5.6 Riskijuhtimisraamistik

Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühing on kehtestanud asjakohase riskijuhtimisraamistiku ja riskijuhtimise protsessid. Pädevad asutused peaksid läbi vaatama vähemalt järgmise:

• a. riskistrateegia, riskivalmidus ja riskijuhtimisraamistik;
• b. ICARAPi raamistik;
• c. tundlikkus majanduse tsükliliste kõikumiste suhtes.

5.6.1 Riskijuhtimisraamistik, riskivalmidus ja -strateegia

Pädevad asutused peaksid riskijuhtimisraamistiku hindamisel kaaluma, mis ulatuses see on lõimitud investeerimisühingu üldstrateegiasse ja kuidas see viimast mõjutab. Pädevad asutused peaksid hindama eelkõige, kas äristrateegia, riskistrateegia, riskivalmiduse ja riskijuhtimisraamistiku ning kapitali- ja likviidsusjuhtimise raamistike vahel on asjakohased ja järjepidevad seosed.

Investeerimisühingu riskistrateegia, riskivalmiduse ja riskijuhtimisraamistiku läbivaatamisel peaksid pädevad asutused hindama vähemalt järgmist:

• a. kas investeerimisühingutel on terviklik kogu investeerimisühingut hõlmav riskijuhtimisraamistik, võttes täielikult arvesse kõigi tema riskipositsioonide majanduslikku sisu, sealhulgas riske, mida investeerimisühing põhjustab endale, oma klientidele ja turgudele, ning likviidsusriski, eelkõige neid, mis võivad oluliselt mõjutada või vähendada olemasolevate omavahendite taset;
• b. kas riskijuhtimisraamistik hõlmab kõiki asjakohaseid riske, võttes asjakohaselt arvesse nii finants- kui ka mittefinantsriske;
• c. kas investeerimisühing kasutab riskide tuvastamisel, mõõtmisel või hindamisel mitte üksnes kvantitatiivseid hindamismeetodeid (sh stressitestid), vaid ka kvalitatiivseid riskihindamisvahendeid (sh eksperdihinnangud ja kriitiline analüüs);

38

• d. kas on olemas tõhus riskiaruandlus, mis hõlmab usaldusväärset sisekäsitlust ning riskistrateegiat ja asjakohaste riskiandmete edastamist nii horisontaalselt kogu investeerimisühingus kui ka juhtimisahelas üles- ja allapoole;
• e. kas investeerimisühingu riskijuhtimisraamistik hõlmab põhimõtteid, menetlusi, riskilimiite ja riskikontrolle, mis tagavad riskide adekvaatse, õigeaegse ja pideva tuvastamise, mõõtmise või hindamise, jälgimise, juhtimise, maandamise ja neist teatamise ärivaldkonna, investeerimisühingu, ja kui asjakohane, konsolideeritud tasandil;
• f. kas riskistrateegia ja riskivalmidus transleerivad kõik olulised riskid konkreetsetesse riskilimiitidesse;
• g. riskistrateegia ja riskivalmidus arvestatavad asjakohaselt investeerimisühingu riskivalmiduse ja rahaliste vahenditega ning võtavad arvesse järelevalve omavahendite ja likviidsusnõudeid ning muid järelevalvemeetmeid ja -nõudeid;
• h. investeerimisühing on kehtestanud protsessid selliste otsuste heakskiitmiseks, mille kohta vastavuskontrolli funktsioon või vajaduse korral riskijuhtimisfunktsioon on väljendanud negatiivset arvamust.

5.6.2 Sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise ja sisemise riskihindamisprotsessi raamistik (ICARAP)

Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingutel, mis ei ole määruse (EL) 2019/2033 artiklile 12 kohaselt väikesed ja mitteseotud investeerimisühingud, või kelle korral pädevad asutused kasutasid direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 24 lõike 2 teises lõigus ettenähtud kaalutlusõigust individuaalsel tasandil, või investeerimisühingute gruppidel konsolideeritud tasandil, on kehtestatud usaldusväärne, tõhus ja kõikehõlmav kord, strateegiad ja protsessid, et pidevalt hinnata ja hallata sisemise kapitali ja likviidsete varade summasid, liike ja jaotust, mida nad peavad piisavaks, et katta nende riskide olemust ja taset, mida nad võivad teistele põhjustada ja millele investeerimisühingud ise on või võivad olla avatud. Sellised korrad, strateegiad ja protsessid peaksid olema osa sisemise kapitali adekvaatsuse hindamisest ja sisemisest riskihindamisprotsessist, mille võib täiendavalt jagada sisemise kapitaliadekvaatsuse hindamise protsessiks ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessiks.

