erikriteeriumid

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 1 esimese lõigu kohaldamisel ei tohiks nõue, et krediidiriskikaitse leping peab hõlmama vähemalt selles lõigus sätestatud krediidisündmusi, takistada pooli leppimast kokku täiendavates krediidisündmustes või määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 4. peatükis osutatud sündmuste rangemates määratlustes.

Krediidiriskikaitse maksed (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõige 2)

Proportsionaalne aluspositsiooni tagasimaksmata nimiväärtuse osaga

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 2 kohaldamisel tuleks juhul, kui krediidiriskikaitse lepinguga hõlmatud aluspositsiooni summa on väiksem kui aluspositsiooni tagasimaksmata tinglik väärtus, arvutada vahepealsed ja lõplikud krediidiriskikaitse maksed proportsionaalselt ( pro rata ) krediidiriskikaitse lepinguga hõlmatud tagasimaksmata nimiväärtuse osaga.

Vahepealse krediidiriskikaitse makse kindlaksmääramine

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 2 teise lõigu punkti b kohaldamisel tuleks väljendit „kui see on asjakohane“ mõista kohaldatavana üksnes juhul, kui väärtpaberistamise tehingu algataja on saanud pädevalt asutuselt loa kohaldada sisereitingute meetodit, et määrata kindlaks oodatava kahju summa vastavale aluspositsioonile, millega seoses hinnatakse „suurema“ tingimust, ning kui pädev asutus on vastavalt hinnanud aluspositsiooni jaoks sisereitingute meetodi alusel kasutatavat reitingusüsteemi.

Oodatav kahju

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 2 kohaldamisel tuleks oodatava kahju summa arvutada nende üksikute aluspositsioonide tasandil, mille puhul on toimunud krediidisündmus. Erandina võib oodatava kahju summa arvutada jaenõuete jaoks alarühma tasandil vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artikli 255 lõike 9 kohaselt välja töötatud regulatiivse tehnilise standardi kavandile tingimuste kohta, mis võimaldavad arvutada väärtpaberistatud riskipositsioonidest tulenevaid kapitalinõudeid vastavalt ostetud nõuete meetodile. Võla ümberkujundamine ja krediidiriskikaitse preemiad (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõige 3)

Sõltuvus nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberistatud riskipositsioonide tagasimaksmata nimisummast makse tegemise ajal

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 3 kolmanda lõigu kohaldamisel, kui krediidiriskikaitse leping katab nõuetekohaselt teenindatavaid väärtpaberistatud riskipositsioone ainult osaliselt, tuleks krediidiriskikaitse lepingu alusel makstavad krediidiriskikaitse preemiad struktureerida sõltuvaks nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberistatud riskipositsioonide tasumata nimiväärtuse osast, mis on kaetud krediidiriskikaitse lepinguga.

Kontrolli tegev kolmas isik (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõige 4)

Kontrolli tegev isik

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 4 kohaldamisel peaks kontrolli tegev kolmas isik vastama mõlemale järgmisele tingimusele:

• a. tal on kogemused ja suutlikkus kontrollida;
• b. ta ei ole ükski alljärgnevatest:

Valimi kontrollimine, kui väärtpaberistamine hõlmab mezzanine -positsioone

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 4 kolmanda lõigu kohaldamisel, ilma et see piiraks investorite õigust nõuda mis tahes konkreetse aluspositsiooni sobivuse kontrollimist, võivad väärtpaberistamise pooled leppida kokku, et mezzanine -positsioonidega väärtpaberistamisel algab valimi kontrolliprotsess pärast seda, kui esimese järjekoha kahju väärtpaberistamise seeria ülemine eraldamispunkt langeb alla tehingu sulgemise kuupäeval määratud protsenti sellest eraldamispunktist.

Lõpliku kahjumi summa

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 4 esimese lõigu punkti e kohaldamisel tuleks „lõpliku kahjumi summat“ mõista sama määruse artikli 26e lõike 3 esimeses lõigus osutatud „väärtpaberistamise tehingu algataja lõpliku kahjumi hindamisena“, kui krediidiriskikaitse lepingus sätestatud pikendusperioodi lõpus ei ole tehtud krediidisündmusega seotud aluspositsiooni eest lõplikku krediidiriskikaitse makset.

Ennetähtaegse lõpetamise sündmused väärtpaberistamise tehingu algataja poolt (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõige 5)

Algse alusportfelli kaalutud keskmise tähtaja arvutamine

Artikli 26e lõike 5 esimese lõigu kohaldamisel tuleks aluspositsioonide algse alusportfelli kaalutud keskmise tähtaja arvutamiseks kasutada ajategurit üksnes seoses põhisumma tagasimaksetega, võtmata arvesse mis tahes ennetähtaegse tasumise prognoose ega makseid, mis on seotud aluspositsiooni võlgnike poolt tasumisele kuuluvate tasude või intressiga.

