2.1 Ühise järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raamistiku ülevaade

Pädevad asutused peaksid tagama, et investeerimisühingu järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessis käsitletakse järgmisi valdkondi:

• a. investeerimisühingu kategoriseerimine ja selle kategoriseerimise korrapärane läbivaatamine;
• b. põhinäitajate jälgimine;
• c. ärimudeli analüüs;
• d. sisejuhtimise ja kogu investeerimisühingut hõlmavate kontrollide hindamine;
• e. kapitalile avalduvate riskide hindamine;
• f. likviidsusele avalduvate riskide hindamine;
• g. investeerimisühingu omavahendite adekvaatsuse hindamine;
• h. investeerimisühingu likviidsete vahendite adekvaatsuse hindamine;
• i. järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamine ning
• j. järelevalvemeetmed (ja vajaduse korral varajase sekkumise meetmed).

2.1.1 Investeerimisühingute kategoriseerimine

Pädevad asutused peaksid liigitama kõik investeerimisühingud, mille korral tuleb teha direktiivi (EL) 2019/2034 artiklis 36 osutatud järelevalvealane läbivaatamine ja hindamine, ühte järgmistest kategooriatest:

• • 1. kategooria – investeerimisühingud, mis vastavad vähemalt ühele järgmistest kriteeriumidest:
• i. nende varade ja bilansiväliste riskipositsioonide koguväärtus on vähemalt 1 miljard eurot või

7

• ii. nende varade ja bilansiväliste riskipositsioonide koguväärtus on vähemalt 250 miljonit eurot ning nad tegelevad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 või 6 osutatud tegevustega⁸ või
• iii. neid peetakse oluliseks pädeva asutuse järelevalvelise hinnangu alusel.
• • 2. kategooria – investeerimisühingud, mille varade ja bilansiväliste riskipositsioonide koguväärtus on alla 1 miljardi euro ja on vähemalt 250 miljonit eurot ning nad ei tegele kummagi direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktides 3 või 6 osutatud tegevusega.
• • 3. kategooria – investeerimisühingud, mille varade ja bilansiväliste riskipositsioonide koguväärtus on alla 250 miljoni euro ning nad ei vasta väikeseks ja mitteseotud investeerimisühinguks kvalifitseerumise tingimustele, mis on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1.
• • Väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, nagu on sätestatud määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1.

Pädevad asutused peaksid kasutama kategoriseerimist proportsionaalsuspõhimõtte kohaldamise alusena, nagu on sätestatud punktis 2.4, ning mitte investeerimisühingu kvaliteeti kajastava vahendina.

Pädevad asutused võivad liigitada 1.–3. kategooria investeerimisühingu juhtumipõhiselt eraldi kategooriasse, mis on loetelus üks koht kõrgem või madalam, kui see oleks kriteeriumide kohaselt, mis on loetletud lõikes 15. Selleks peaksid pädevad asutused arvestama selliseid aspekte nagu tegevuse ulatus ja keerukus, kauplemistegevuse ulatus, kliendi hallatava raha hulk, investeerimisühingu riskiprofiil ja muud asjakohased aspektid. Kui tehakse selline ümberliigitamine, peaksid pädevad asutused püüdma tagada sama kategooria investeerimisühingute piisava ühtsuse ja võrreldavuse.

Pädevad asutused peaksid kategoriseerimisel lähtuma järelevalvelise aruandluse andmetest ning esialgsel ärimudeli analüüsil saadud teabest (vt punkt 4.2). Kategoriseerimine tuleks läbi vaadata igal aastal või juhul, kui tegevus muutub oluliselt. Investeerimisühingu kategooria muutmise korral tuleks SREP-elementide järgmise hindamise ajakava kindlaksmääramisel võtta arvesse järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi täieliku tsükli viimast aastat.

2.1.2 Riskide pidev hindamine

Pädevad asutused peaksid pidevalt hindama investeerimisühingule avalduvaid või avalduda võivaid riske järgmiste tegevuste kaudu:

• a. põhinäitajate jälgimine, nagu on sätestatud jaotises 3;
• b. ärimudeli analüüs, nagu on sätestatud jaotises 4;

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173, 12.6.2014, lk 349). 8

• c. sisejuhtimise ja kogu investeerimisühingut hõlmavate kontrollide hindamine, nagu on sätestatud jaotises 5;
• d. kapitalile avalduvate riskide hindamine, nagu on sätestatud jaotises 6, ning
• e. likviidsusele avalduvate riskide hindamine, nagu on sätestatud jaotises 8.

Hinnata tuleks kooskõlas punktis 2.4 sätestatud proportsionaalsuskriteeriumidega. Hinnangud tuleks uut teavet arvestades läbi vaadata.

Pädevad asutused peaksid tagama, et eespool kirjeldatud hindamiste tulemused

• a. on tulemuste kokkuvõttes selgelt dokumenteeritud;
• b. kajastatakse skooris, mis on määratud käesolevates suunistes elemendipõhises jaotises esitatud erisuuniste kohaselt;
• c. toetavad teiste elementide hindamisi või annavad aluse kõnealuste elementide hindamiste vastuolude põhjalikuks uurimiseks;
• d. annavad oma osa järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamisse ja skoori ning
• e. tingivad järelevalvemeetmed, kui asjakohane, ja annavad teavet nende meetmete suhtes tehtavate otsuste jaoks.

