavushindamine, avaldatud aadressil https://eba.europa.eu/regulation-and-policy/other-topics/joint-guidelines-for-the-prudential-assessment-of-acquisitions-of-qualifying-holdings

Ilma et see piiraks eespool sätestatu kohaldamist, peaksid pädevad asutused selliste jurisdiktsioonide korral, kus lõigu 123 alapunktides a) või b) nimetatud kapitaliosa tuleb täielikult sisse maksta enne krediidiasutusena tegevuse alustamist (mitte enne tegevusloa andmist), loa andmise eesmärgil hoolikalt läbi vaatama kava ja rakendamistähtpäeva, mille taotleja on esitanud kooskõlas tegevusloa andmisel nõutava teabe regulatiivsete tehniliste standardite²⁶ artikli 6 lõikega 2, et tagada sellise kapitalisumma täielik sissemaksmine enne krediidiasutusena tegevuse alustamist ja selle seaduslik päritolu.

Pädev asutus peaks märkima loas selge sõnaga tingimuse, et loa kohaldamine peatatakse vähemalt kuni selles nimetatud kapitaliosa tegeliku sissemaksmiseni.

²⁶ „Kui algkapitali ei maksta täielikult sisse ajal, mil pädevale asutusele esitatakse taotlus, esitatakse taotlusega kava ja rakendamistähtaeg, et tagada algkapitali täielik sissemaksmine enne krediidiasutuse tegevuse alustamiseks loa saamist.“

Pädevad asutused peaksid veenduma, et taotluse esitanud krediidiasutusel on koostatud kapitali rakendamise kava, mis käsitleb punkti 8.2 kohaselt määratud kapitali osa, mida ei ole tegevusloa andmise ajal lõikude 123 ja 124 kohaselt sisse makstud ning mis on ette nähtud teise ja kolmanda aasta tegevuskulude katmiseks. Sellises kapitali rakendamise kavas peaks olema märgitud rahastamisallikate liik ja kapitalisüstide ajastus, et vältida võimalikku suutmatust saavutada ärieesmärke ja võimalikku kahjumit, mis takistaks krediidiasutuse miinimumkapitalinõuete täitmist. Rahastamisallikate liik – näiteks aktsionäride eraomandis olevad rahalised vahendid, finantsturgudel emiteeritud või emiteeritavad finantsinstrumendid ning omavahenditega seotud kokkulepped ja lepingud – tuleks hoolikalt läbi vaadata, tagamaks, et allikad on seaduslikku päritolu ning nendega seotud tingimuste kohaselt viivitamata kättesaadavad.