Määruse (EL) 2019/2033 artikli 12 lõikes 1 sätestatud väikesteks ja mitteseotud investeerimisühinguteks kvalifitseerumise tingimustele vastavate investeerimisühingute korral, kellelt nende pädevad asutused nõuavad, et nad kohaldaksid direktiivi (EL) 2019/2034 artikli 24 lõike 2 kohaseid nõudeid, peaksid pädevad asutused tegema hindamise, kui seda peetakse asjakohaseks.

Hindamised peaksid aitama kaasa täiendavate omavahendite nõude arvutamisele ja kapitali adekvaatsuse hindamisele, nagu on kirjeldatud jaotises 7, ning samuti likviidsuse adekvaatsuse hindamisele, nagu on kirjeldatud jaotises 9.

39 ICARAPi usaldusväärsus

ICARAPi usaldusväärsuse hindamisel peaksid pädevad asutused, eristades vajaduse korral sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi, hindama järgmist:

• a. kas ICARAPi kord, strateegiad ja protsessid on asjakohased ja proportsionaalsed investeerimisühingu tegevuse olemuse, suuruse ja keerukuse suhtes;
• b. kas investeerimisühing vaatab korrapäraselt läbi ICARAPi korda, strateegiaid ja protsesse;
• c. kas investeerimisühingute kasutatavad meetodid ja eeldused on asjakohased ja põhinevad usaldusväärsetel empiirilistel sisendandmetel;
• d. kas usaldusnivoo vastab riskivalmidusele;
• e. kas olemasolevate sisemise kapitali või likviidsusressursside määratlus ja koosseis, mida investeerimisühing võtab arvesse ICARAPi jaoks, on kooskõlas investeerimisühingu mõõdetud riskidega ning kõlblikud omavahendite ja likviidsuspuhvrite arvutamiseks.

ICARAPi tõhusus

ICARAPi tõhususe hindamisel peaksid pädevad asutused, eristades vajaduse korral sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi, hindama järgmist:

• a. kas investeerimisühing arvestab ICARAPi ja selle tulemusi investeerimisühingu kõigi tasandite otsustus- ja juhtimisprotsessides;
• b. kas investeerimisühing kasutab ICARAPi ja selle tulemusi riski-, kapitali- ja likviidsusjuhtimises;
• c. kas investeerimisühingul on põhimõtted, menetlused ja vahendid, et hõlbustada:
• i. ICARAPi eri elementide eest vastutavate funktsioonide ja/või asjaomaste komisjonide selget tuvastamist;
• ii. kapitali ja likviidsuse planeerimist: kapitali- ja likviidsusressursside arvutamine tulevikku suunatuna seoses üldise strateegia või oluliste tehingutega;
• iii. kapitali ja likviidsusressursside jaotamist ja jälgimist ärivaldkondade ja riskiliikide vahel, eelkõige määratledes ärivaldkondade, ettevõtjate või individuaalsete riskide riskilimiidid, mis on kooskõlas eesmärgiga tagada investeerimisühingu sisemiste kapitali- ja likviidsusressursside üldine adekvaatsus;
• iv. regulaarset ja kiiret teatamist kapitali- ja likviidsuse adekvaatsusest kõrgemale juhtkonnale ja juhtorganile;

40

• v. kõrgema juhtkonna või juhtorgani teadlikkust ja meetmeid olukorras, kus äristrateegia ja/või olulised individuaalsed tehingud võivad olla vastuolus sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessi ja olemasoleva sisemise kapitaliga või sisemise likviidsuse adekvaatsuse hindamise protsessi ja olemasolevate sisemiste likviidsusressurssidega;
• d. kas juhtorgan tõendab asjakohast pühendumust ICARAPile ja teadmisi ICARAPi ja selle tulemuste osas ning
• e. kas ICARAP on olemuslikult tulevikku suunatud sisemise kapitali ja likviidsusvarade ning strateegiakavade kooskõla hindamise abil.

ICARAPi terviklikkus

Pädevad asutused peaksid hindama, kas ICARAP hõlmab asjakohaselt investeerimisühingu ärimudelit, ärivaldkondi, tegevust ja juriidilisi isikuid. Selle hindamise alusel peaksid pädevad asutused hindama ICARAPi asjakohasust nende riskide tuvastamisel ja hindamisel, millele investeerimisühing on või võib olla avatud või mida ta võib teistele põhjustada, ning ICARAPi vastavust õiguslikele nõuetele. Eelkõige peaksid nad hindama järgmist:

• a. kas ICARAPi rakendatakse seoses riskide tuvastamise ja hindamisega asjaomase investeerimisühingu kõigi ärivaldkondade, tegevuste ja juriidiliste isikute korral ühtmoodi ja proportsionaalselt;
• b. kui mõnel ettevõtjal on grupi teistest ettevõtjatest erinev sisejuhtimiskord või - protsessid, siis kas need erinevused on põhjendatud. Täiustatud mudelite kasutusele võtmine ainult grupi osa poolt võib olla põhjendatav piisavate andmete puudumisega, et hinnata teatud ärivaldkondade, tegevuste või juriidiliste isikute andmeid, tingimusel et need ei ole riskikontsentratsiooni allikaks ülejäänud portfelli jaoks.