2.1.3 Kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse perioodiline hindamine

Pädevad asutused peaksid selleks, et tagada investeerimisühingule avalduvate või avalduda võivate riskide usaldusväärne katmine, vaatama perioodiliselt läbi finantsinstitutsiooni omavahendite ja likviidsuse adekvaatsuse järgmiste hindamiste abil:

• a. järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kapitali hindamine, nagu on sätestatud jaotises 7, ning
• b. järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi likviidsuse hindamine, nagu on sätestatud jaotises 9.

Pädevad asutused peaksid viima läbi perioodilisi hindamisi, võttes arvesse punktis 2.4 sätestatud minimaalse sekkumise ja proportsionaalsuse kriteeriume. Pädevad asutused võivad hinnata ka sagedamini. Pädevad asutused peaksid vaatama hindamise läbi, arvestades riskihindamise uusi olulisi tulemusi, kui need võivad pädevate asutuste hinnangul oluliselt mõjutada investeerimisühingu omavahendeid ja/või likviidseid vahendeid.

Pädevad asutused peaksid tagama, et eespool kirjeldatud hindamiste tulemused

• a. on kokkuvõttes selgelt dokumenteeritud;
• b. kajastatakse investeerimisühingu kapitali ja likviidsuse adekvaatsuse skooris, mis on määratud elemendipõhises jaotises esitatud suuniste kohaselt;

9

• c. annavad oma osa järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamisse ja skoori ning
• d. võtavad arvesse järelevalvenõuet ja teavitavad järelevalvenõudest, mille kohaselt investeerimisühingul peavad olema määruses (EL) nr 2019/2033 sätestatud miinimumnõudeid ületavad omavahendid ja/või likviidsed vahendid, kui asjakohane.

2.1.4 Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamine

Pädevad asutused peaksid pidevalt hindama investeerimisühingu riskiprofiili ning tema elujõulisust järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise raames, nagu on sätestatud jaotises 10. Pädevad asutused peaksid järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise kaudu kindlaks määrama riskide potentsiaali põhjustada investeerimisühingu maksejõuetust, arvestades omavahendite ja likviidsete vahendite, juhtimissüsteemi, kontrollide ja/või ärimudeli või strateegia adekvaatsust, ning selle alusel vajaduse võtta varajase sekkumise meetmeid ja/või määrata, kas investeerimisühingut võib pidada maksejõuetuse ohus olevaks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks.

Hinnangut tuleks riskihindamiste tulemuste või järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi kapitali ning likviidsuse hindamise tulemuste alusel pidevalt läbi vaadata.

Pädevad asutused peaksid tagama, et eespool kirjeldatud hindamise tulemused

• a. kajastatakse finantsinstitutsiooni üldise elujõulisuse skooris, mis on määratud jaotises 10 esitatud suuniste kohaselt;
• b. on selgelt dokumenteeritud järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise kokkuvõttes, mis sisaldab järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi skoore (üldist ja individuaalsete elementide kohta) ning mis tahes järelevalvelisi järeldusi, mis on tehtud pärast viimast hindamist, ning
• c. on alus järelevalve raames kindlaks määramiseks, kas investeerimisühingut võib pidada maksejõuetuse ohus olevaks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks; investeerimisühingute korral, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL, tuleks see kindlaks määrata kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 32, võttes arvesse ka EBA suuniseid maksejõuetuse või tõenäoliselt maksejõuetuks jäämise kohta⁹ .

2.1.5 Suhtlus investeerimisühingutega, järelevalvemeetmete kohaldamine ning tulemustest teatamine

Pädevad asutused peaksid punktis 2.4 kirjeldatud minimaalse sekkumise mudeli kohaselt suhtlema investeerimisühingutega, et hinnata individuaalseid SREP-elemente, nagu on sätestatud elemendipõhistes jaotistes.

9 EBA suunised erinevate asjaolude tõlgendamise kohta, mille puhul peetakse investeerimisühingut direktiivi 2014/59/EL artikli 32 lõike 6 kohaselt maksejõuetuks või tõenäoliselt maksejõuetuks jäävaks (EBA/GL/2015/07) 10

Järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhinnangu alusel ning tuginedes individuaalsete SREP-elementide hindamisele peaksid pädevad asutused võtma järelevalvemeetmeid, nagu on sätestatud jaotises 10.

Kui põhinäitajate jälgimise, SREP-elementide hindamise või mis tahes muu järelevalvetegevuse jaoks on vaja kohaldada järelevalvemeetmeid vahetute probleemide lahendamiseks, siis ei tohiks pädevad asutused oodata kõigi SREP-elementide hindamise lõpetamist ning järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsess üldhindamise ajakohastamist, vaid peaksid tegema otsuse hinnatud olukorra parandamiseks vajalike meetmete kohta ning seejärel ajakohastama järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamist.

Nagu on kirjeldatud punktis 2.4, peaksid pädevad asutused lisaks seonduvatele järelevalvemeetmetele pidama ka dialoogi, mis põhineb järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi üldhindamise tulemustel, ning teavitama investeerimisühingut protsessi lõpus kapitali- ja likviidsusnõuetest ning järelevalvemeetmetest, mida ta on kohustatud täitma.