7. Andmekvaliteet

Finantsinstitutsioonid, kes osalevad soolise palgalõhe võrdlusuuringus, peaksid arvutama soolise palgalõhe individuaalselt, arvestades töötajaid, sealhulgas samas liikmesriigis asuvates filiaalides töötavaid töötajaid, kes tegutsevad valdavalt finantsinstitutsiooni asukoha liikmesriigis. Peamiselt teises liikmesriigis või kolmandas riigis asuvates filiaalides töötavaid töötajaid ei tohiks arvestada.

Finantsinstitutsioonid peaksid koostama kõigi töötajate nimekirja ja määrama, kes töötajatest tuleks kaasata soolise palgalõhe arvutamisse kooskõlas järgmiste kriteeriumidega:

• a. sooline palgalõhe tuleks arvutada töötajate kohta, kes on töötajad majandusaasta lõpus, st ei arvestata töötajaid, kes on majandusaasta jooksul finantsinstitutsioonist lahkunud;
• b. töötajad, kes saavad oma tavapärasest aasta kogutöötasust vähem, sest olid eelarveaasta lõpus mis tahes vormis vanemapuhkusel, pikaajalisel haiguspuhkusel või pikaajalisel eripuhkusel, tuleks sellest välja jätta; pikaajalise puhkusena tuleks mõista vähemalt kolm kuud järjest kestvat puhkust;
• c. seejuures ei tohiks arvestada töötajaid, kes on tööle võetud majandusaasta viimasel kolmel kuul;
• d. juhtimisfunktsiooni täitvaid juhtorgani liikmeid tuleks käsitada töötajate ja kindlaksmääratud töötajatena;
• e. arvutamisel ei tohiks arvestada järelevalvefunktsiooni täitva juhtorgani liikmeid, v.a kui nad on töötajate esindajad;
• f. järelevalvefunktsiooni täitvad juhtorgani liikmed, kes on töötajate esindajad, tuleks arvestada arvutamisel töötajatena ja neid tuleks arvestada kindlaksmääratud töötajate arvutamisel ainult siis, kui nad on kindlaksmääratud töötajad selle funktsiooni alusel, mida nad täidavad töötajatena.

Sooline palgalõhe tuleks arvutada meeste ja naiste keskmise töötasu vahena, väljendatuna protsendina meeste keskmisest töötasust. Finantsinstitutsioonid peaksid arvutamisel kasutama töötajate aasta brutotöötasu täistööaja ekvivalendi alusel. Kooskõlas EBA suunistega usaldusväärse tasustamispoliitika kohta vastavalt direktiivile 2013/36/EL peaksid finantsinstitutsioonid soolise palgalõhe arvutamisel arvestama kogu makstavat töötasu ja ka tööaja korraldust, aastapuhkust ning muid rahalisi ja mitterahalisi hüvitisi, arvestades järgmise punkti sätteid. EBA Public

Iga töötaja kohta, kes tuleks lisada soolise palgalõhe arvutusse vastavalt punktile 51, peaks finantsinstitutsioonid leidma nende aasta brutotöötasu põhi- ja muutuvtasu summana, arvestades järgmist:

• a. Mitterahalisi hüvesid (nt ametiauto, intressita laenud, ettevõtte tasuta lasteaed jne) tuleks arvestada nende maksustatava rahalise ekvivalendina.
• b. Kõigi töötajate korrapäraseid pensionimakseid ja tervisekindlustust ei tohiks arvestada. Arvestada tuleks võtta vabatahtlikke pensionihüvitisi.
• c. Arvutamise aluseks oleva majandusaasta jooksul lõppenud tulemusperioodide eest makstud muutuvtasu tuleks kasutada täies ulatuses, isegi kui need on seotud tulemusperioodidega, mis on pikemad kui üks aasta. See peaks hõlmama muutuvtasu, mis põhineb mitteuuenevatel mitmeaastastel tulemusperioodidel, nagu on sätestatud punktis 46.
• d. Tagatud muutuvtasu (stardiboonus) ja lahkumishüvitisi (nt kui töötaja leping ei ole majandusaasta lõpus veel lõppenud) ei tohiks arvutamisel arvestada.
• e. Töötajate kohta, kes on töötanud osalise tööajaga, sealhulgas osa majandusaastast, või kes ei ole töötanud kogu majandusaastat või kes on olnud osa aastast muul puhkusel (nt palgata või vanemapuhkusel), tuleks muutuv- ja põhitasu aasta kogusumma leida parimal võimalikul viisil, mida töötajad oleksid saanud, kui neile oleks makstud kogu majandusaasta eest täistööaja alusel. Finantsinstitutsioonid võivad need summad arvutada, ekstrapoleerides töötasu, nt osalise tööajaga töötamise eest, aasta brutotöötasuks täistööajaga aastas (nt 50% osalise tööajaga lepingu alusel töötavate töötajate töötasu korrutatakse teguriga 2, et saada aasta täistööaja töötasu).

