15.7.1 Muutuvtasu hilisem tagasinõudmine

Muutuvtasu hilisem tagasinõudmine hõlmab otseseid tagantjärele riskiga korrigeerimise mehhanisme, mille puhul investeerimisühing ise kohandab nende abil kindlaksmääratud töötajate töötasu (vähendades näiteks määratud rahalist tasu või määratud instrumentide arvu või väärtust).

Ilma et see piiraks riikliku lepingu- ja tööõiguse kohaldamist, peavad investeerimisühingud suutma kohaldada muutuvtasu hilisemat tagasinõudmist kuni 100% ulatuses kogu direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti m kohasest muutuvtasust, olenemata maksmiseks kasutatavast meetodist, sh edasilükkamise ja säilitamise korrast.

Tagantjärele riskiga korrigeerimine peaks olema alati seotud tulemuste või riskiga. See peaks reageerima investeerimisühingu, ärivaldkonna või töötaja tegevuse tegelikele riskitulemustele või püsivate riskide muutumisele. See ei tohiks põhineda makstud dividendide summal ega aktsiahinna arengul.

Investeerimisühingud peaksid analüüsima, kas nende algsed eelnevad riskiga korrigeerimised olid piisavad, näiteks kas riske on välja jäetud või alahinnatud või kas tuvastatud on uusi riske või kantud ootamatut kahju. Tagantjärele riskiga korrigeerimise vajalikkuse ulatus sõltub eelneva riskiga korrigeerimise täpsusest ning selle peaks investeerimisühing kehtestama järeltestimise alusel.

Direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti m alusel muutuvtasu hilisema tagastamisnõude kohaldamise kriteeriumide kehtestamisel peaksid investeerimisühingud EBA Public

kehtestama ka perioodi, mille vältel muutuvtasu hilisemat tagasinõudmist kohaldatakse kindlaksmääratud töötajate jaoks. See periood peaks hõlmama edasilükkamis- ja säilitamisperioodi. Investeerimisühingud võivad eristada muutuvtasu hilisema tagasinõudmise kohaldamise kriteeriumeid. Muutuvtasu hilisemat tagasinõudmist tuleks kohaldada eelkõige pettuse või muu tahtliku või raske hooletusega tehtud teo korral, mis tekitas olulist kahju.

Investeerimisühingud peaksid kasutama vähemalt algselt kasutatud tulemus- ja riskikriteeriumeid, et tagada seos algsete tulemuste mõõtmise ja nende järeltestimise vahel. Lisaks direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 1 punkti m alapunktides i ja ii sätestatud kriteeriumidele peaksid investeerimisühingud kasutama erikriteeriume, sh järgmist:

• a. tõendid töötaja sobimatu käitumise või tõsiste vigade kohta (nt käitumisjuhendi ja muude, eelkõige riske käsitlevate sise-eeskirjade rikkumine);
• b. kas investeerimisühingul ja/või äriüksusel halvenevad töötaja tegevuse tagajärjena oluliselt finantstulemused (näiteks konkreetsed äritegevuse näitajad);
• c. kas investeerimisühingu ja/või äriüksuse, kus asjaomane kindlaksmääratud töötaja töötab, riskijuhtimises esineb märkimisväärseid puudusi;
• d. kas esineb olulist suurenemist investeerimisühingu või äriüksuse majanduslikus või regulatiivses kapitalibaasis;
• e. kas on rakendatud võimalikke regulatiivseid karistusi, näiteks karistus-, haldus-, distsiplinaar- või muid karistusi, mille määramisele aitas kaasa asjaomase kindlaksmääratud töötaja tegevus.

Kui muutuvtasu hilisemat tagasinõudmist saab kohaldada ainult edasilükatud makse üleandmise hetkel, võivad investeerimisühingud vastava võimaluse korral valida tagasinõudmise kohaldamise pärast muutuvtasu väljamaksmist või üleandmist. Muutuvtasu hilisem tagasinõudmine ei pruugi olla võimalik, kui kohaldatakse direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 32 lõike 4 kohast erandit, sest muutuvtasu väljaandmise edasilükkamise nõuet ei kohaldata; investeerimisühingud peaksid tagama muutuvtasu hilisema tagasinõudmise rakendamise.

Muutuvtasu hilisem tagasinõudmine peaks tooma vajaduse korral kaasa muutuvtasu vähenemise. Ühelgi juhul ei tohiks otsene tagantjärele riskiga korrigeerimine tuua kaasa algselt määratud muutuvtasu suurenemist või – juhul kui muutuvtasu hilisemat tagasinõudmist on juba varem kohaldatud – vähendatud muutuvtasu suurenemist.