5.6.3 Investeerimisühingu hinnang majanduse tsüklilistele kõikumistele

Pädevad asutused peaksid hindama, kas investeerimisühingud viivad läbi nende riskide terviklikke hindamisi, mis on olulised nende äri- ja tegevusmudeli, portfelli koosseisu või kauplemisstrateegiate seisukohast. See peaks hõlmama nende riskide hindamist majanduse tsükliliste kõikumiste kontekstis ja mõju, mida sellised kõikumised võivad avaldada investeerimisühingute suutlikkusele täita omavahendite nõudeid, rahastada toimuvat äritegevust või seda nõuetekohaselt lõpetada.

Pädevad asutused peaksid hindama, kas direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 3 või 6 osutatud tegevusi teostavad investeerimisühingud teevad põhjalikumat hindamist, kasutades stressitest(e) või tundlikkusanalüüsi, tingimusel et need kajastavad investeerimisühingu tegevuse laadile, ulatusele ja keerukusele vastavat ulatust ja keerukusastet.

41

Pädevad asutused peaksid läbi vaatama majanduse tsükliliste kõikumiste hindamised investeerimisühingute poolt, kui asjakohane, siis stressitestide või tundlikkusanalüüside vormis, ja nende tulemused. Kui sellise läbivaatamise põhjal on investeerimisühingu tehtud majanduse tsükliliste kõikumiste mõju hindamised piisavalt usaldusväärsed, tuleks sellise läbivaatamise tulemuste põhjal hinnata eri SREP-elemente, eelkõige:

• a. tuleks arvesse võtta üldise juhtimiskorra või kogu investeerimisühingut hõlmavate kontrollide puuduste tuvastamine läbivaatamise käigus;
• b. asjakohaste äritegevuse haavatavuste tuvastamine tuleks arvesse võtta investeerimisühingute ärimudeli elujõulisuse ja strateegiate kestlikkuse hindamisel vastavalt jaotisele 4;
• c. pädevad asutused peaksid jaotises 6 osutatud kapitaliga seotud individuaalsete riskide või jaotises 8 osutatud likviidsusriskide hindamisel arvesse võtma läbivaatamise käigus tuvastatud individuaalsete riskivaldkondade riskijuhtimise ja -kontrolli võimalike haavatavuste või puuduste tuvastamist ning
• d. täiendavate omavahendite suunise (2. samba kapitalisuunis), läbivaadatud kapitaliplaneerimise ja muude meetmete võimalik kindlaksmääramine, nagu on sätestatud jaotistes 7 ja 10.

Investeerimisühingute korral, kes teostavad direktiivi 2014/65/EL I lisa A jao punktis 3 või 6 osutatud tegevusi, peaksid pädevad asutused stressitestide või tundlikkusanalüüside ja nende tulemuste hindamisel pöörama erilist tähelepanu järgmisele:

• a. nende stsenaariumide valiku asjakohasus, mis peaksid olema olulised seoses investeerimisühingu ärimudeli või individuaalsete ärivaldkondade või -portfellide ja turuga, kus ta tegutseb;
• b. aluseeldused, metoodikad ja riskitegurid, sealhulgas stsenaariumi raskusaste;
• c. tuvastatud oluliste riskide ja haavatavuste katmine ning nende mõju investeerimisühingute võimekusele teenida kasumit ja täita adekvaatseid kapitalinõudeid ning
• d. nende tulemuste kasutamine enne ja pärast asjakohaste juhtimistoimingute arvesse võtmist investeerimisühingu riski- ja strateegilises juhtimises.

Hinnates stressiteste ja tundlikkusanalüüse ja nende tulemusi piiriüleste konsolideerimisgruppide korral, peaksid pädevad asutused kaaluma stressitingimustes toimuvat kapitali ja likviidsuse liikumist juriidiliste isikute või äriüksuste vahel ning ka kehtestatud grupisisese rahalise toetuse korraldust, arvestades stressitingimustes tekkivaid võimalikke rahastamisraskusi.

Kui pädevad asutused tuvastavad puudusi majanduse tsükliliste kõikumiste hindamisel või, kui asjakohane, investeerimisühingute poolt stressitestides või tundlikkusanalüüsides kasutatavate stsenaariumide või eelduste ülesehituses, võivad nad nõuda investeerimisühingutelt vastavalt oma analüüside või mõne konkreetse osa kordamist või

42 uuesti tegemist, kasutades pädevate asutuste esitatud muudetud eeldusi või konkreetseid määratud stsenaariume.