Finantsinstitutsioonid peaksid arvutama soolise palgalõhe kõigi töötajate (sealhulgas individuaalselt kindlaksmääratud töötajate) ja eraldi oma kindlaksmääratud töötajate kohta. Finantsinstitutsioonid peaksid kooskõlas riigisisese õiguse ja isikuandmete kaitse üldmäärusega tegema kõik mõistlikud jõupingutused oma töötajate soo määramiseks. Finantsinstitutsioonid võivad jätta välja töötajad, kelle sugu ei ole võimalik kindlaks teha.

Vähemalt 250 töötajaga finantsinstitutsioonid peaksid arvutama soolise palgalõhe oma kogutöötasu iga kvartiili kohta ja kokku. Alla 250 töötajaga finantsinstitutsioonid peaksid esitama soolise palgalõhe ainult kõigi töötajate koguarvu põhjal. Vähemalt 250 kindlaksmääratud töötajaga finantsinstitutsioonid peaksid arvutama soolise palgalõhe oma kogutöötasu iga kvartiili kohta ja kokku. Alla 250 kindlaksmääratud töötajaga finantsinstitutsioonid peaksid esitama soolise palgalõhe andmed ainult kindlaksmääratud töötajate koguarvu põhjal.

Finantsinstitutsioonid peaksid arvutama palgalõhe iga soo esindatuse alusel mees- ja naistöötajate protsendina vastavalt kõigi töötajate ja kindlaksmääratud töötajate arvu alusel. Kui see on punkti 55 järgi kohaldatav, siis kvartiili kohta, kusjuures meeste ja naiste esindatuse protsent kokku peaks asjakohasel juhul olema 100,00% iga arvutatud kvartiili ning kõigi töötajate ja kindlaksmääratud töötajate koguarvu kohta. EBA Public

Sooline palgalõhe brutotöötasu alusel tuleks väljendada mees- ja naistöötajate palgatasemete erinevusena:

• a. meeste keskmise töötasu ja naiste keskmise töötasu vahena, väljendatuna protsendina meeste keskmisest töötasust; ja
• b. meeste mediaantöötasu ja naiste mediaantöötasu vahena, väljendatuna protsendina meeste mediaantöötasust.⁵

⁵ Sooline palgalõhe protsentides = (meeste keskmine töötasu – naiste keskmine töötasu) × 100 / meeste keskmine töötasu

Finantsinstitutsioonid peaksid arvutuse koostamisel järgima järgmisi juhiseid.

• a. Töötajate töötasud (sõltumata soost) tuleks järjestada summa järgi, alustades väikseimast summast. Iga töötajale makstava töötasu summa tuleks määrata mees- või naistöötajale ning märkida, kas töötaja on kindlaksmääratud töötaja või mitte.
• b. Töötajad, kelle sugu on muu kui mees või naine, tuleks määrata selle soo alla, millega nad end identifitseerivad, või kui see ei ole teada või kui see erineb meessoost või naissoost, tuleks nad määrata soo (mees- või naissugu) alla, mille töötajate koguarv on väiksem.
• c. Koostatud töötajate nimekiri tuleks jagada kvartiilideks, kui see on punkti 55 kohaselt asjakohane.
• d. Tuleks arvutada kõigi mees- ja naistöötajate ning eraldi kindlaksmääratud mees- ja naistöötajate töötasu mediaan ja keskmine kokku ja asjakohasel juhul vastavalt punktile 55 iga kvartiili kohta.

Kõik arvud tuleks esitada protsentides kahe kümnendkohaga (nt „17,23%“ või „–17,23%“, kui väärtus on negatiivne). Kui kategooria soolist palgalõhet ei saa arvutada, sest selles on ainult naistöötajad, tuleks IV lisa andmepunktile anda väärtus „N/A“, ainult meestöötajate korral peaks tulemus olema 100,00%.