3 Üksikliikmete piisavate teadmiste ja kogemuste kriteeriumid

Juhtorgani kui terviku piisavate teadmiste ja kogemuste hindamisel peaks krediidihaldaja hindama kõiki organi üksikliikmeid, et leida, kas neil on kollektiivselt piisavad teadmised ja kogemused, et tagada organi tõhus toimimine, sealhulgas see, et iga liige suudab esitada oma seisukohti ning arutada strateegiaid ja ärieesmärke ning kollektiivsed otsustusprotsessid hõlmavad asjakohast arutelu, vaidlustamist ja järelevalvet. Selleks peaks iga valdkonna teadmistega liikmete arv olema piisav, et saaks pidada otsusteni viivaid arutelusid.

Juht- või haldusorgani liikmetel peaksid olema krediidihaldaja äritegevuse ja tema kõigi riskide kohta ajakohased teadmised, mille tase peab olema proportsionaalne nende kohustustega. See hõlmab ka nende valdkondade asjakohast mõistmist, mille eest konkreetne liige otseselt ei vastuta, kuid mille eest vastutavad juht- või haldusorgani liikmed kollektiivselt. Ajakohaseid teadmisi võib omandada koolituse, töökogemuse ja ettevõtmiste kaudu.

Juht- või haldusorgani liikmetel peaks olema selge arusaam krediidihaldaja juhtimiskorrast, oma rollist ja kohustustest ning asjakohasel juhul konsolideerimisgrupi struktuurist ja sellest tuleneda võivatest võimalikest huvide konfliktidest.

Juht- või haldusorgani liikmed peaksid suutma panustada asjakohasesse ettevõtlus- ja riskikultuuri, ettevõtte väärtustesse ja juht- või haldusorgani käitumisse, et juhtida ettevõtet pädeval ja vastutustundlikul viisil.

Piisavate teadmiste ja kogemuste hindamisel tuleks arvestada järgmist:

• a. ametikohaga seotud roll, ülesanded ja nõutavad võimed;
• b. hariduse, koolituse ja praktika käigus omandatud teadmised;
• c. varasematel ametikohtadel ja muudel praegustel tegevjuhtkonna ametikohtadel omandatud praktiline ja erialane töökogemus ning
• d. omandatud teadmised ja kogemused, mida tõendab liikme ametialane käitumine.

Arvestada tuleks liikme haridustaset ja -profiili ning seda, kas haridus on seotud panganduse ja finantsteenuste või muude asjaomaste valdkondadega. Finantsteenuste sektori seisukohast saab üldiselt pidada asjaomaseks eelkõige haridust sellistes valdkondades nagu pangandus ja rahandus, majandus, õigus, raamatupidamine, auditeerimine, avalik haldus, finantsregulatsioon, infotehnoloogia ja kvantitatiivsed meetodid.

Hindamine ei tohiks piirduda liikme haridustasemega või sellega, et tõendatakse teenistusaega krediidihaldaja juures või muudes äriühingutes laenude ja viivislaenude haldamise eest vastutavates valdkondades. Liikme krediidihaldaja tegevusega seotud praktilist töökogemust tuleks analüüsida põhjalikumalt, sest varasematel ametikohtadel saadud teadmised sõltuvad ettevõtte olemusest, ulatusest ja keerukusest ning liikme ülesannetest selles.

Liikme piisavate teadmiste ja kogemuste hindamisel tuleks arvestada krediidihaldustegevusega seotud teoreetilist ja praktilist töökogemust, sealhulgas eelkõige järgmist:

• a. asjakohased õiguslikud ja regulatiivsed nõuded, sealhulgas riiklikud nõuded krediidihalduse ja võlgade sissenõudmise kohta;
• b. arestimis-, maksejõuetus- ja pankrotimenetlused;
• c. tarbijate ja laenuvõtjate kaitse;
• d. andmekaitsenõuded ning
• e. rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustused, kui krediidihaldajad on määratud kohustatud isikuteks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamiseks ja nende vastu võitlemiseks vastavalt riigisisestele õigussätetele, millega võetakse üle direktiiv (EL) 2015/849.

Liikme piisavate teadmiste ja kogemuste hindamisel tuleks arvestada ka selliseid teadmusvaldkondi, kus krediidihaldaja igapäevaseks juhtimiseks on vaja üldist arusaamist, sealhulgas järgmist:

• a. krediidihaldaja juhtimise, järelevalve ja sisekontrolli tõhususe hindamine;
• b. pangandus ja finantstegevus;
• c. lepinguõigus;
• d. raamatupidamine ja auditeerimine;
• e. finantsteabe tõlgendamine, sellel teabel põhinevate peamiste probleemide tuvastamine ning asjakohased kontrollid ja meetmed ning
• f. juhtimisalased teadmised.

Eelmistel ametikohtadel saadud praktiliste ja kutsealaste kogemuste hindamisel tuleks eelkõige arvestada järgmist:

• a. ametikoha laad ja selle hierarhiatasand;
• b. tööstaaž;
• c. varasema tööandja äritegevuse laad ja keerukus, sealhulgas selle organisatsioonistruktuur;
• d. liikme pädevuste, otsustusvolituste ja kohustuste ulatus;
• e. ametikohal omandatud asjakohased tehnilised teadmised;
• f. alluvate arv ning
• g. akadeemilisest tegevusest saadud täiendavad teadmised.

Asjakohasel juhul peaksid järelevalvefunktsiooni täitva juht- või haldusorgani liikmed suutma tulemuslikult vaidlustada ja jälgida juhtimisfunktsiooni täitva juht- või haldusorgani otsuseid.