Vahendite täiendamise periood või uuenev periood

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 5 esimese lõigu punkti d kohaldamisel peaks vahendite täiendamise või uueneva perioodi olemasolul kaalutud keskmine tähtaeg olema vahendite täiendamise või uueneva perioodi ja sellise perioodi lõpus arvutatud hinnangulise kaalutud keskmise tähtaja summa. Iga enne vahendite täiendamise või uueneva perioodi lõppu saabuva tähtajaga väärtpaberistatud riskipositsiooni puhul peaks väärtpaberistamise tehingu algataja korrigeerima graafikujärgset lõpptähtaega selle praeguse tähtaja ja pikima lubatud tähtaja summa võrra, kui riskipositsiooni võib lisada väärtpaberistatud portfelli vahendite täiendamise või uueneval perioodil. Korrigeerimisi tuleks sel eesmärgil teha nii sageli kui vaja, kui korrigeeritud lõpptähtaeg on lühem kui vahendite täiendamise või uueneva perioodi tähtaeg.

Investor

Artikli 26e lõike 5 esimese lõigu punkti b kohaldamisel tuleks väärtpaberistamise eriotstarbelise ettevõtja emiteeritud krediidiriski vahetustehingut sisaldavate võlakirjade puhul tõlgendada viidet investorile viitena väärtpaberistamise eriotstarbelisele ettevõtjale või mis tahes krediidiriskikaitse pakkujale, kes on sõlminud väärtpaberistamise tehingu algatajaga krediidiriskikaitse lepingu.

Sünteetiline ületulu (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõige 7)

Ühe aasta oodatava kahju arvutamine

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 7 kohaldamisel tuleks kõigi aluspositsioonide ühe aasta regulatiivse oodatava kahju summa arvutamisel võtta arvesse makseperioodide arvu ühe aasta jooksul ning korrutada protsent, mille oodatav kahju moodustas väärtpaberistatud riskipositsioonidest tehingu sulgemiskuupäeval, nõuetekohaselt teenindatavate väärtpaberistatud riskipositsioonide portfelli jäägi kogusummaga selle üheaastase perioodi alguses.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 7 punkti a kohaldamisel tähendab mõiste „fikseeritud sünteetiline ületulu“ sünteetilise ületulu summat, mida väärtpaberistamise tehingu algataja kohustub kasutama krediidikvaliteedi parandamiseks igal perioodil. Seda summat väljendatakse kindla protsendina portfelli tagasimaksmata summast igal perioodil.

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 7 punkti d kohaldamisel peaks väärtpaberistamise tehingu algataja, kes ei kasuta määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 osutatud sisereitingute meetodit, arvutama ühe aasta oodatava kahju kooskõlas riskieraldistega kohaldatava raamatupidamistava alusel või, kui selle meetodi tulemuseks on kahjumi kate, mis ei kajasta piisavalt väärtpaberistatud riskipositsioonidelt oodatavat tulevast kahju, modelleerima oodatava kahju summad lähtuvalt muudest sisemistest riskiparameetritest, näiteks sellistest, mida võetakse arvesse tema sisemise kapitali adekvaatsuse hindamise protsessis (ICAAP) ja mis tuleks selgelt sätestada tehingu dokumentides.

Sisereitingute meetodi kasutamine punkti c kohaldamisel

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 7 punkti c tuleks kohaldada, kui väärtpaberistamise tehingu algataja määrab omavahendite nõuded kindlaks määruse (EL) nr 575/2013 artiklis 143 viidatud sisereitingute meetodit kasutades kogu aluspositsioonide kogumi jaoks.

Makseperiood

Artikli 26e lõike 7 punkti a kohaldamisel tuleks mõiste „makseperiood“ all mõista perioodi, mille jooksul määratakse kindlaks sünteetiline ületulu vastavalt tehingu dokumentidele.

Kvaliteetsete tagatiste kasutamise nõuded (määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõige 10)

Aktsepteeritav tagatis

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 esimese lõigu punkti a kohaldamisel tuleks mõistet „tagatis 0% riskiga kaalutud võlaväärtpaberite kujul“ mõista kui tagatist selliste üksuste emiteeritud võlaväärtpaberite kujul, millele on määratud 0% riskikaal kooskõlas määruse (EL) nr 575/2013 III osa II jaotise 2. peatükiga.

Aktsepteeritavale kvaliteetsele tagatisele kohaldatavad lõpptähtaja nõuded

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 esimese lõigu punkti a alapunkti i tuleks mõista nii, et see viitab võlaväärtpaberitele, mille järelejäänud tähtaeg on sõltumata nende esialgsest tähtajast kuni kolm kuud. Kui ajavahemik kuni krediidiriskikaitse lepingu kohase järgmise maksetähtajani on lühem kui kolm kuud, ei tohiks võlaväärtpaberite järelejäänud tähtaeg olla sellest ajavahemikust pikem, et vältida tähtaegade mittevastavust võlaväärtpaberite tagasimaksmise kuupäeva ja krediidiriskikaitse lepingu kohase järgmise maksetähtaja vahel. Investeeringud krediidiriskiga seotud võlakirjadesse

Määruse (EL) 2017/2402 artikli 26e lõike 10 esimese lõigu punkti b kohaldamisel tuleks rahalise tagatisega seotud nõue lugeda täidetuks investeeringutel krediidiriskiga seotud võlakirjadesse, mille on emiteerinud väärtpaberistamise tehingu algataja vastavalt määruse (EL) nr 575/2013 artiklile 218.